) § 168 lg-tes 4 ja 5. Selle paragrahvi lõikes 4 on sätestatud, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lõike 5 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Ringkonnakohus leidis, et lisaks
lg-tes 4 ja 5 sätestatule tuleb arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid, mille kohaselt üldjuhul kannab menetluskulud kaotaja (
Kohtul on
lg 4 järgi võimalik jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seda õigluse aspekti on võimalik arvestada ka hagist loobumise korral. Praeguses asjas on õiglane jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Pärast maakohtu otsuse tegemist sõlmis kostja hagejaga elektrienergia tarbimise otselepingu, mis oligi hageja nõue. Seega oli võimalik küsimus lahendada kohtuväliselt. Selleks pidid mõlemad pooled näitama head tahet. Õige on kostja vastuväide, et hagejal tulnuks olla aktiivsem kortermaja ühisusega läbirääkimisel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Hageja esitas määruskaebuse, milles vaidlustas ringkonnakohtu määruse osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda.
Kostja rahuldas hageja nõude pärast maakohtu otsuse tegemist. Kostja ei soovinud sõlmida kompromissi maakohtus. Kuna kostja vaidles hagile vastu, ei olnud hagejal võimalik kostjaga kohtuvälist kokkulepet sõlmida. Ringkonnakohus nentis üldsõnaliselt, et pooled pidanuksid asjas üles näitama head tahet. Ringkonnakohus ei arvestanud, et kohtuvaidluses pooled teineteise nõudeid ei tunnistanud. Hageja mõjusfääri ei kuulunud teiste ühisuse liikmete kallutamine otselepinguid sõlmima. Otselepingute sõlmimine toimus siis, kui kostja ise otsustas rakendada äärmuslikke meetmeid. Menetluskulude jagamise eriregulatsioon on kehtestatud
lg-s 4 üksnes tingimusel, et üldine kord oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Kõrgendatud standardi - äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik - eeldused ei ole praeguses asjas täidetud juba ainuüksi seepärast, et hageja on tarbija, kes pöördus hagiga sisuliselt monopoli vastu, kes hiljem nõude vabatahtlikult rahuldas.
ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Riigikohtul on
ja § 691 p 5 alusel võimalik teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada hageja 13. mail 2010 ringkonnakohtule esitatud taotlus jätta menetluskulud täielikult kostja kanda
Kooskõlas
ja § 688 lg-ga 1 kontrollib Riigikohus ringkonnakohtu määrust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Hageja esitas määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale osas, millega ringkonnakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. 9. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et praeguses asjas tuleb kohaldada
lg-t 4, mille järgi on võimalik jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. On küll õige, et poolte vahel menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks
lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, kuid praeguses asjas ei ole õigustatud tugineda
10. Kolleegium nõustub hagejaga selles, et
lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Selleks, et kohaldada
lg-t 4, mis lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, ei piisa üldisest märkusest, et pooltel oli võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet. Hageja on õigesti juhtinud määruskaebuses tähelepanu sellele, et kostja rahuldas hageja nõude pärast maakohtu otsuse tegemist ja pärast hageja apellatsioonkaebuse esitamist. Kostja on menetluse kestel hageja nõudele vastu vaielnud ning pole seda õigeks võtnud (tlk 35) ning 29. märtsi 2010 kohtuistungil on kostja jäänud vastuväidete juurde (tlk 54)). Samuti ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis lubaksid arvata, et
Kostja on vastuses hagist loobumise avaldusele (tlk 106) märkinud, et pärast maakohtu otsust, millega jäeti hagi rahuldamata, pöördus kostja kortermaja elanike poole ja veenis neid lõpetama kortermaja ühisusega sõlmitud lepingu ning sõlmima otselepingud kostjaga. Sama kinnitab kostja ka vastuses hageja määruskaebusele (tlk 128). Toimiku materjalidest ei nähtu seegi, kas ilma kohtuvaidluseta oleks kostja rahuldanud hageja nõude. Samuti ei soovinud kostja sõlmida kompromissi. Seetõttu ei saa kostja väita, et hageja pöördus kohtusse alusetult. 11.
lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ja asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.
12. Hagejal on käesoleva määruse alusel õigus pöörduda maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks
13. Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle
Hagejal tuleb
lg 8 kolmanda lause alusel Riigikohtule teatada, kellele ja millisele kontole tuleb kautsjon tagastada. Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.