Obsah (6)

§ 5§ 9§ 15§ 7§ 16§ 2

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud Eesti

§-st 5 tulenevalt kehtib korraldus nr 722 ka OÜ Bluewater suhtes. Olukorras, kus asendustäidetav kohustus on seotud asjaga, tekib asja võõrandamisel eriõigusjärglus. Asendustäitmise kulud vastavad turuhinnale. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg1 p 11 kohaselt on asendustäitmise kulude sissenõudmisel täitedokumendiks nõude aluseks olev haldusakt. Täitedokumendiks pole täitekorraldus, vaid nõue tekib asendustäitmise faktilisest läbiviimisest ja sellega seotud kulude kandmisest. Vastavad asjaolud kajastatakse asendustäitmise protokollis. Nõude aluseks pole linnavalitsuse

1. juuni
2. a kirjaga tehtud ettepanek kulude vabatahtlikuks hüvitamiseks.
3. Tallinna Halduskohus jättis
4. augusti
5. a otsusega kaebused täitekorralduse ja
6. juuni
7. a kirja tühistamise osas rahuldamata, kuid tuvastas otsuse resolutsioonis, et Pärnu Linnavalitsuse
8. aprilli
9. a täitekorraldusest eraldivõetuna ei tulene kaebajatele mingeid rahalisi kohustusi. Halduskohus jättis rahuldamata ka kaebajate taotluse tuvastada, et
10. juuni
11. a kirjast ei tulene kaebajatele mingeid rahalisi kohustusi. Halduskohtu põhjenduste kohaselt on täitekorraldus toiming, mida ei saa tühistada ning täitekorraldus on õiguspärane, kui selle aluseks olev ettekirjutus on seaduslik ja adressaati on enne sunnivahendi rakendamist nõuetekohaselt hoiatatud. OÜ Bluewater õigusjärglus tuleneb

§ 5lg 2 p-st 1.

Seadusevastane ning isiku õigusi rikkuv pole ka informeerimine kulude suurenemisest. TMS § 2 lg 1 p 11 kohaselt on täitedokumendiks sunniraha ja asendustäitmise kulude sissenõudmise aluseks olev haldusakt. Sellise haldusakti resolutiivosa peab olemuslikult sätestama võlgniku kohustuse tasuda konkreetse suurusega asendustäitmise tegelikud kulud. Sellised kulud koos kohustusega kulud tähtajaks tasuda on fikseeritud

