3-1-1-100-10

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-100-10

1. jaanuar 2011 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi Väärteoasi AS Heakorrastus karistamises JäätmeS § 1207 lg 2 järgi Viru Maakohtu
2. juuli
3. a otsus väärteoasjas nr 4-09-9057 Narva Linnavalitsuse kassatsioon
4. detsember 2010 AS-i Heakorrastus kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk, kohtuvälise menetleja esindaja Mihhail Antonov Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud REOSLUTSIOON
5. Tühistada Viru Maakohtu
6. juuli
7. a kohtuotsus AS Heakorrastus väärteoasjas jäätmeseaduse § 1207 lg 2 järgi ja saata väärteoasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks.
8. Narva Linnavalitsuse kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Narva Linnavalitsuse linnavara- ja majandusameti kommunaalmajandusosakonna keskkonnainspektori
10. mai
11. a otsusega karistati AS-i Heakorrastus Jäätmeseaduse (JäätmeS) § 1207 lg 2 järgi rahatrahviga 300 trahviühikut ehk 18 000 krooni. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et alates
12. veebruarist 2009 kuni
13. aprillini 2009 ei taganud Vladimir Kaštan, tegutsedes juhatuse liikmena AS Heakorrastus huvides, segaolmejäätmete vedu Narva linnale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse sortimistehasesse täies mahus, mistõttu veeti osa segaolmejäätmetest otse U P-sse.
14. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse Viru Maakohtule AS Heakorrastus, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist AS-i Heakorrastus käitumises väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kaebuses märgiti, et AS Heakorrastus pole rikkunud JäätmeS §-ist 32 tulenevat läheduse põhimõtet, vedades segaolmejäätmed UP-sse, kuna selle puhul ongi tegemist Narva linnale lähedal asuva kohaga. Mõistetud karistus ei ole põhjendatud ja seetõttu jääb karistusmäär kaebuse esitajale arusaamatuks. Juhul kui AS Heakorrastus olekski otsuses nimetatud väärteo toime pannud, on määratud rahatrahv ülemäära suur.
15. Viru Maakohtu
16. juuli
17. a otsusega kohtuvälise menetleja otsus tühistati ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetati väärteoasjas menetlus. 3.1 Kohus selgitas, et Narva linna jäätmehoolduseeskirja (Narva JHE) § 59 kehtis väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemise ajal järgmises sõnastuses: "Narva linnas tekkinud jäätmed kõrvaldatakse õigusaktidega sätestatud korras. Narva linna haldusterritooriumilt kogutud segaolmejäätmed peavad olema enne nende kõrvaldamist või taaskasutamist sorditud Narva linnale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas sortimistehases, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus." Tõlgendades seda sätet grammatiliselt võib tõesti asuda seisukohale, et NJ OÜ on Narva linnale võimalikult lähedal asuv tehnoloogiliselt sobiv sortimistehas, sest see asub Narva linnas aadressil Narva, Rahu 3b. Kuid olukorras, kus Narva linnas või selle vahetus naabruses oleks tegutsenud mitu konkureerivat seadusenõuetele vastavat prügisortimistehast, oleks Narva linn kohustatud aktsepteerima prügi sortimist ükskõik millises tehases, sest vastasel juhul oleks Narva linn rikkunud ettevõtlusvabadust. Samast loogikast juhindudes tuli maakohtu hinnangul lahendada olukord, kui prügi viidi sortimiseks Narva linnast mõistlikus kauguses olevasse seaduse nõuetele vastavasse tehasesse. Mõistliku kauguse piiras maakohus seejuures maakonnaga. 3.2 Täiendavalt selgitas maakohus, et JäätmeS § 36 ning § 31 koostoimest tulenevalt võib kohalik omavalitsus (KOV) määrata, kus peab toimuma kogutud segaolmejäätmete järelsortimine. Nimetatud regulatsiooni kehtestades peab KOV arvestama ühelt poolt jäätmeseaduses endas toodud nõuetega ja muu hulgas sellega, et vastavalt JäätmeS § 32 tuleb jäätmed kõrvaldada tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas. Teisalt peab KOV jäätmeseaduses toodud volitusnorme täites arvestama põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõttega. Nimelt ei või kohalik omavalitsus seaduses sisalduvat volitusnormi rakendades rikkuda isikute põhiõigusi ja -vabadusi, muu hulgas jäätmekäitlejate ettevõtlusvabadust (PS § 31). Narva JHE normitehnilist märkust, et jäätmed võib järelsortimiseks viia NJ OÜ-sse, tuleb tõlgendada soovitusena ning see märkus ei saa olla juriidiliselt siduv. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
18. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni kohtuvälise menetleja esindaja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. 4.1 Kassaator leiab, et maakohus on rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust, sest
19. juulil 2010 toimunud kohtuistungi protokollile on kohtunik ja istungisekretär alla kirjutanud alles
20. juulil 2010, s.o pärast kohtuotsuse kuulutamist. Kohtuvälise menetleja esindaja näeb selles VTMS § 150 lg 1 p-s 10 sätestatud rikkumist. Jättes ilma sellekohast määrust koostamata kohtuvälise menetleja
21. juulil 2010 esitatud taotluse istungiprotokolli muudatuste tegemise kohta lahendamata ja samas ka esitatud taotluse tagastamata, rikkus maakohus väärteomenetlusõigust. 4.2 Samuti leitakse kassatsioonis, et maakohus on meelevaldselt tõlgendanud Narva JHE §-i
22. Selles normis sätestatakse, et Narva linna haldusterritooriumil kogutud segaolmejäätmed peavad olema enne nende kõrvaldamist või taaskasutamist sorditud Narva linnale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas sortimistehases, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna kaitse. Narva JHE § 59 kordab JäätmeS §-st 32 tulenevat läheduse põhimõtet: jäätmed kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas sortimistehases, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus. Kassaatori hinnangul tuleb eeltoodud norme tõlgendada selliselt, et "võimalikult lähedal asuvat" mõistetakse kui "lähimat". Maakohus on aga meelevaldselt tõlgendanud seda kui "mõistlikus kauguses asuvat", määratledes seda omakorda maakonna piiridega. Seega oleks mõistlikus kauguses asuvaks jäätmekäitluskohaks maakohtu käsitluses iga sama maakonna piires asuv jäätmekäitluskoht. Kuna AS Heakorrastus vedas segaolmejäätmeid Narva linnast 40 km kaugusel asuvasse U käitlusjaama, kuigi käitlusjaam oli olemas ka Narva linnas, siis rikkuski AS Heakorrastus kohtuvälise menetleja hinnangul Narva JHE §-i 59 ja pani toime JäätmeS § 1207 lg-s sätestatud väärteo. Lisaks rõhutab kassaator sedagi, et tegelikult ei ole U jäätmekäitlusjaam ka tehnoloogiliselt sobiv.
23. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk esitas kassatsioonivastuse, taotledes kassatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. Kaitsja ei nõustu kassaatori väidetega väärteomenetlusõiguse rikkumise kohta istungiprotokolli koostamisel. Kaitsja leiab erinevalt kassaatorist, et Narva JHE §-i 59 tõlgendades tuleb aktsepteerida õigust vedada Narva linnas tekkinud jäätmed linnast mõistlikus kauguses asuvasse sortimistehasesse. Narva linnast 40 km kaugusel asuvat AS U P tuleb seejuures lugeda Narvast mõistlikus kauguses asuvaks sorteerimistehaseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
24. Kriminaalkolleegiumi hinnangul puuduvad Viru Maakohtu
25. juuli
26. a otsuses põhjendused ja seetõttu tuleb nimetatud otsus väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada.
27. Tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 peab maakohus väärteoasja arutama täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Eelmärgitu tähendab muu hulgas kohtu kohustust lahendada VTMS §-s 133 loetletud küsimused, sealhulgas VTMS § 133 p-st 4 tulenevalt ka selle, kas väärteoprotokollis kirjeldatud tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Seega peab otsuses sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs. Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Kui maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta, on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
28. oktoobri
29. a otsus asjas nr 3-1-1-55-08, p 8,
30. detsembri
31. a otsus asjas nr 3-1-1-74-08, p 7,
32. oktoobri
33. a otsus asjas nr 3-1-1-71-09, p 12 ja
34. novembri
35. a otsus asjas nr 3-1-1-89-10, p 7).
