RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) §-st 1015 ja hea usu põhimõttest tulenevalt õigus tutvuda dokumentidega, mis kajastavad hageja ja kostja vahelist õigussuhet, mille alusel tegi kostja soorituse, s.o kandis hagejale üle 15 mln USA dollarit. Nimetatud dokumendid on koostatud hageja huvides, sest need võimaldavad hagejal kajastada oma raamatupidamises äritegevust õigesti. Hageja ei soovi olla ohustatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse mõttes kriminaalõigusliku iseloomuga tehingutest.

1. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata, kuna hageja nõue ei ole selge ja hageja esindajad ei ole tõendanud oma esindusõigust. Hagi menetlusse võtmise korral palus kostja jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh kui palju AS-i Ventspils Nafta aktsiatest talle kuulub ning et aktsiad ei ole enam tema valduses. Aktsiad ei ole kunagi olnud kostja valduses ning kostjal puudub igasugune teave hagejale kuuluvate aktsiatähtede kohta. Kostja kandis
2. novembril 2006 hagejale üle 15 mln USA dollarit. Maksekorralduse selgitusse oli ekslikult märgitud "tagasimakse 06/10/25 vara haldamise leping" (repayment 06/10/25 asset management agreement). Pooled ei ole sõlminud mingisugust vara haldamise lepingut ja kostja tegi maksekorralduse oma kliendi (Nibre Enterprises Corporation) korraldusel. Kostja teatas sellest hagejale
3. jaanuaril
4. Kostja kandis hagejale kolmanda isiku korraldusel raha ja selgitas, millisel alusel palus kolmas isik ülekande teha. Kostja edastas hagejale kogu informatsiooni, mis on tema käsutuses ja mille vastu saab hagejal olla õigustatud huvi. Kuna kostjal ei ole hagejaga õigussuhteid, ei ole kostjal kohustust lubada hagejal tutvuda dokumentidega, mis kajastavad kostja ja kolmanda isiku õigussuhet. Kostjal on keelatud anda välja sellist informatsiooni ja dokumentatsiooni, mis on seotud kliendisuhtega. Hageja peab pöörduma oma küsimustega äriühingu Nibre Enterprises Corporation poole, kellega hagejal võib olla õigussuhe. Hageja soovib hagiga koguda tõendeid, mida kostja ei saa talle kättesaadavaks teha. Hageja ei ole tõendanud

§ 1015kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid.

Hageja esitatud dokumentidega tutvumise nõue on vastuolus nii seadusega kui ka üldtunnustatud pangandustavadega ja finantsteenuste turul kehtivate tavadega. Kostja on käitunud hea pangadustava kohaselt ja selgitanud hagejale piisavalt tehtud ülekannet. Kostjal ei ole just tulenevalt heast pangandustavast ja euroopalikust ärikultuurist võimalik hagejale rohkem informatsiooni anda ega muid dokumente esitada. Ebamääraselt nõutud dokumentatsiooni andmine hagejale võib tähendada, et kostja rikub seadustest ja lepingutest tulenevat ärisaladuse ja konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustust oma klientide vastu. Ükski hageja