1. juuni
2. a kirjas. Seega tuleneb Pärnu Linnavalitsuse
3. juuni
4. a kirjast adressaatidele täitmiseks kohustuslik rahaline kohustus. Tallinna Halduskohus lahendas
5. augusti
6. a täiendava otsusega menetlusosaliste taotlused menetluskulude väljamõistmiseks.
7. OÜ Bluewater esitas eelnimetatud otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada osas, milles tema kaebus jäeti rahuldamata. Apellant palus teha asjas uue otsuse, millega tühistada Pärnu Linnavalitsuse
8. juuni
9. a kirjas (avalduses) sisalduv asendustäitmise kulude maksmise nõue või kui see pole haldusakt, siis tuvastada, et kirjast ei tulene kaebajale mingeid rahalisi kohustusi. Apellant on seisukohal, et see kiri (avaldus) ei ole haldusakt. Haldusaktis peab olema selgelt ja üheselt mõistetav resolutiivosa, millest tulenevad haldusaktiga kindlaksmääratud õigused ja kohustused. OÜ Bluewater ei ole asendustäitmise adressaat, tema suhtes ei ole rakendatud hoiatustoiminguid. Ettekirjutusest tulenevad kohustused ei ole apellandile õigusjärgluse korras üle läinud. Tallinna Halduskohtu
10. augusti
11. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse ka AS Pärna. Apellant palus tühistada halduskohtu otsus osas, milles tema kaebus jäeti rahuldamata, ja teha uus otsus, millega tühistada Pärnu Linnavalitsuse
12. juuni
13. a kirjas (avalduses) sisalduv asendustäitmise kulude maksmise nõue või kui see pole haldusakt, siis tuvastada, et avaldusest ei tulene kaebajale mingeid rahalisi kohustusi. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus asja lahendamisel jätnud osa tõendeid hindamata, rikkunud oluliselt menetlusnorme ja vääralt kohaldanud materiaalõigust.
14. Pärnu Linnavalitsuse kirjalikus vastuses palutakse apellatsioonkaebused jätta rahuldamata. Linnavalitsus leiab, et
15. juuni
16. a kirja haldusaktina käsitamine võib olla küsitav, sest asendustäitmise ja sunniraha seadus sellist dokumenti üldse ette ei näe. Pole selge, mida tegelikult tuleks pidada TMS § 2 lg 1 p 11 tähenduses haldusaktiks. OÜ Bluewater õigusjärgluse küsimus on lahendatud haldusasjas nr 3-08-
18. Pärnu Linnavalitsus esitas apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu
19. augusti
20. a täiendava otsuse peale ja palus nimetatud otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta kaebajate menetluskulud täielikult nende kanda ning mõista kaebajatelt välja Pärnu Linnavalitsuse menetluskulud.
21. Tallinna Ringkonnakohtu
22. aprilli
23. a otsusega rahuldati AS Pärna apellatsioonkaebus ja tehti vaidlustatud osas selles asjas uus otsus, millega tuvastati Pärnu Linnavalitsuse
24. aprilli
25. a täitekorralduse nr 9-13/3630 ja
26. juuni
27. a kirja (avalduse) nr 3-29/5348 õigusvastasus AS-i Pärna puudutavas osas. Ringkonnakohus rahuldas samuti Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu
28. augusti
29. a otsuse peale ja tegi vaidlustatud osas uue otsuse, millega jättis AS Pärna ja OÜ Bluewater kaebused rahuldamata osas, millega kaebajad palusid tuvastada, et Pärnu Linnavalitsuse
30. aprilli
31. a täitekorraldusest eraldivõetuna ei tule neile mingeid rahalisi kohustusi. Ringkonnakohus jättis rahuldamata OÜ Bluewater apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu
32. augusti
33. a otsuse peale ja halduskohtu otsuse vaidlustatud osas muutmata. Ringkonnakohus jättis rahuldamata ka Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu
34. augusti
35. a täiendava otsuse peale.
36. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt: 1) kuigi Pärnu Linnavalitsus on apellatsioonkaebuses märkinud, et vaidlustab üksnes
37. augusti
38. a täiendavat otsust, sisaldab apellatsioonkaebus sisulisi vastuväiteid ka
39. augusti
40. a otsusele osas, milles halduskohus kaebused rahuldas; ka kohtuistungil kinnitas Pärnu Linnavalitsuse esindaja, et vaidlustab halduskohtu otsuse osas, milles kaebus rahuldati; neil asjaoludel kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse alusel halduskohtu
41. augusti
42. a ja
43. augusti
44. a otsuste seaduslikkust kõigis aspektides; 2) regulatsioon küsimuses, millises korras peaks toimuma asendustäitmise läbiviimine ja mille alusel saab haldusorgan asendustäitmise adressaadilt nõuda sisse asendustäitmise kulud, on mõnevõrra ebaselge; 3) TMS § 2 lg 1 p 11 näeb ette, et täitedokumendiks on sunniraha ja asendustäitmise kulude sissenõudmise aluseks olev haldusakt; selle sätte sisustamisel tuleb aluseks võtta asendustäitmise ja sunniraha seaduse regulatsioon sunniraha sissenõudmise ja asendustäitmise läbiviimise kohta; ringkonnakohus on varem selgitanud, et vaatamata TMS § 2 lg 1 p 11 mõnevõrra eksitavale sõnastusele ei ole

§ 9

kohane täitekorraldus haldusakt, vaid haldustäitemenetluse toiming; sunniraha ja asendustäitmise kulude sissenõudmise aluseks oleva "haldusaktina" on täitemenetluse seadustikus peetud silmas nimelt täitekorraldust; seadusest ei tulene järeldust, et asendustäitmise kulude lõpliku suuruse kohta tuleb anda haldusakt, vaid asendustäitmise kulud nõutakse

§ 15

järgi sisse samas korras kui sunniraha; asendustäitmise kulude sissenõudmisel on täitedokumendiks täitekorraldus ja seda asendav asendustäitmise protokoll; 4) kuigi täitekorraldus ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming, mis ei ole pealegi otseselt suunatud isikule, kelle suhtes sunnivahendit rakendatakse, on see siiski sunnivahendi adressaadi poolt vaidlustatav halduskohtus, sest võib iseseisvalt rikkuda tema õigusi või piirata tema vabadusi;

§ 9

lg 2 kohaselt tuleb adressaadi nõudel temale esitada ka täitekorraldus; 5) ringkonnakohus nõustub AS Pärna ja OÜ Bluewater seisukohaga, et asendustäitmise adressaadil peab olema võimalik vaidlustada sissenõutavate asendustäitmise kulude suurust ja põhjendatust; 6) esmajoones on vaidluse all see, kas asendustäitmise kulusid saab sisse nõuda olukorras, kus need on oluliselt (üle kahe korra) suuremad võrreldes hoiatuses märgituga. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kulude olulisest suurenemisest teavitamist käsitada