36. Lähtuvalt eelmises punktis tsiteeritud sätetest ja väärteoprotokollis sisalduvast teokirjeldusest tulnuks maakohtul arutatavas asjas analüüsida, kas menetlusalune isik pani toime JäätmeS § 1207 lgle 2 vastava süüteo, s.t kas ta rikkus Narva JHE §-ist 59 tulenevat kohustust vedada Narva linnas kogutud segaolmejäätmed enne nende kõrvaldamist või taaskasutamist sortimiseks Narva linnale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse sortimistehasesse, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus. Maakohus käsitleb AS-le Heakorrastus etteheidetava väärteo objektiivsest koosseisu, s.o Narva JHE §-i 59 üksnes sellest seisukohast, kas AS UP-d saab lugeda Narva linnale võimalikult lähedal asuvaks kohaks. Kohus ei uuri aga vahetult ühtki tõendit AS UP tehnoloogilise sobivuse kohta, märkides viitega õiguskantsleri märgukirjas menetluses nr 64/090196/00901556 toodud Keskkonnaameti Viru regiooni spetsialisti seisukohale üksnes paljasõnaliselt ja põhistusteta, et AS UP on Narva JHE § 59 nõuetele vastav. Väärteoasja uuel arutamisel peab maakohus analüüsima tõendeid AS UP tehnoloogilise sobivuse kohta segaolmejäätmete sortimiseks ja nende põhjal tegema põhistatud järelduse, kas see sortimistehas vastab Narva JHE nõuetele.
37. Eelnevast johtuvalt on maakohtul põhjust väärteoasja uuel arutamisel JHE § 59 puhul "võimalikult lähedal asuv" kriteeriumit tõlgendama asuda üksnes siis, kui kohus jõuab tõendeid analüüsides järelduseni, et AS UP on segaolmejäätmete sortimiseks tehnoloogiliselt sobiv. Vastasel korral ei ole asjaolu, kas AS UP on hinnatav Narvale võimalikult lähedal asuvana, asjassepuutuv, sest menetlusalune isik ei võiks segaolmejäätmeid sinna sortimiseks vedada ka juhul, kui see oleks Narvale võimalikult lähedal. Alles siis, kui maakohus tuvastab, et AS UP on segaolmejäätmete sortimiseks tehnoloogiliselt sobiv, peab hindama, milliste tingimuste esinemisel saab hinnata jäätmekäitluskohta kui võimalikult lähedal asuvat.
38. Narva JHE § 59 on sõnastatud järgmiselt: "Narva linnas tekkinud jäätmed kõrvaldatakse õigusaktidega sätestatud korras. Narva linna haldusterritooriumilt kogutud segaolmejäätmed peavad olema enne nende kõrvaldamist või taaskasutamist sorditud Narva linnale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas sortimistehases, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus." Maakohus on asunud seisukohale, et ettevõtlusvabaduse kaitsmise huvidest lähtuvalt saab kõnealust normi lugeda põhiseadusega kooskõlas olevaks vaid tingimusel, et Narva linnale võimalikult lähedal asuvateks loetakse mistahes Ida-Virumaal paiknevad sortimistehased. Kolleegiumi hinnangul on aga maakohus jätnud põhjendamata, miks tuleb siin lähtuda maakonna piiridest ja miks ei või võimalikult lähedal asuvaks sortimistehaseks lugeda väljaspool Ida-Virumaad paiknevat tehast, mis geograafiliselt oleks Narvale lähemal kui mõni maakonna piires asuv sortimistehas.
39. Tuleb nõustuda maakohtu otsuses märgituga, et õigusnormi tuleb tõlgendada põhiseaduspäraselt ja erinevate tõlgendusvõimaluste puhul tuleb eelistada põhiseadusega kooskõlas olevat tõlgendust neile tõlgendustele, mis põhiseadusega kooskõlas ei ole. Kuid olukorras, mil on tegemist erinevate põhiõiguste põrkumisega, tuleb eelistada sellist tõlgendust, millega oleks tagatud nende erinevate põhiseaduslike väärtuste kõige suurem kaitse (vt ka Riigikohtu üldkogu
40. veebruari
41. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-04, p 36). See tähendab, et Narva JHE §-i 59 tõlgendamisel ei saa lähtuda pelgalt vaid PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse tagamise vajadusest, vaid arvesse tuleb võtta ka PS § 53 lausest 1 tulenevat kohustust säästa keskkonda, sest nimetatud kohustus võimaldab muu hulgas PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse kitsendamist.
42. Kuna kriminaalkolleegium tühistab eelkäsitletud väärteomenetlusõiguse oluliste rikkumiste tõttu maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks, ei pea kolleegium tarvilikuks kassaatori märgitud muid väärteomenetlusõiguse väidetavaid rikkumisi käsitleda.
43. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 175 p-st 2, § 150 lg 1 p-st 7 ning § 174 p-st 7, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu
44. juuli
45. a kohtuotsuse ja saadab väärteoasja Viru Maakohtule uueks arutamiseks. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. Priit Pikamäe, Eerik Kergandberg, Lea Kivi