1. jaanuari
2. a hagiavalduse täpsustuses nimetatud dokument ei ole koostatud hageja huvides. Samuti ei ole nendes dokumentides kajastatud hageja ja kostja vaheline õigussuhe (sest hageja ja kostja vahel polegi mingisugust õigussuhet) ega hageja ja kostja vahelise tehingu ettevalmistamine (sest hageja ja kostja vahel pole kunagi mingisugust tehingut ette valmistatud). Varahalduse lepingut ei ole kunagi sõlmitud. Hageja eesmärgiks on kaasata kostja vaidlusesse, millega kostja ei ole kuidagi seotud. Tegemist on Läti Vabariigi aktsiaseltsi aktsionäride omavahelise vaidlusega ning kostja ei ole selles vaidluses ega aktsionäridevahelises õigussuhtes osaline. Raha ülekandmise tagajärjel ei ole tekkinud kolmiksuhet poolte ja kolmanda isiku vahel. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et poolte vahel on alusetust rikastumisest tulenev õigussuhe. Kostja tunnistab, et tegi ülekande kolmanda isiku korraldusel, s.o õiguslikul alusel.
3. Harju Maakohus rahuldas
4. novembri
5. a otsusega hagi ja kohustas kostjat lubama hagejal tutvuda hagi täienduses märgitud dokumentidega. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole alust jätta hagi läbi vaatamata hageja esindajate esindusõiguse puudumise tõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 226 lg 1 järgi eeldatakse advokaadist esindaja esindusõiguse olemasolu. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuvalt võiks kohus seada hagejat esindavate advokaatide esindusõiguse kahtluse alla. Hageja dokumentidega tutvumise nõue on põhjendatud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kandis hagejale
6. novembril 2006 üle 15 mln USA dollarit. Maakohus nõustus hagejaga, et kostja ei ole teda veenvalt, arusaadavalt ja üheselt mõistetavalt teavitanud kõigist ülekandega seotud asjaoludest. Kostja selgitused raha ülekandmise asjaolude kohta on segased ja vastuolulised ega ärata kohtu usaldust. Kostja väide dokumentidega tutvumise nõude eelduste täitmata jätmise kohta on väär.

§ 1015

alusel dokumendiga tutvumise nõudmiseks peab olema täidetud vähemalt üks eeldus - kostja valduses on dokument, mis on koostatud hageja huvides, või kostja valduses on dokument, kus on kajastatud hageja ja kostja vaheline õigussuhe, või kostja valduses on dokument, kus on kajastatud hageja ja kostja vahelise tehingu ettevalmistamine. Praeguses asjas on täidetud nii esimene kui ka teine eeldus. Kõik hagis nimetatud dokumendid kajastavad hageja ja kostja vahelist õigussuhet. Poolte õigussuhe tuleneb

1. novembril 2006 tehtud raha ülekandest, mille aluseks olevas maksekorralduses on viidatud hageja ja kostja vahelisele
2. oktoobri
3. a varahalduslepingule. Isegi kui poolte vahel ei ole lepingulist suhet ja kostja tegi makse kolmanda isiku korraldusel, on kostja osaline tema, hageja ja kolmanda isiku vahelises kolmiksuhtes, kus kohustuse on täitnud kolmas isik. Ka juhul, kui kostja oleks teinud hagejale makse juhuslikult, soovita kanda hagejale raha üle, oleks poolte vahel alusetust rikastumisest tulenev lepinguväline võlasuhe. Seega on poolte vahel õigussuhe, mille juriidiline kvalifikatsioon peab nähtuma makse tegemise aluseks olevatest dokumentidest. Hagis nimetatud dokumendid on koostatud hageja huvides. Hageja huvi seisneb oma raamatupidamises äritegevuse õiges ja õiglases kajastamises hea raamatupidamise tava ning rahvusvahelise finantsaruandluse nõuete kohaselt. Raamatupidamiskirje ei saa olla suvaline ega põhineda oletustel, vaid peab õigesti ja õiglaselt kajastama tehtud majandustehingut. Lisaks on hageja põhjendatult esitanud oma huvi mitte olla ohustatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt kriminaalõigusliku iseloomuga tehingutest. Arvestades asjaolu, et kostja kandis hagejale
4. novembril 2006 üle 15 mln USA dollarit, ja kostja vastuolulisi selgitusi ülekande kohta ning hagejal 4,2 miljoni AS-i Ventspils Nafta aktsia kadumist, on hagejal põhjendatud huvi ja õigus tutvuda dokumentidega, mille alusel kandis kostja hagejale üle sedavõrd suure rahasumma.
5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, kuna maakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ja jättis kohaldamata normid, mida tuli asjas esitatud asjaoludele kohaldada, samuti rikkus menetlusõiguse norme.
6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
8. mai
9. a otsusega apellatsioonkaebuse ja tühistas maakohtu otsuse ning tegi asjas uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust ja rikkus kohtuotsust põhjendades ja tõendeid hinnates menetlusõiguse normi. Hageja esitas

§ 1015

alusel kostja vastu dokumentidega tutvumise nõude.

§ 1015

järgi võib teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik nõuda valdajalt dokumendiga tutvuda lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Viidatud sätte järgi on dokumendiga tutvumise eelduseks õigustatud huvi olemasolu, mis võib seisneda kas selles, et dokument on koostatud hageja huvides, või selles, et dokumendis on kajastatud hageja ja kostja vahelise tehingu ettevalmistamine. Hageja põhistas õigustatud huvi olemasolu asjaoluga, et kostja kandis 3. novembril 2006 hagejale üle 15 mln USA dollarit selgitusega "repayment 06/10/25 asset management agreement", kuid kuna hagejal sellist lepingut ei ole, on tal õigus teada, mille alusel kostja talle raha üle kandis. Ringkonnakohus nõustus, et raha laekumisel on rahasaajal õigus teada, mille eest on raha üle kantud.

§ 1015

kohaselt peab kohus dokumentidega tutvumise nõude eeldustena tuvastama vähemalt ühe alljärgneva asjaolu: 1) kostja valduses on dokument, mis on koostatud hageja huvides; 2) kostja valduses on dokument, kus on kajastatud pooltevaheline õigussuhe või kus on kajastatud pooltevahelise tehingu ettevalmistamine. Seega tuli hagejal põhistada ja tõendada, et hagis nimetatud dokumendid on kostja valduses, ning selgelt piiritleda, milliste dokumentidega ta tutvuda soovib. Hagi on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja valduses on dokumendid, millega tutvumise vastu on hagejal õigustatud huvi. Kostja on kohtumenetluses selgitanud, et kandis

1. novembril 2006 hagejale 15 mln USA dollarit üle oma kliendi, äriühingu Nibre Enterprises Corporation, korraldusel. Maksekorralduse aluseks oli hageja ja tema kliendi
2. oktoobri
3. a leping, mitte maksekorraldusel ekslikult märgitud
4. oktoobri
5. a vara haldamise leping. Pooled ei vaidle selle üle, et pooled ei ole vara haldamise ega mingit muud lepingut sõlminud. Seetõttu ei ole maakohtu otsuse põhjendus viitega eelnimetatud lepingule lepingulise suhte olemasolu kohta asjakohane. Lisaks praegusele asjale esitas hageja
6. mail 2007 hagiavalduse kostja ja äriühingu Nibre Enterprises Corporation vastu aktsiate omandiõiguse tunnustamiseks. Tollest hagiavaldusest ilmneb, et hageja sai kolmandate isikute kaudu
7. oktoobri
8. a müügilepingu, mis lisati ka hagiavaldusele ning on lisatud tõendina ka praeguses asjas. Aktsiate
9. oktoobri
10. a müügilepingust ilmneb, et müügiesemeks oli 4,2 mln aktsiat ning müügihinnaks oli 15 mln USA dollarit. Lepingu p 2.3 järgi võis ostuhinna tasuda ostja või tema korraldusel kolmas isik. Ostuhind tuli lepingu p 2.2 järgi tasuda 30 päeva jooksul lepingu sõlmimisest tingimusel, mis on sätestatud lepingupunktis 3.1 (III kd, tl 20-41). Ka kostja väitel täitis ta äriühingu Nibre Enterprises Corporation käsundit ning seda kinnitas ka äriühingu Nibre Enterprises Corporation esindaja oma
11. juuni
12. a kirjas (V kd, tl 18-19). Hageja kahtleb müügilepingu ehtsuses. Kostja väitel ei ole temal müügilepingut ega mingeid lepinguid, millest nähtuks pooltevaheline õigussuhe või tehingu ettevalmistamine. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Seega ei saa hageja nõuda tutvumist dokumentidega, mille olemasolu kostja valduses ei ole tuvastatud. Lisaks ei ole maakohtu otsust võimalik täita ning otsuse resolutsioon ei vasta TsMS § 442 lg-s 5 sätestatud nõuetele. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Otsuse resolutiivosa on koormatud materiaalõiguse normide refereerimisega. Kostja on kogu menetluse vältel väitnud, et tema valduses ei ole nõutud dokumente. Raha ülekandmise kohta on hagejal olemas
13. novembri
14. a maksekorraldus. Ei ole tähtis, kas kostjale laekus 15 mln USA dollarit äriühingult Nibre Enterprises Corporation või kandis kostja selle summa oma rahast käsundi täitmiseks üle hagejale. Nii kostja kui ka äriühing Nibre Enterpreses Corporation kinnitavad, et kostja täitis äriühingu Nibre Enterprises Corporation käsundit. Maakohtu otsuse resolutsiooni p 4 ei puuduta hageja õigustatud huvi dokumendiga tutvumise vastu ning resolutsiooni p 5 on selgelt piiritlemata ning selline laiaulatuslik kirjavahetusega tutvumise võimaldamine võib puudutada äriühingu ärisaladust ning konfidentsiaalset teavet. Hageja õigustatud huviks ei saa olla tõendi hankimine teise tsiviilkohtumenetluse jaoks, millele on viidatud hageja
15. septembri 2008 taotluses menetluse peatamiseks tsiviilasjas nr 2-07-
16. Hageja ja kohtu märgitud viited rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele ning raamatupidamisnõuetele ei anna alust hagi rahuldada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
17. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta jõusse maakohtu otsus, või saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tõlgendas ringkonnakohus vääralt

§ 1015

ja andis sellele sättele kitsendava tõlgenduse, kui märkis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja valduses on leping, millest nähtub pooltevaheline õigussuhe. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas

§ 1015

mõttega, mille kohaselt on isikul õigus tutvuda dokumendiga ka siis, kui dokumendis võib teoreetiliselt olla kajastatud pooltevaheline õigussuhe ja isik soovib selle õigussuhte olemasolu või puudumist dokumendi alusel kontrollida. Hageja õigust dokumendiga tutvuda ei välista ka asjaolu, et kostja ja äriühing Nibre Enterprises Corporation on esitanud oma versiooni dokumendis sisalduva kohta. Hageja soovib kontrollida selle väite tõele vastavust ja tema õigustatud huvi põhineb kahtlusel, et kostja esitatud selgitused ei ole tõesed. Ringkonnakohus ei ole hageja nende väidetega asja lahendades arvestanud ega põhjendanud, miks ei tule hageja seisukohti arvestada, rikkudes sellega TsMS § 654 lg-d 4 ja 5. Samuti ei põhjendanud ringkonnakohus, miks ta hindab asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks tuleb maakohtu otsus tühistada tervikuna. Ringkonnakohtu otsus on vastuoluline. Hageja on põhjendanud, et tema õigustatud huvi tutvuda iga nõutud dokumendiga seisneb kostja selgituste kontrollimises, kas äriühing Nibre Enterprises Corporation oli kostja klient ja raha kanti hagejale üle viimase korraldusel ja tema arvel, kas korralduse andis kostjale just äriühing Nibre Enterprises Corporation ja mitte keegi teine ning kas kostja ei püüa oma selgitusega varjata tegelikult tehtud tehinguid ja nende taga olevaid isikuid. Arusaamatuks jääb ringkonnakohtu seisukoht, et maakohtu resolutsiooni p 4 ei puuduta hageja õigustatud huvi, ning väär on ringkonnakohtu arusaam, et p 5 ei ole piisavalt selgelt piiritletud. Selgusetuks jääb, miks peaks dokumendi seotus ärisaladusega välistama

§ 1015kohaldamise.

Ringkonnakohus ei ole ka neile hageja väidetele vastanud. Ringkonnakohus ei põhjendanud, mille alusel ta asus seisukohale, et kostja valduses ei ole dokumente, mille vastu on hagejal õigustatud huvi. Hageja on põhjalikult selgitanud, miks ta arvab, et hagis nimetatud dokumendid võiksid kostja valduses olla. Ringkonnakohus ei ole hageja neid väiteid otsuses käsitlenud. Ringkonnakohus asus üllatuslikult seisukohale, et maakohtu otsus ei ole täidetav. Maakohtu otsuses on dokumendid piisavalt piiritletud tunnuste abil, mis võimaldavad neid teistest dokumentidest eristada. Samuti ei ole ringkonnakohus pidanud hagi tagamise määruses sisaldunud samasugust resolutsiooni selgusetuks. Ringkonnakohus asus vääralt seisukohale, et pooled ei vaidle selle üle, et neil vara haldamise lepingut ei ole. Hageja on korduvalt pidanud sellise lepingu olemasolu võimalikuks. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ei saa isiku õigustatud huviks olla