§ 7

kohase hoiatuse muutmisena ja teavitamise suhtes tuleb kohaldada hoiatuse suhtes sätestatut.

eesmärkidega oleks kooskõlas, kui asendustäitmise kulude olulise suurenemise selgumisel antakse adressaadile täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks; samas ei saa see olla tingimata nõutav, sest kulude suurenemine võib selguda alles asendustäitmise tegeliku läbiviimise käigus. Kujunenud olukorda arvestades ei saa Pärnu Linnavalitsuse poolt täiendava tähtaja määramata jätmist pidada õigusvastaseks, kuigi ei nähtu selliste asjaolude esinemist, mis oleksid objektiivselt takistanud täiendava tähtaja määramist. Kuivõrd varem AS Pärna ja OÜ Bluewater polnud näidanud valmisolekut ettekirjutusega pandud kohustust vabatahtlikult täita, ei saa linnavalitsusele ette heita, et ta ka pärast kulude olulise suurenemise selgumist ei andnud adressaatidele võimalust kohustust vabatahtlikult täita; täiendava tähtaja andmine poleks olnud eesmärgipärane; 7) Pärnu Linnavalitsuse

1. juuni
2. a kiri (avaldus) seoses asendustäitmise lõppemisega on teabetoiming, millega informeeriti OÜ-d Bluewater ja AS-i Pärna asjaolust, et asendustäitmine on lõppenud ning ka asendustäitmise tegelikest kuludest jm asjaoludest; asendustäitmise kulude sissenõudmiseks kehtestatud regulatsiooni arvestades ei ole seda põhjust pidada adressaatidele rahalise kohustuse panemiseks, vaid sisuliselt informeeris linnavalitsus sellega äriühinguid sellest, millal linnavalitsus kavatseb pöörduda kulude sissenõudmiseks kohtutäituri poole; 8) kohtuasjas kogutud andmetest lähtuvalt pole põhjust asuda seisukohale, et asendustäitmise kulud olid põhjendamatult suured või ületasid kehtestatud piirmäära; 9) OÜ Bluewater kui kinnistu omanik oli sundtäitmise läbiviimise ajal asendustäitmise adressaat; kuigi ettekirjutus ning sellest tulenev hoiatus on tehtud üksnes AS-le Pärna, on OÜ Bluewater ehitise lammutamise suhtes eriõigusjärglane ja tema suhtes kehtis nii ettekirjutusest tulenev kohustus kui ka AS-le Pärna tehtud hoiatus;

§ 5

lg 3 kohaselt on õigusjärglase suhtes lubatud rakendada sunnivahendit pärast seda, kui ta on ettekirjutuses sisalduvast kohustusest ja sunnivahendi rakendamise võimalusest teada saanud;

1. aprilli täitekorraldusest nähtub, et
2. veebruaril 2008 kinnitas OÜ Bluewater oma teadlikkust lammutamiskohustusest ning Pärnu Linnavalitsus edastas
3. veebruaril 2008 OÜ-le Bluewater nii ettekirjutuse, hoiatuse kui ka kohtulahendid, mis kinnitasid ettekirjutuse jõusolekut; 10) täitekorraldusest või avaldusest kaebajatele rahaliste kohustuste mittetulenemise tuvastamine ei ole halduskohtumenetluses lubatavaks iseseisvaks taotluseks, vaid sellise tuvastuse näol saab tegemist olla üksnes põhjendustega, miks mingi haldusakt tühistada või toiming tunnistada õigusvastaseks; raha maksmise kohustuse olemasolu või puudumine ei ole samastatav avalikõigusliku suhte olemasolu või puudumisega, selles osas on Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebus põhjendatud ja tuleb rahuldada.
4. Tallinna Ringkonnakohtu
5. aprilli
6. a otsusele esitasid kassatsioonkaebused AS Pärna ja OÜ Bluewater. Kassaatorid taotlevad Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega jätta jõusse halduskohtu
7. augusti
8. a otsus osas, milles rahuldati kaebus osaliselt ja tuvastati, et Pärnu Linnavalitsuse
9. aprilli
10. a täitekorraldusest eraldivõetuna ei teki kaebuse esitajale rahalist kohustust. Samuti taotlevad kassaatorid ringkonnakohtu otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tuvastada, et Pärnu Linnavalitsuse
11. juuni
12. a kirjast (avaldusest) ei tulene mingeid rahalisi kohustusi. OÜ Bluewater taotleb täiendavalt tühistada või tunnistada õigusvastaseks Pärnu Linnavalitsuse
13. aprilli
14. a täitekorralduses ja Pärnu Linnavalitsuse
15. juuni avalduses sisalduv nõue asendustäitmise kulude maksmiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
16. OÜ Bluewater põhjendab kassatsioonkaebust järgmiste väidetega: 1) ringkonnakohus on rikkunud HKMS § 34 lg-t 2, mille kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Pärnu Linnavalitsus ei ole oma apellatsioonkaebuses vaidlustanud halduskohtu
17. augusti
18. a otsust. Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebuse taotlusena on märgitud: "tühistada Tallinna halduskohtu
19. septembri täiendav otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebajate menetluskulud täielikult kaebajate endi kanda ning mõista kaebajatelt välja Pärnu Linnavalitsuse menetluskulud". Vastupidiselt ringkonnakohtu otsuses märgitule teatab linnavalitsus oma apellatsioonkaebuses, et nõustub halduskohtu seisukohaga, et täitekorraldusest kaebajale mingeid rahalisi kohustusi ei teki; 2) õige on halduskohtu otsus osas, millega kaebus rahuldati ja tuvastati, et Pärnu Linnavalitsuse
20. aprilli
21. a täitekorraldusest eraldivõetuna ei teki kaebuse esitajale rahalist kohustust; 3) kulude hüvitamise kohustus tekib isikul vastava haldusakti alusel; käesoleval juhul on kassaator vaidlustanud haldusakti olemasolu ja tugineb sellele, et kuna haldusakti pole, siis ei ole kassaator kohustatud ettekirjutuse sundtäitmisel tekkinud asendustäitmise kulusid Pärnu Linnavalitsusele hüvitama; sisuliselt on tegemist avalik-õigusliku suhte puudumise tuvastamisega ning selline kaebus on lubatav

