RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

§ 447

lg 2 võimaldab otsuses esinevaid kirja- ja arvutusvigu parandada üksnes juhul, kui need ei mõjuta otsuse sisu. Otsuse põhjendavas osas arvutusvea ilmnemisel ei saa kohus muuta otsuse resolutsiooni, mis põhines ekslikul arvutusel. See oleks otsuse sisu muutmine. Praeguses asjas on ringkonnakohus parandanud põhjendavas osas arvutusvea ning muutnud samas ka otsuse resolutsiooni. TsMS § 447 lg 2 seda ei võimalda. 14. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja leiab,

§ 447

lg 2 eesmärgiks on menetlusökonoomia eesmärki silmas pidades võimaldada otsuse teinud kohtul endal parandada arvutusvigu nii otsuse põhjendavas osas kui ka resolutsioonis. Kui lubatud oleks vaid põhjendavas osas arvutusvigade parandamine, puuduks sellel sättel mõte, kuna põhjendav osa ei ole menetlusosalistele siduv. Menetlusökonoomia põhimõttega ei oleks kooskõlas, kui arvutusvea parandamiseks tuleks esitada kassatsioonkaebus ning Riigikohus peaks hakkama parandama madalama astme kohtute arvutusvigu. See tähendaks ka, et Riigikohtu otsustes tehtud arvutusvigu ei olekski võimalik parandada. Otsuse sisu muutmise keeld TsMS § 447 lg-s 2 saab tähendada ainult seda, et parandada ei saa selliseid vigu ja ilmseid ebatäpsusi, mis muudavad asja lahendamise viisi, st kas hagi, apellatsioon või muu taotlus rahuldada või mitte. Näiteks apellatsiooniastme otsuse puhul TsMS § 657 lg-s 1 sätestatud lahendamise viisi. Teistsugune tõlgendus viiks järelduseni,

§ 447lg-t 2 ei ole võimalik üldse kohaldada, kuna Ts

MS § 442 lg 1 kohaselt on otsuse sisuks kõik otsuse osad. Kostja viidatud Riigikohtu lahendis esitatud seisukohad ei ole praeguses asjas kohaldatavad, kuna selle asja asjaolud on praeguse asja omadest erinevad. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada. Asjas on võimalik teha uus määrus, millega jätta rahuldamata hageja taotlus parandada ringkonnakohtu otsuses tehtud viga.
2. Kolleegium jääb Riigikohtu
3. oktoobril 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-97-08 tehtud otsuse p-s 18 väljendatud seisukoha juurde, et kuigi TsMS § 447 lg 2 esimene lause lubab kohtul igal ajal parandada otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, võib seda teha siiski üksnes juhul, kui need ei mõjuta otsuse sisu. Otsuse põhjendavas osas arvutusvea ilmnemisel ei saa kohus muuta otsuse resolutsiooni, mis põhines ekslikul arvutusel. Selliselt muudetaks otsuse sisu. Praeguses asjas on ringkonnakohus arvutanud otsuse põhjendavas osas valesti kostjalt väljamõistetava viivise suuruse ning selle arvutusvea tulemusena saadud summa ka kostjalt resolutsioonis välja mõistnud. Seega on ringkonnakohus teinud otsuses sellise vea, mida TsMS § 447 lg 2 alusel ei saa parandada.
4. Kolleegium leiab,

§ 447lg-s 2 toodud otsuse sisu mõiste ei kattu Ts

MS §-s 442 toodud otsuse sisu mõistega, vaid on sellest kitsam. TsMS § 447 lg 2 mõttes saab otsuse sisuks pidada kohtuotsuse resolutsioonis toodud kohtu otsustust, mis ulatuses asjas esitatud nõuded rahuldada. Kui otsuse resolutsioonis ilmneb selles osas vigu, ei saa kohus neid omal algatusel TsMS § 447 lg 2 alusel parandada. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega, mh seetõttu,

§ 447lg-s 2 ei ole sätestatud ajalist piirangut otsuses vigade parandamiseks.

Ei saa pidada põhjendatuks olukorda, kus kohus võib määramata aja jooksul pärast kohtulahendi jõustumist muuta selle resolutsiooni selliselt, et muutuvad poolte õigused ja kohustused.

1. Kolleegium märgib, et olukorras, kus ringkonnakohtu otsuse resolutsioonis on viga, mida ei saa TsMS § 447 lg 2 alusel parandada, on poolel, kelle kahjuks see viga tehti, võimalik esitada ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebus. Kui ringkonnakohtule esitatakse sellises olukorras otsuses tehtud vea parandamise taotlus, peab ringkonnakohus juhtima taotleja tähelepanu sellele, et tal ei ole võimalik taotlusega soovitud eesmärki saavutada, ja kassatsioonkaebuse esitamise võimalusele. Praeguses asjas on ringkonnakohus hageja taotluse rahuldanud, luues sellega hagejale eksitava mulje, et tal ei ole oma õiguste kaitseks vaja rohkem samme astuda. Selline ringkonnakohtu eksitav käitumine võib olla kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise alus.
2. Kuna kostja oli kautsjoni tasumisest TsMS § 145 alusel vabastatud, tuleb talle tagastada ekslikult tasutud kautsjon. Kostjal tuleb TsMS § 149 lg 8 kohaselt Riigikohtule teatada, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu