) § 423 lg 1 p 4 järgi läbi vaatamata.
lg 1 kohaselt võib esitada tuvastushagi, kui hagejal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hagejad on esitanud nõude tuvastada kostja
Selle sätte alusel on võimalik jätta hagi läbi vaatamata, kui esinevad kolm eeldust: 1) kohtus on käimas menetlus samade poolte vahel; 2) selles menetluses on sama hagi ese; 3) selles menetluses on sama hagi alus. Hagejate ja E. Venski hagide puhul on erinevad nii menetlusosalised kui ka hagi ese. Hagejate hagis on menetlusosalisteks hagejad ja kostja, E. Venski hagis on menetlusosalisteks hagejad, kostja ja E. Venski. Hagejate hagi ese on otsuse tühisuse tuvastamine, E. Venski hagi esemeks otsuse kehtivuse tuvastamine. Need ei ole identsed nõuded, kuna
lg 5 järgi on nende nõuete rahuldamisel erinevad tagajärjed otsuse siduvuse osas. Kui nõustuda ringkonnakohtu otsusega, siis ei oleks aktsionäril efektiivset võimalust oma õigusi kaitsta, kui keegi esitab hagi aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks, kuivõrd selline otsus kehtib kõigi aktsionäride suhtes. Eraldi menetluses hagi esitamise korral ei pruugi kohus menetlusi liita. Iseseisva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse astudes ei saa aktsionär kaitsta end selle vastu, et aktsiaselts võtab hagi õigeks. Seega on ainus efektiivne viis oma õiguste kaitseks astuda menetlusse iseseisva nõudega kolmanda isikuna. 18. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 19. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb
lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus jättis kostja menetluskulud solidaarselt hagejate I ja II ning E. Venski kanda. Selles osas teeb kolleegium
Venski hagi tõttu, tema enda kanda ja kostja menetluskulud, mis on kantud hagejate I ja II hagide tõttu, solidaarselt hagejate I ja II kanda. Samuti tuleb muuta
p 5 alusel ringkonnakohtu otsuse põhjendusi osas, milles ringkonnakohus jättis E. Venski hagi läbi vaatamata. Muus osas tuleb ringkonnakohtu otsus jätta muutmata. 20. Praeguses asjas on hagejad I ja II esitanud kostja vastu hagi kostja aktsionäride üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. E. Venski on esitanud kostja vastu hagi kostja aktsionäride üldkoosoleku otsuse kehtivuse tuvastamiseks. Kohtud on E. Venskit pidanud iseseisva nõudega kolmandaks isikuks. Kolleegium leiab, et see kohtute seisukoht on ekslik.
lg 1 sätestab, et iseseisva nõudega kolmas isik on isik, kes esitab iseseisva nõude hageja ja kostja vahelise vaidluse eseme suhtes. E. Venski ei ole sellist nõuet esitanud. Oma hagis ei nõua E. Venski midagi endale, vaid on sisuliselt asunud toetama kostja positsiooni menetluses. Sellises olukorras saab pidada E. Venskit hagejaks, kelle hagi on liidetud hagejate I ja II hagiga ühte menetlusse. Sellist hagide liitmist võimaldab
Tulenevalt eelmises punktis toodust on ekslik ka ringkonnakohtu seisukoht, et E. Venski hagi tuleb jätta läbi vaatamata
Selle sätte kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Praeguses menetluses on kolm erinevat hagi, mille pooled ei kattu. Hageja I hagis on poolteks hageja I ja kostja, hageja II hagis hageja II ja kostja ning E. Venski hagis E. Venski ja kostja. Seega ei ole täidetud üks
22. Kolleegium leiab, et E. Venski hagi tuleb siiski jätta läbi vaatamata
Selle sätte järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. E. Venski palus oma hagis tuvastada, et kostja aktsionäride üldkoosoleku otsus on kehtiv.
lg 1 järgi võib tuvastushagi esitada, kui hagejal on tuvastamise vastu õiguslik huvi. Üldjuhul olukorras, kus keegi ei ole aktsionäride üldkoosoleku otsuse kehtivust kahtluse alla seadnud, ei saa olla aktsionäril õiguslikku huvi esitada hagi otsuse kehtivuse tuvastamiseks, kuivõrd otsus kehtib nagunii. Samuti ei saa sellise tuvastushagiga saavutada otsust, mis oleks
lg 5, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 8 esimese lause ja äriseadustiku § 302 lg 5 järgi siduv kõigile aktsionäridele, juhatuse ja nõukogu liikmetele. Nende sätete järgi on selliselt siduvad üksnes otsused, millega on tunnistatud aktsionäride üldkoosoleku otsus kehtetuks või tuvastatud selle tühisus. Praeguses asjas oli E. Venskil hagi esitamise ajal siiski õiguslik huvi esitada selline hagi, kuivõrd hagejad I ja II olid enda hagides aktsionäride üldkoosoleku otsuse kehtivuse vaidlustanud. Sellises olukorras võib aktsionäril, kes soovib üldkoosoleku otsuse kehtima jäämist, olla õiguslik huvi esitada ka vastavasisuline tuvastushagi. Seda aga üksnes tühisuse tuvastamise hagidega samasse menetlusse liidetuna, kuna ainult sel juhul saab ta mõjutada nende nõuete lahendamist, mille rahuldamise korral oleks kohtuotsus ka temale siduv. Praeguses menetlusstaadiumis E. Venskil aga enam õiguslikku huvi oma tuvastushagi lahendamiseks ei ole, kuna ringkonnakohtu lahendiga jäeti hagejate I ja II hagi kostja aktsionäride üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks rahuldamata ning selles osas on ringkonnakohtu otsus
lg 4 teise lause kohaselt jõustunud, kuna selles osas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebust ei esitatud. 23. Ringkonnakohtu otsus tuleb siiski osaliselt tühistada menetluskulude jaotuse osas. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus jättis ekslikult kostja menetluskulud E. Venski kanda solidaarselt hagejatega I ja II. Kolleegium leiab, et praeguses asjas oleks kostja menetluskulude E. Venskilt väljamõistmine ebaõiglane. Kuigi E. Venski hagi oli esitatud kostja vastu, toetas see kostja õiguslikku positsiooni hagejate I ja II vastu. Samuti saavutas E. Venski menetluse tulemusena enda soovitu, st kostja aktsionäride üldkoosoleku otsus jäi kehtima, ning tema hagi jäi läbi vaatamata üksnes seetõttu, et hagejad I ja II ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebust ei esitanud. Analoogia alusel on võimalik kohaldada
Venski hagi menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Ülejäänud menetluskulude osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. 24. E. Venski kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle
E. Venski on
lg 8 alusel teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Kasak & Missik. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.