§ 16

alusel; 4) haldusakti andmise nõue kulude hüvitamise kohustuse tekitamiseks on oluline ka seepärast, et anda isikule võimalus osaleda haldusakti andmise menetluses ja esitada omapoolne arvamus; käesoleval juhul ei ole kaebajat kaasatud asendustäitmise kulude tekkimise ja kindlaksmääramise menetlusse; 5) koormav haldusakt tuleb adressaadile õigel ajal teatavaks teha; antud juhul ei ole kaebajale vastavat haldusakti antud; seega ei ole vaidlustatud dokumendid (täitekorraldus ja kiri) kaebaja suhtes kehtivad ega jõustunud; 6) kassaator ei ole asendustäitmise adressaat, samuti ei ole tema suhtes rakendatud hoiatustoiminguid. Kuivõrd kassaatorile pole tehtud hoiatust

§ 2lg 1 alusel, siis puuduvad tema suhtes ka sunnivahendi kohaldamise eeldused.

Ettekirjutusest tulenevad kohustused ei ole läinud üle kaebajale õigusjärgluse korras.

1. AS Pärna tugineb oma kassatsioonkaebuse põhjendamisel OÜ Bluewater sarnastele väidetele.
2. Pärnu Linnavalitsuse vastuses kassatsioonkaebustele leitakse, et kassatsioonkaebused on täies ulatuses põhjendamatud. Pärnu Linnavalitsus leiab, et kassaatorid pole osundanud õiguslikule alusele, millele saaks tugineda nõue, et kulude sissenõudmise eelduseks on veel ühe haldusakti andmine, millega isikule pannakse kohustus konkreetsed kulud tasuda. Sundtäitmise faas ei ole tavapärane haldusmenetlus, milles on asjakohane rakendada tavapärast ärakuulamist. Sisuliselt soovib kassaator vaidlustada ka tõendite hindamist asendustäitmise kulude põhjendatuse osas. Pärnu Linnavalitsus nõustub kohtu seisukohaga, et TMS § 2 lg 1 p 11 mõttes on asendustäitmise kulude osas täitedokumendiks täitekorraldus ja seda täiendav asendustäitmise protokoll. Asjaolu, et täitekorraldus ei ole haldusakt, ei välista selle olemist täitedokumendiks. On ilmne, et kiri (avaldus) oli oma olemuselt teabetoiming. Kassatsioonkaebuses pole välja toodud asjaolusid, miks tuleks seda kirja käsitada haldusaktina.
3. Kohtuistungil jäid menetlusosalised oma kirjalikult väljendatud seisukohtade juurde. Kokkuvõtlikult loevad kassaatorid kassatsioonimenetluses vaidluse esemeks Pärnu Linnavalitsuse poolt kantud asendustäitmise läbiviimise kulude sissenõudmise õiguspärasust kassaatoritelt. Kassaatorid rõhutavad, et neil ei ole asendustäitmise kulude hüvitamise kohustust, kuna täitekorraldus ega teabekiri ei ole haldusaktid. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kolleegium võtab kõigepealt seisukoha kassatsioonkaebustes tõstatatud menetlusõiguslikes küsimustes: apellatsioonkaebuste ulatuses (I) ja taotluse lubatavuses (II) ning seejärel käsitleb Pärnu Linnavalitsuse
5. juuni
6. a avaldusega seonduvaid küsimusi ja kassatsioonkaebuse muid aspekte (III). I
7. Kassatsioonkaebuste põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus ekslikult leidnud, et Pärnu Linnavalitsus esitas apellatsioonkaebuse mitte üksnes Tallinna Halduskohtu
8. augusti
9. a täiendava otsuse peale haldusasjas nr 3-08-1332, vaid ka Tallinna Halduskohtu
10. augusti
11. a otsuse peale selles asjas. Kassaatorid leiavad, et eelnevast tulenevalt on ringkonnakohtu otsus ekslik osas, millega rahuldati Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu
12. augusti
13. a otsuse peale ja tühistati see otsus osas, millega tuvastati, et Pärnu Linnavalitsuse
14. aprilli
15. a täitekorraldusest nr 9-13/3639 eraldivõetuna ei tulene kaebajale mingeid rahalisi kohustusi. Ringkonnakohus tegi selles osas uue otsuse ja jättis AS Pärna ja OÜ Bluewater kaebused vastavas osas rahuldamata.
16. Kohtuasja materjalidest nähtub, et Pärnu Linnavalitsus on