§ 1015mõttes tõendi hankimine teise menetluse tarvis, kui selline võimalus tuleneb Ts

MS § 282 lg-st

1. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ei anna hageja viited rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele ning raamatupidamisnõuetele alust hagi rahuldada. Hageja on nendega põhjendanud oma õigustatud huvi.
2. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus tõlgendas õigesti

§ 1015

ja jõudis õigele järeldusele, et hageja ei ole

§ 1015kohaldamise eeldusi tõendanud.

Kuna ringkonnakohus asus seisukohale, et poolte vahel ei saa õigussuhet olla, sest kostja tegutses käsundi alusel, ei muuda hageja väited

§ 1015tõlgendamise kohta ringkonnakohtu otsust vääraks.

Maksekäsundi regulatsioon ei kohusta maksekäsundi saajat andma soodustatud isikule suvaliselt dokumente. Ringkonnakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks 10. Hageja palus hagiavaldust täpsustades kohustada kostjat lubama hagejal tutvuda 3. novembri 2006. a raha ülekande aluseks olevate järgmiste dokumentidega: 1) äriühingule Nibre Enterprises Corporation teenuse osutamise leping(ud); 2) hagejale 15 mln USA dollari ülekandmise aluseks olev(

1. ad)tehingukorraldus(
2. ed)ning andmed tehingukorraldus(t)e kohta; 3) kostja raamatupidamise väljavõte ja algdokumendid kostjale äriühingult Nibre Enterprises Corporation või selle äriühingu eest kolmandalt isikult 15 mln USA dollari laekumise kohta; 4) dokumendid, mille alusel kostja tuvastas äriühingu Nibre Enterprises Corporation ja tema esindajatel esindusõiguse olemasolu; 5) kõigi kostja juhatuse ja nõukogu liikmete ning töötajate nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt saadetud või saadud kirjad, mille saatjaks või saajaks on, mille saatja või saaja nimes, nimetuses esineb või mille elektronposti aadress sisaldab või mille pealkirjas või sisus on järgmisi sõnu: Nibre, Latvijas Naftas Tranzits, Ventspils Nafta, VN, LNT, Lembergs, Nilarda, Vaivads, Krastins, Solomatins. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et dokumentidega tutvumise nõue peab olema piisavalt piiritletud, st hageja peab hagiavalduses piiritlema dokumendid, millega tutvumist ta nõuab (vt Riigikohtu 16. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 14). Kolleegiumi hinnangul on hageja nõudes dokumendid piisava selgusega piiritletud. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on

§ 1015järgi õigus tutvuda hagis nõutud dokumentidega või mitte.

11. Dokumendiga tutvumise nõue on kindlat liiki asja, s.o dokumendi, ettenäitamise nõue. Asja ettenäitamist või ülevaatamist võib

§ 1014

järgi nõuda isik, kellel on asja valdaja vastu asjaga seotud nõue või kes tahab kontrollida sellise nõude olemasolu või puudumist, kui tal on selleks õigustatud huvi. Selle sätte mõtte kohaselt saab isik nõuda asja ettenäitamist või ülevaatamist asja otseselt valdajalt siis, kui tema ja asja otsese valdaja vahel ei ole õigussuhet, millest isikule selline õigustus tuleneks, kuid isikul on õigustatud huvi asja ülevaatamise vastu ja ta tahab saada selgust, kas tal on kellegi vastu asjaga seotud nõue või ta soovib asjaga seotud nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustada. Seejuures on isikul asja ettenäitamise vastu õigustatud huvi üksnes juhul, kui tal ei ole võimalik saada asjaga seotud nõude kohta selgust muul viisil. 12. Dokumendiga tutvumise nõuet on täpsustatud

§-s 1015. Viidatud sätte järgi võib teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik nõuda dokumendi valdajalt dokumendiga tutvuda lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Seega ei saa isik nõuda igaühelt igasuguse dokumendiga tutvuda lubamist. Dokumendiga tutvumiseks peavad

§ 1015

järgi olema täidetud järgmised tingimused: 1) dokument, millega tutvumist nõutakse, on koostatud tutvumist taotleva isiku huvides või kajastab tutvumist taotleva ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet või tehingu ettevalmistamist; 2) dokumendiga tutvumist taotleval isikul on õigustatud huvi dokumendiga tutvuda ja 3) dokument, millega tutvumist isik taotleb, on või peab seaduse järgi olema isiku valduses, kellelt dokumendiga tutvuda võimaldamist nõutakse. Ringkonnakohus asus

§ 1015

tõlgendades õigesti seisukohale, et dokumendiga tutvumise nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et dokument on kostja valduses ja on koostatud hageja huvides või kajastab poolte õigussuhet või nende tehingu ettevalmistamist. Samuti leidis ringkonnakohus õigesti, et dokumendiga tutvumiseks peab dokumendiga tutvumist taotleval isikul olema õigustatud huvi dokumendiga tutvumise vastu, kuid leidis vääralt, et õigustatud huvi võib seisneda kas selles, et dokument on koostatud hageja huvides, või selles, et dokumendis on kajastatud hageja ja kostja (õigussuhe või) tehingu ettevalmistamine. Kolleegiumi arvates ei saa dokumendiga tutvuda sooviva isiku õigustatud huvi samastada vaid nende asjaoludega. 13. Arvestades ülalmärgitud dokumendiga tutvumise tingimusi, tuleb kohtul

§ 1015

kohaldades esmalt tuvastada, et dokument, millega isik soovib tutvuda, on koostatud selle isiku huvides või kajastab selle isiku ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet või nendevahelise tehingu ettevalmistamist, st tuvastada, kas dokument puudutab oma eesmärgi või sisu poolest dokumendiga tutvumist taotleva isiku õiguslikku positsiooni. Viidatud alused võivad esineda korraga, kuid hagi rahuldamiseks piisab neist ka ühe olemasolust.

§ 1015

järgi saab isik nõuda dokumendiga tutvumist esmalt juhul, kui see dokument on koostatud tema huvides, st dokument on seotud isiku õigusliku positsiooniga. Kolleegiumi arvates on dokument koostatud

§ 1015

mõttes isiku huvides, kui dokument teenib sellega tutvuda sooviva isiku huve, st dokument on isikule vajalik tõend või vähemalt kinnitab isiku mingisuguse õigusliku positsiooni olemasolu. Teiseks saab isik

§ 1015

järgi nõuda dokumendiga tutvumist juhul, kui dokumendis on kajastatud tema ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe, st dokument on oma sisult seotud tutvumist taotleva isikuga.

§ 1015

eesmärki arvestades ei saa viidatud alust mõista kitsalt, et isik saab nõuda üksnes sellise dokumendiga tutvumist, mille sisuks on just selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe. Kolleegiumi arvates piisab sel alusel dokumendiga tutvuda lubamiseks ka sellest, kui dokumendi sisu on vaieldava õigussuhtega vahetult seotud. Samuti võib erandlikel juhtudel olla isikul õigus nõuda dokumendi valdajalt dokumendiga tutvumist ka siis, kui see kajastab tema ja mõne kolmanda isiku vahelist õigussuhet, kuid seda üksnes juhul, kui isikul ei ole võimalik muul viisil dokumendiga tutvuda. Viimasena võib isik nõuda

§ 1015

järgi dokumendiga tutvumist ka siis, kui dokument kajastab selle isiku ja dokumendi valdaja vahel tehingu ettevalmistamist. Kolleegiumi arvates saab ka sel juhul olla isikul dokumendi valdaja vastu nõue üldjuhul siis, kui dokument kajastab tema ja dokumendi valdaja vahelise tehingu ettevalmistamist, aga erandina ka siis, kui dokument puudutab dokumendiga tutvumist taotleva ja kolmanda isiku vahelise tehingu ettevalmistamist. Tehingu ettevalmistamist puudutavateks dokumentideks, millega tutvumist isik saab nõuda, on eelkõige tehingu poolte, sh tehingu vahendajaga nii enne kui ka pärast tehingu tegemist peetud kirjavahetus, kuid mitte tehingu teise poole sisekirjavahetus. Arvestades ülaltoodut, ei ole ringkonnakohtu otsusest võimalik selgelt aru saada, kas ja kui jah, siis millised hageja nõutud dokumendid vastavad ringkonnakohtu arvates neile tingimustele. Ringkonnakohus ei ole hageja nõutud dokumentide gruppe ükshaaval analüüsinud. Samuti on ringkonnakohus ekslikult samastanud dokumentide eesmärgi- ja sisunõuded isiku õigustatud huvi kriteeriumiga. Asja uuel läbivaatamisel tuleb selgitada, kas ja millised hageja nõutud dokumendid vastavad ülalmärgitu kohaselt

§ 1015tingimustele.

14. Kui kohus on tuvastanud, et dokument, millega tutvumist isik nõuab, on koostatud selle isiku huvides ja/või kajastab selle isiku ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet ja/või nendevahelise tehingu ettevalmistamist, tuleb kohtul kontrollida ka seda, kas dokumendiga tutvumist taotleval isikul on õigustatud huvi dokumendiga tutvuda. Kui poolte kaitsmist väärivaid huve kaaludes ilmneb, et isikul ei ole õigustatud huvi dokumendiga tutvuda, ei saa kohus hagi rahuldada. Kolleegium leiab, et isikul on

§ 1015

mõttes õigustatud huvi dokumendiga tutvuda, kui dokumendiga tutvumine on vajalik isiku mis tahes õiguslikku kaitset vääriva huvi toetamiseks, säilitamiseks või kaitsmiseks, sh tema õigusliku positsiooni kindlustamiseks ja selgitamiseks. Seejuures peab isik ise põhistama oma kaitsmist vääriva huvi olemasolu ning tooma esile asjaolud, millest saab üheselt järeldada, et tal on õigustatud huvi dokumendiga tutvuda. Isikul on kaitsmist vääriv huvi dokumendiga tutvuda eelkõige juhul, kui ta soovib selgust teda puudutavate õigussuhete olemasolu või ulatuse kohta, s.o tutvuda dokumendiga, mille sisu on talle teada olnud, kuid mida kajastav dokument on tal kaotsi läinud, kui dokumendiga tutvumise võimaldamine ei ole dokumendi valdajale ülemäära koormav. Lisaks tuleb dokumendiga tutvumist taotleva isiku õigustatud huvi tuvastamisel arvestada ka dokumendi valdaja õigustatud huve, st isiku dokumendiga tutvumise nõue võib olla piiratud dokumendi valdaja kaitsmist vääriva õigusliku huviga. Seega tuleb kohtul kaaluda nii dokumendiga tutvumist taotleva isiku huvi dokumendiga tutvuda kui ka dokumendi valdaja huvi dokumendiga tutvuda võimaldamisest keelduda. Dokumendi valdajal võib olla õigustatud huvi keelduda dokumendiga tutvuda võimaldamisest eelkõige juhul, kui see oluliselt riivaks tema ärisaladust või eraelu puutumatust. Sellisel juhul võib kohus lubada dokumendiga tutvuda üksnes viisil, mis ei riku dokumendi valdaja õiguslikku kaitset väärivat huvi, sh neutraalse kolmanda isiku (nt advokaat, audiitor) vahendusel. Lisaks võib kohus hagi rahuldades kohtuotsuse resolutsioonis kindlaks määrata, millisel viisil dokumentidega tutvutakse (kas nendest võib teha koopiaid, millises ulatuses) ja kus dokumendiga tutvutakse. Samuti võib kohus seaduses ettenähtud alustel määrata, et hageja on kohustatud hoidma ärisaladust (TsMS §-d 38 ja 41). Ülalmärgitu kohaselt andis ringkonnakohus

§ 1015tõlgendades isiku õigustatud huvi mõistele väära tähenduse.

Samas on ringkonnakohus hageja õigustatud huvi käsitledes nõustunud hagejaga, et isikule raha laekumisel on rahasaajal õigus teada, mille eest on talle raha üle kantud. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus selgitama, kas ja milliste dokumentidega tutvumiseks on hagejal õigustatud huvi, arvestades seejuures ka kostja võimalikku huvi keelduda nõutud dokumente hagejale tutvustamast. Lisaks on ringkonnakohus asunud vääralt seisukohale, et hagejal ei ole õigustatud huvi dokumentidega tutvuda seetõttu, et ta soovib saada seeläbi tõendeid teise käimasoleva tsiviilkohtumenetluse jaoks. Kolleegiumi arvates ei tähenda hageja eesmärk koguda tõendeid teise menetluse jaoks veel seda, et hagejal ei oleks õigustatud huvi tutvuda ühegi seda menetlust puudutava dokumendiga. Samuti ei välista seadus teise tsiviilkohtumenetluse jaoks tõendite kogumist hagimenetluses

§ 1015alusel.

15. Dokumendiga tutvumise nõude rahuldamiseks peab lisaks eeltoodule olema dokument selle isiku valduses, kellelt dokumendiga tutvuda võimaldamist nõutakse.

§ 1015

mõtte kohaselt saab dokumendiga tutvumise nõude esitada selle isiku vastu, kes on dokumendi otsene valdaja. Kolleegium on arusaamisel, et välistatud pole dokumendiga tutvumise nõude rahuldamine ka isiku suhtes, kelle valduses seaduse järgi peab dokument olema, kuid kes väidab, et dokumenti tema valduses pole. Sellises olukorras on hagejal, kes ei suuda tõendada dokumendi kostja valduses olekut, võimalik mh taotleda TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra kindlaksmääramist täitemenetluse seadustiku §-s 28 sätestatud viisil. Kui nõutud dokumente kostja valduses siiski pole, kannab vähemalt nende otsimisega seotud kulud ja riisiko

§ 1017alusel hageja.

Kolleegium märgib täiendavalt järgmist. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja valduses on hageja nõutud dokumendid. Samas on asjas jõustunud Harju Maakohtu

1. veebruari
2. a määrusega rahuldatud hageja hagi tagamise taotlus ja kohustatud kostjat hagi tagamise korras andma hageja nõutud dokumendid kohtutäitur Arvi Pingi kätte hoiule. Harju Maakohtu
3. juuni
4. a määrusega rahuldas kohus kohtutäituri taotluse määrata kostjale trahv ja trahvis kostjat hagi tagamise määruse p 2.5 täitmata jätmise eest. Määruse põhjenduste kohaselt oli kostja ülejäänud dokumendid kohtutäiturile hoiule andnud, v.a hagi tagamise määruse p-s 2.1 nimetatud dokument, mida kostja väitel tema valduses ei ole. Sellistel asjaoludel ei saanud ringkonnakohus asuda seisukohale, et ühtegi hageja nõutud dokumenti kostja valduses ei olnud. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus mh selgitama, millised hageja nõutud dokumentidest on veel kostja valduses lisaks neile, mis on juba hagi tagamise korras kohtutäiturile hoiule antud.
5. Ülaltoodut arvestades tõlgendas ja kohaldas ringkonnakohus vääralt

§ 1015, jättes ühtlasi asjas tähtsad asjaolud tuvastamata.

Asja lahendades pidi ringkonnakohus võtma seisukoha kõigi hageja nõutud dokumentide kohta ja põhjendama iga hageja esitatud nõude rahuldamata jätmist, sh võtma seisukoha kõigi hageja esitatud väidete kohta. Samuti asus ringkonnakohus põhjendamatult seisukohale, et hageja ei ole tõendanud

§-s 1015 sätestatud eelduste olemasolu. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 654 lg-d 4 ja

2. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada hageja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon Osaühingu Advokaadibüroo Lextal kontole. Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada. Jaak Luik, Henn Jõks, Villu Kõve