17. septembril 2009 esitanud apellatsioonkaebuse vaid Tallinna Halduskohtu
18. augusti
19. a täiendavale otsusele (I kd, lk 246), taotledes üksnes Tallinna Halduskohtu
20. augusti
21. a täiendava otsuse tühistamist ning asjas uue otsuse tegemist, millega jätta kaebajate menetluskulud täielikult kaebajate endi kanda ning mõista kaebajatelt välja Pärnu Linnavalitsuse menetluskulud. Apellatsioonkaebuses käsitletakse
22. augusti
23. a kohtuotsust üksnes niivõrd, kuivõrd apellandi hinnangul "menetluskulude jaotus sõltub kaebuste sisulisest lahendamisest". Tallinna Ringkonnakohtu
24. oktoobri
25. a määrusega võeti menetlusse Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu
26. augusti
27. a täiendava otsuse peale. Määrusest ei nähtu, et Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebus sisaldaks taotlusi
28. augusti
29. a kohtuotsuse osas. Ringkonnakohtu
30. märtsi
31. a avaliku kohtuistungi protokolli (I kd, lk 296-297) kohaselt on Pärnu Linnavalitsuse esindaja aga kohtu küsimusele, kas vaidlustate ka
32. augusti
33. a otsuse osas, millega kohus kaebuse rahuldas, vastanud jaatavalt. Samas täpsustab Pärnu Linnavalitsuse esindaja oma seisukohta järgmise väitega: "Vaidluse esemeks on ikkagi menetluskulud. Kirjalikult esitatule midagi lisada ei ole. Õigusabimaht kujunes selliseks tingituna kaebajate käitumisest." Ringkonnakohus on leidnud, et "Pärnu Linnavalitsus on küll märkinud, et vaidlustab üksnes 27.08.2009 täiendavat otsust, kuid on apellatsioonkaebuses sisuliselt esitanud vastuväiteid ka 07.08.2009.a otsusele osas, milles halduskohus kaebused rahuldas. [---] Ka ringkonnakohtu istungil kinnitas Pärnu Linnavalitsuse esindaja, et vaidlustab halduskohtu otsuse osas, millega kaebused rahuldati". AS Pärna ja OÜ Bluewater ei ole oma apellatsioonkaebustes vaidlustanud Tallinna Halduskohtu
34. augusti
35. a otsust osas, millega nende kaebused rahuldati.
36. Kolleegium leiab, et selles kohtuasjas ei ole Pärnu Linnavalitsus esitanud apellatsioonkaebust Tallinna Halduskohtu
37. augusti
38. a otsuse peale. Kolleegium peab vajalikuks täiendavalt märkida, et kuigi ringkonnakohus põhjendatult leiab, et TsMS § 632 lg-le 3 tuginevalt oli Pärnu Linnavalitsusel võimalik apellatsioonkaebuses vaidlustada ka halduskohtu
39. augusti
40. a otsust, ei sisalda apellatsioonkaebus vastavaid taotlusi. Apellatsioonkaebus peab sisaldama apellandi selgelt väljendatud taotlust, sealhulgas ka seda, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb. Kuigi apellant võib kuni apellatsioonitähtaja lõpuni kaebust muuta või täiendada, laiendades seda ka kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgselt ei kaevatud, saab seda õigust kasutada HKMS §-s 31 ja §-s 32 sätestatud apellatsioonkaebuse esitamise nõuete järgimisel. Selle asja materjalidest ei nähtu, et linnavalitsus oleks oma apellatsioonkaebust nõuetekohaselt muutnud või täiendanud. Veelgi enam, kolleegiumi arvates ei nähtu asja materjalidest ka linnavalitsuse selge tahe apellatsioonikaebuse muutmiseks. Kohtuasja lahendamine vastava apellatsioonkaebuseta või apellatsioonkaebuse taotluse piiride selge ja olulise ületamisega on oluline menetlusõiguse rikkumine, mis toob kaasa kohtulahendi tühistamise. II
41. Selles kohtuasjas on AS Pärna ja OÜ Bluewater iseseisvate nõuetena esitanud taotlused tuvastada, et
42. aprilli
43. a täitekorraldusest ja
44. juuni
45. a avaldusest eraldivõetuna ei tulene kaebajatele mingeid rahalisi kohustusi. Halduskohus tuvastas, et täitekorraldusest eraldivõetuna ei tulene kaebajatele mingeid rahalisi kohustusi ning jättis rahuldamata taotluse tuvastada, et linnavalitsuse
46. juuni
47. a avaldusest ei tulene kaebajale mingeid kohustusi. Halduskohus leidis, et linnavalitsuse
48. juuni
49. a avaldusest tuleneb asendustäitmise kulude täpne suurus, mille tasumine on võlgnikele kohustuslikuks tehtud ning tegemist on dokumendiga, millest selle adressaatidel tulenevad rahalised kohustused. Ringkonnakohus on leidnud, et täitekorraldusest või avaldusest kaebajatele rahaliste kohustuste mittetulenemise tuvastamine ei ole halduskohtumenetluses lubatavaks iseseisvaks taotluseks, vaid sellise tuvastuse näol saab olla tegemist üksnes põhjendusega, miks mingi haldusakt tuleb tühistada või toiming tunnistada õigusvastaseks. Ringkonnakohus leidis, et ülalnimetatud tuvastamisnõuded ei vasta ühelegi HKMS §-s 6 ettenähtud taotlusele. Maksmise kohustuse olemasolu või puudumine ei ole samastatav avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumisega ning halduskohtule ei saa kaebust esitada ka ainuüksi eesmärgiga luua halduskohtu tuvastava otsusega tsiviilvaidluse lahendamiseks kasutatavat tõendit.
50. Kolleegium ei nõustu käesoleval juhul ringkonnakohtu seisukohaga. Avalik-õigusliku suhte tuvastamine allub halduskohtulikule kontrollile. Isikul võib olla põhjendatud huvi saada kohtulik hinnang selle kohta, kas halduse tegevusest tekivad talle olemuselt avalikõiguslikud õigused ja kohustused. Pole välistatud, et sellise tuvastamiskaebuse esemeks on avalikõiguslikust suhtest tuleneva raha maksmise kohustus. Sellist taotlust ei muuda lubamatuks ka see, et tuvastatud asjaolu võib omandada õigusliku tähenduse seonduvates õigussuhetes. Kolleegium möönab, et HKMS § 6 lg 3 p-s 3 sätestatud taotluse osas ei ole välja kujunenud kindalt kohtupraktikat. Samas muudaks ringkonnakohtu kitsendav tõlgendus avalik-õigusliku suhte tuvastamise taotluse sisutühjaks, kusjuures tuleb arvestada, et ainuüksi toimingu õigusvastasuse tuvastamine või haldusakti tühistamine ei pruugi tagada kõige efektiivsemalt isiku õiguste kaitset. Ringkonnakohtu seisukoht on vastuoluline. Ühelt poolt väidab kohus sellise taotluse lubamatust, teiselt poolt aga sisuliselt lahendab taotluse, määratledes
51. juuni
52. a avalduse informatiivse teabetoiminguna, s.o halduse mitteregulatiivse, adressaadi õigusi ja kohustusi mittekujundava tegevusena. Kolleegium leiab, et kaebajad on põhjendanud oma huvi sellise tuvastamistaotluse osas ning see huvi on olemasolevatel asjaoludel õiguslikult kaitstav. Kolleegium peab aga tähelepanu juhtima HKMS § 3 lg 2 regulatsioonile, mille kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kaebajate huvi on lõppastmes seotud asendustäitmise kulude sissenõudmise õiguspärasusega täitemenetluses, nõuetekohaste täitedokumentide olemasolu või puudumise tuvastamisega. Ühemõtteliselt on kassaatorite positsioon formuleeritud kohtule esitatud kohtukõne teesides, mille kohaselt vaidluse esemeks on asendustäitmise läbiviimise kulude sissenõudmine kassaatoritelt. TsMS § 368 lg 2 kohaselt võib sissenõudja või võlgnik täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastamishagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Juhul, kui linnavalitsuse täitekorraldust ning avaldust käsitleda täitedokumentidena, kuuluks vaidlus lahendamisele maakohtus tsiviilkohtumenetluse korras. Selles kohtuasjas on Pärnu Linnavalitsus käsitlenud täitedokumendina
53. aprilli
54. a täitekorraldust ning asendustäitmise faktilist teostamist kajastavat asendustäitmise protokolli, mitte aga
55. juuni
56. a avaldust, kuigi viimane oli lisatud kohtutäiturile edastatud täitmisavaldusele. Märkida tuleb ka asjaolu, et täitedokumentide nõuetekohasuse tuvastamisega seondub Pärnu Maakohtu menetluses olev OÜ Blueweter kaebus kohtutäituri otsusele täiteasjas nr 175/2008/1488, mis on peatatud seoses käesoleva haldusasja menetlemisega (tsiviilasi nr 2-0855222). Kolleegium leiab, et eelnevalt selgitatu ei välista kaebajate poolt esitatud taotluste edasist menetlemist halduskohtus, pidades silmas eelkõige menetlusökonoomia kaalutlusi. III
57. Kuivõrd nii apellatsioonkaebustes kui ka kassatsioonkaebustes puudub vastav taotlus, ei saa kolleegium hinnata Tallinna Halduskohtu otsust osas, milles kohus tuvastas, et Pärnu Linnavalitsuse
58. aprilli
59. a täitekorraldusest nr 9-13/3630 eraldivõetuna ei tulene kaebajatele (s.o AS-le Pärna ja OÜ-le Bluewater) mingeid rahalisi kohustusi.
60. Kassatsioonimenetluses vajab käsitlemist aga küsimus sellest, kas Pärnu Linnavalitsuse
61. juuni
62. a kirjast (avaldusest) nr 3.29/5348 tulenevad kaebajatele mingid rahalised kohustused. Tallinna Halduskohus on leidnud, et linnavalitsuse nimetatud avaldusest tuleneb asendustäitmise kulude täpne suurus, mille tasumine on võlgnikele kohustuslikuks tehtud ja tegemist on dokumendiga, millest tulenevad selle adressaatidele rahalised kohustused. Ringkonnakohus on nimetatud dokumenti määratlenud kui teabetoimingut, millega informeeriti OÜ Bluewater ja AS Pärna asjaolust, et asendustäitmine on lõppenud ja sellega seoses on vajalik teha täiendavaid töid hoone seadusliku osa kaitseks, samuti teavitamine ladustatud materjalide hoiutingimustest ja asendustäitmise tegelikest kuludest. Kuigi avalduses on adressaatidele muu hulgas antud tähtaeg asendustäitmise kulude vabatahtlikuks tasumiseks, ei ole kohtu arvates asendustäitmise kulude sissenõudmiseks kehtestatud õiguslikku regulatsiooni arvestades põhjust pidada seda adressaatidele rahalise kohustuse panemiseks. Sisuliselt informeeris Pärnu Linnavalitsus sellega adressaate, millal kavatseb linnavalitsus pöörduda asendustäitmise kulude sissenõudmiseks kohtutäituri poole.
63. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu hinnanguga, et nimetatud avaldus sisaldab mitmeid informatiivsed aspekte, sh teave asendustäitmise lõpetamise, vajalike tööde, materjalide ladustamise tingimuste jms kohta. Põhjendatud on ka ringkonnakohtu järeldus, et asendustäitmise ja sunniraha seadus ei näe ette eraldi haldusakti andmist, millega fikseerida siduvalt ja lõplikult tasumisele kuuluvate asendustäitmise kulude suurus. Nõustuda tuleb ka ringkonnakohtu seisukohaga, et käesoleva kohtuvaidluse raames ei tule anda hinnangut sellele, kas on täidetud TMS § 2 lg 1 p 11 nõue, mille kohaselt täitemenetluses on täitedokumendiks muu hulgas sunniraha ja asendustäitmise kulude sissenõudmise aluseks olev haldusakt. Kolleegium ei pea aga põhjendatuks ringkonnakohtu seisukohta, et eelnimetatud avaldus kujutab endast pelgalt teabetoimingut. Nimetatud avaldus ei vasta küll haldusaktile esitatavatele vorminõuetele, kuid sisaldab selgelt eristatavat resolutiivosa, mis omab ka regulatiivset tähendust. Sellise regulatiivse iseloomuga on dokumendi osa, milles määratakse tasumisele kuuluvate asendustäitmise kulude lõplik suurus, vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtaeg (mis piirab ka linnavalitsuse tegevust kulude sissenõudmiseks täitemenetluses), hoiatus kulude sissenõudmiseks täitemenetluses. Eelnevast tulenevalt on kolleegiumi arvates tegemist vormiliste puudustega haldusaktiga. Need vormilised puudused ei tingi aga selle akti tühistamist. Kolleegium leiab, et eelnimetatud küsimuste lahendamine haldusaktiga on kooskõlas asendustäitmise ja sunniraha seaduse mõttega ning tagab puudutatud isiku õiguste piisava kaitse ega ületa haldusorganile antud pädevust.
64. OÜ Bluewater ja AS Pärna esitasid kaebuses halduskohtule taotluse tühistada Pärnu Linnavalitsuse
65. juuni
66. a avalduses nr 3-29/5348 sisalduv nõue asendustäitmise kulude tasumiseks. Kaebuse täienduses leidsid kaebajad, et juhul, kui kohus ei pea avaldust haldusaktiks, siis ei saa tühistamisnõuet rahuldada ning kaebajad soovivad sellisel juhul tuvastada, et
67. juuni
68. a avaldusest ei tulene kaebajale mingeid rahalisi kohustusi. Halduskohus jättis nii tühistamisnõude kui ka tuvastamisnõude eelnimetatud avalduse osas rahuldamata. Ka apellatsioonkaebustes on apellandid esitanud
69. juuni
70. a avalduse osas eelnimetatud alternatiivsed taotlused. Kassatsioonkaebustes taotlevad kassaatorid, et kohus tuvastaks, et
71. juuni
72. a avaldusest ei tulene kaebajatele mingeid rahalisi kohustusi või juhul, kui avaldus kujutab endast asendustäitmise kulude sissenõudmise aluseks olevat haldusakti, siis tuleb see tühistada või tunnistada õigusvastaseks. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebustes toodud väited ei anna alust
73. juuni
74. a dokumendi tühistamiseks. Eelnimetatud dokument on põhjendatud ja adressaatidele teatavaks tehtud. Kohtumenetluse kestel ei ole OÜ Bluewater välja toonud oma põhjendatud huvi sellise akti õigusvastasuse tuvastamiseks. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga ega hinda nimetatud akti täitemenetluse nõuete aspektist.
75. Eeltoodust lähtudes tuleb AS Pärna ja OÜ Bluewater kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt. Kolleegium tühistab Tallinna Ringkonnakohtu
76. aprilli
77. a otsuse haldusasjas nr 3-08-1332 osas, millega rahuldati Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu
78. augusti
79. a otsuse peale haldusasjas nr 3-08-1332 ja tühistati halduskohtu otsus osas, millega tuvastati, et Pärnu Linnavalitsuse
80. aprilli
81. a täitekorraldusest eraldivõetuna ei tulene mingeid rahalisi kohustusi. Muus osas jäävad kassatsioonkaebused rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata. Kolleegium täiendab ringkonnakohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
82. AS Pärna ja OÜ Bluewater poolt tasutud kautsjonid tuleb tagastada. Ringkonnakohus on täielikult välja mõistnud AS Pärna menetluskulud halduskohtus ja ringkonnakohtus ning jätnud välja mõistmata OÜ Bluewater menetluskulud. Kuna ringkonnakohus ei rahuldanud OÜ Bluewater apellatsioonkaebust ning kolleegium ei muuda selles osas ringkonnakohtu otsust, siis jätab kolleegium apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud OÜ Bluewater kanda. Kuivõrd aga kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse osas, millega osaliselt tühistati Tallinna Halduskohtu otsus, jääb jõusse halduskohtu otsus OÜ Bluewater poolt halduskohtus kantud menetluskulude hüvitamise osas. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu otsuse ja põhjendustega osas, millega Pärnu Linnavalitsuse menetluskulud jäeti linnavalitsuse kanda. Riigikohtus on AS Pärna kandnud menetluskulusid õigusabile 16 200 krooni ja taotleb nende väljamõistmist. Kuivõrd kolleegium rahuldab kassatsioonkaebuse osaliselt, kuuluvad väljamõistetavad menetluskulud vähendamisele. Kolleegium mõistab Pärnu Linnavalitsuselt välja AS Pärna kasuks viimase poolt kantud õigusabi kulud pooles ulatuses, s.o 517,68 eurot (8100 krooni). Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld