Otsuse seletuskirja kohaselt on Mustpeade Maja säilimise kohta esitatud AS Ristart eksperthinnangu järgi hoonetekompleks säilinud osaliselt - 46%. Linn ei ole otsustanud hoonetekompleksi tagastamist endisel individualiseeritaval kujul säilimise aspektist. Säilivuse aspekt esitatakse vaid selleks, et anda ülevaade maja tagastamise menetlusest. Aastatel 1987-1990 toimus hoonetekompleksi põhjalik restaureerimine ja taastati tema kultuurifunktsioon. Majas asuvad esinduslikud ruumid, need on aktiivses avalikus kultuurialases kasutuses. Aastas toimub umbes 300 kultuuriüritust. Ruume kasutatakse ka riiklikeks vastuvõttudeks. Mustpeade Maja peab säilitama oma kultuurifunktsiooni ka edaspidi, selle tagastamine on ebaotstarbekas.
lg 6 sätestab küll võimaluse seada vara tagastamise eeltingimuseks vara senisel sihtotstarbel kasutamise lepingu sõlmimise kuni viieks aastaks, kuid Tallinna linna see ei rahulda, sest linn vajab garantiid kultuurialase tegevuse jätkumiseks pikemas perspektiivis. Mustpeade Vennaskonna arvates oleks võimalik maja täielikult või osaliselt tagastada tingimusel, et Tallinna linna huvide tagamiseks sõlmitakse Tallinna linna ja Mustpeade Vennaskonna vahel kaasomanike kokkulepe, milles määratletakse maja edasine kasutamine kultuuriobjektina. Linnavolikogu sellega ei nõustu. Maja mittetagastamise küsimuse lahendamisel tuleb Vabariigi Valitsusel silmas pidada, et Mustpeade Maja on vajalik Tallinna linna kui praeguse omaniku ja tema asutuste vajadusteks ning ülesannete täitmiseks. Linnal kui omavalitsusüksusel lasub KOKS §-st 6 tulenev kohustus korraldada ja juhtida linna kultuurialast tegevust linnaelanike huvides. Kui Vabariigi Valitsus otsustab jätta Mustpeade Maja tagastamata, lõpetab linnavalitsus tagastamismenetluse ja alustab kompenseerimise menetlust. Kui maja ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul, jäetaks tagastamise taotlus rahuldamata
Vara mittetagastamise alused on
Ettepaneku lahendamisel omab õiguslikku tähendust see, et Mustpeade Maja puhul on tegemist
lg 3 punkti 5 tähenduses kultuuriobjektiga ja seda on linnal vaja oma ülesannete täitmiseks. Mustpeade Maja osaline või täielik tagastamine piiraks maja kasutamist avalikes huvides kultuuriobjektina. 5. Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2008. a korraldusega nr 319 jäeti
oktoobri 2006. a otsusega nr 300 tehtud ettepanek õigusvastaselt võõrandatud Mustpeade Maja mittetagastamise kohta. Korralduses tõdeti, et Mustpeade Maja on kultuuriobjekt, mille säilimine ja kasutamine senisel kujul kultuuriobjektina on vajalik ning põhjendatud.
lg 6 kohaselt võib Vabariigi Valitsuse või kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel enne õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist seada õigustatud subjektile vara tagastamise eeltingimuseks vara senise valdaja või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutusega tagastatud vara senisel sihtotstarbel kasutamise lepingu sõlmimise tähtajaga kuni viis aastat. Tallinna Linnavolikogu on seisukohal, et viieaastane leping ei garanteeri Mustpeade Majas kultuuritegevuse jätkumist pikemas perspektiivis. Kuid maja tagastamisel jääb see Tallinna linna ja Mustpeade Vennaskonna kaasomandisse. Mustpeade Vennaskond on teinud linnale korduvalt ettepanekuid kaasomanike kokkuleppe sõlmimiseks, mis sisaldaks linna rahuldavaid tingimusi ja tagaks Mustpeade Maja jätkuva tähtajatu avaliku kasutamise kultuuriobjektina. AÕS § 72 lg 1 kohaselt on kaasomanike kokkulepe tehing, mis reguleerib kaasomandis oleva eseme valdamist ja kasutamist. Tallinna linnal lasub kohustus korraldada ja juhtida kohalikku kultuurialast tegevust, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ning huvist. Seda kohustust võimaldab täita ka maja omanikuks olemine 54% mõttelises osas ja Mustpeade Vennaskonnaga sõlmitav kaasomanike kokkulepe. Avalike huvide tagamiseks on Mustpeade Vennaskond nõus siduma ennast täiendavalt konkreetsete tähtajatute kohustustega maja haldamisel.
lg 3 punkti 2 alusel ei kuulu õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul.
lg 9 kohaselt, kui ehitise väärtus peale kapitaalremondi või ümber-, peale-, allavõi juurdeehituse tõttu ei ole oluliselt suurenenud ja puudub sama paragrahvi lg 8 punktides 1 ja 2 sätestatud alus ehitise tervikuna tagastamiseks või tagastamata jätmiseks, tagastatakse ehitise säilinud väärtusele vastav mõtteline osa. Tallinna Linnavolikogu ettepanekus märgitud AS Ristart eksperthinnangu kohaselt moodustab lisandunud väärtus 54% maja koguväärtusest ja maja kuuluks tagastamisele 46% mõttelises osas. Maja jääks Tallinna linna ja Mustpeade Vennaskonna kaasomandisse, linnale jääks 54% mõttelist osa. Kuni omandiküsimuse lõpliku lahendamiseni on Mustpeade Maja Tallinna linna omandis ning linn täidab KOKS § 6 lg-st 2 tulenevat ülesannet maja ülal pidada ja korras hoida. Mustpeade Maja kuulub Mustpeade Vennaskonnale tagastamisele osaliselt. Mustpeade Vennaskond on teinud ettepaneku kaasomanike kokkuleppe sõlmimiseks maja kasutamiseks kultuuriobjektina, mis võimaldab maja endisel viisil kasutada. Arvestada tuleb ka Mustpeade Vennaskonna ajaloolis-kultuurilist seost Mustpeade Majaga. Mustpeade Maja on võimalik jätkuvalt avalikes huvides kasutada ka Mustpeade Vennaskonna põhiõigusi riivamata. Tallinna linna kui ajaloolisi traditsioone austava hansalinna kuvandit aitab tugevdada Mustpeade Vennaskonna tagasitulek Tallinna. Mustpeade Maja tagastamine ei takista maja kasutamise jätkumist kultuuriobjektina. 6. Tallinna linn esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2008. a korralduse nr 319 tühistamist. Põhjendused olid järgmised: 1) Mustpeade Maja mittetagastamine kahjustab Tallinna linna kui Mustpeade Maja praeguse omaniku õigusi ja huve, piirab kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (KOKS) tulenevate avalikõiguslike funktsioonide täitmise võimalikkust ning rikub tekkinud õiguspärast ootust, et vaidlusalune vara ei kuulu tagastamisele. 27. veebruaril 2006 Tallinna linna ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud vara tasuta võõrandamise lepingu alusel läks Mustpeade Maja omand üle Tallinna linnale. Eesmärgiks oli, et Tallinna linn tagaks Mustpeade Maja olemasoleva funktsiooni säilimise ja taotleks Vabariigi Valitsuselt selle vara tagastamata jätmist, et tagada maja püsimajäämine kultuuriobjektina ning arhitektuurimälestisena.
§-st 27 tulenevalt läks Tallinna linnale üle ka omandireformi käigus Mustpeade Maja tagastamise kohustus, kuid see ei muuda Tallinna linna omandiõigust ajutiseks või mittetäielikuks.
lõikes 3 esinevate mittetagastamise aluste olemasolul ei ole linn kohustatud vara tagastama. Käesoleval juhul esineb
lg 3 punktist 5 tulenev alus Mustpeade Maja mittetagastamiseks, kuid Vabariigi Valitsus jättis selle põhjendamatult kohaldamata. Seetõttu on tehtud Tallinna linnale põhjendamatuid takistusi KOKS § 6 lg-st 1 tulenevate ülesannete täitmisele ja seeläbi on rikutud linna huve. Tulenevalt Riigikohtu otsustest haldusasjades nr 3-3-1-8606 ja 3-3-1-78-05 on Tallinna linnal õigus nõuda, et teda nende õiguste teostamisel põhjendamatult ei takistataks. Linna õigustatud ootust süvendas seegi, et riik (Harju maavanema ja erinevate ministeeriumide kaudu) väljendas kuni vaidlustatud korralduse vastuvõtmiseni selget seisukohta, et Mustpeade Maja tuleb jätta tagastamata. Kohtupraktikas on lahendatud vaidlusi
lg 3 punkti 5 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse korralduste õiguspärasuse üle (Riigikohtu määrused haldusasjades nr III-3/1-19/95, nr III-3/1-35/95, nr 3-3-1-24-97, Tallinna Ringkonnakohtu 14. veebruari 2008. a otsus haldusasjas nr 3-06-515). Kui
lg 3 punkti 5 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse korraldus, millega otsustatakse kohaliku omavalitsuse ettepanek õigusvastaselt võõrandatud vara mittetagastamiseks rahuldada, on vaidlustatav üksikakt, siis peab olema vaidlustatavaks üksikaktiks ka Vabariigi Valitsuse korraldus, millega otsustatakse jätta kohaliku omavalitsuse ettepanek rahuldamata. Erinevalt esimesest juhtumist (ettepanek rahuldatakse) ei riiva teine juhtum (ettepanekut ei rahuldata) mitte õigustatud subjekti, vaid kohaliku omavalitsuse õigusi ja huve. Riigikohtu lahenditest haldusasjades nr 3-3-1-25-08 ja 3-3-1-78-05 tuleneb, et isegi juhtudel, kui kohalik omavalitsus ei ole veel vara omanik, kuid tal on teoreetiline võimalus tulevikus vara omanikuks saada, allub vaidlus vara kohaliku omavalitsuse omandisse jätmist välistava riigi otsustuse peale halduskohtule; 2) korralduses viidatakse vajadusele vältida Mustpeade Vennaskonna põhiõiguste riivet. Mustpeade Vennaskonnal puuduvad Mustpeade Majaga seonduvad põhiõigused, ta ei ole maja omanik, mistõttu Vabariigi Valitsus ei saa tugineda omandiõiguse õigusvastasele riivele. Mustpeade Vennaskonnal kui õigustatud subjektil ei saa olla ka õiguspärast ootust Mustpeade Maja tagastamisele. Kuivõrd
lg 3 punktis 2 ja punktis 5 sätestatud mittetagastamise alused on erinevad, siis ei sõltu hoone tagastamata jätmise ettepaneku esitamine ja lahendamine hoone endisel individualiseeritaval kujul säilimisest. Korralduses ei sisaldu ühtegi sisulist selgitust ega kaalutlust, kuidas vara tagastamise korral tagatakse Mustpeade Maja kui arhitektuurse kultuuriobjekti säilitamine. Korralduses on käsitletud vaid kultuuriobjekti küsimust, kuid riikliku kaitse all oleva objekti küsimus on jäetud tähelepanuta; 3) Vabariigi Valitsuse korralduses ja ka Vabariigi Valitsuse ning Mustpeade Vennaskonna vastustes Tallinna linna kaebusele ei ole esitatud ühtegi veenvat asjaolu, selgitust ega tõendit selle kohta, kuidas ning milliste vahenditega suudab Mustpeade Vennaskond tagada Mustpeade Maja säilivuse kultuuriobjektina ja arhitektuurilise kultuurimälestisena. Säilivuse tagamine eeldab märkimisväärseid rahalisi investeeringuid; 4) Vabariigi Valitsus käsitles Tallinna Linnavolikogu ettepanekut Mustpeade Maja mittetagastamiseks erinevalt võrreldes oma varasemate sarnaste
Varem on Vabariigi Valitsus nõustunud vara mittetagastamisega sellistel juhtudel, kui objekt on spetsiaalselt kohandatud teatud otstarbeks ning senisel otstarbel kasutamise jätkamine on vajalik ja põhjendatud (näiteks Tallinna Halduskohtu
lg 3 punkti 5 ja lõiget 6 koosmõjus
Korralduse vastuvõtmisel ei ole arvestatud diskretsiooninormi eesmärgiga, kuna korraldus ei taga alusnormi -
Riigikohtu otsuses haldusasjas nr 3-3-144-05 on sedastatud, et omandireformi õigustatud subjektil ei ole õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise taotluse esitamisest hoolimata õiguspärast ootust vara tagastamisele, kuna vara võib olla tagastamisele mittekuuluv. Omandireformi reguleerivatest õigusaktidest ei tulene, et
lg 3 punktis 5 sätestatud mittetagastamise alus ei laieneks varale, mille senise funktsiooni säilitamiseks on tagastamise subjekt valmis võtma kohustusi. Kuigi korralduses on mööndud avalikku huvi Mustpeade Maja edasiseks kasutamiseks kultuuriobjektina, on otsustatud jätta tagastamata jätmise ettepanek rahuldamata just lähtudes eeldusest, et Mustpeade Vennaskond on vara edasise kasutamise osas valmis sõlmima kokkuleppeid. Ulatuslike kaalutlusvigade esinemise ja asjakohaste põhjenduste puudumise tõttu on tegemist vigaselt motiveeritud haldusaktiga ja see on õigusvastane. Põhjenduste esitamine alles kohtumenetluses ei muuda motiveerimata haldusakti õiguspäraseks. Haldusakti motivatsiooni hilisem täiendamine ei muuda fakti, et haldusakt anti motiveerimatult (Riigikohtu otsused haldusasjades nr 3-3-1-93-06, 3-3-1-26-07, 3-3-1-27-07, 3-3-1-28-07, 3-3-1-39-07).
-s kui ka KOKS-s säte, mis kaitseks Tallinna linna õigust nõuda KOKS §-s 6 sätestatud ülesannete täitmiseks Vabariigi Valitsuselt Mustpeade Maja tagastamata jätmist. Õigusest esitada Vabariigi Valitsusele ettepanek kultuuriobjekti tagastamata jätmiseks ei tulene Tallinna linna nõudeõigust kultuuriobjekti tagastamata jätmiseks. Ettepanek on
lg-s 2 sätestatud toiming, mis ei tekita ettepaneku tegijale iseseisvaid subjektiivseid õigusi. Kultuuriobjekti tagastamine saab kahjustada omavalitsusüksuse huve, mitte aga rikkuda õigusi. Kui tunnustada Tallinna linna kaebeõigust Vabariigi Valitsuse
lg 3 punkti 5 alusel tehtud korraldusele alusel, nagu rikuks Mustpeade Maja tagastamine Tallinna linna KOKS §-st 6 tulenevate kohustuste täitmise võimalusi, tuleks tunnustada ka Tallinna linna kaebeõigust võimalikule Tallinna Linnavalitsuse korraldusele, millega Mustpeade Maja tagastatakse Mustpeade Vennaskonnale. Omandireformi aluste seaduse eesmärgiks on vältida kohustatud subjekti huvide konflikte. Seetõttu puuduvad omandireformi kohustatud subjektil kuni omandireformi objektiks oleva vara tagastamiseni omandireformi õigustatud subjektiga konkureerivad nõudeõigused omandireformi objektiks oleva vara suhtes. See järeldub nii
Seega puudub Tallinna linnal kaebeõigus. 8. Tallinna linn esitas apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles paluti halduskohtu otsus tühistada ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks või teha uus otsus, millega Tallinna linna kaebus rahuldada. Põhjendused olid järgmised: 1) halduskohus on ebaõigesti kohaldanud ja tõlgendanud
lg 3 punkti 5 koosmõjus
Tallinna linnale kuulub Mustpeade Maja omandiõigus ja linn on kohustatud selle vara tagastama vaid sel juhul, kui ei esine
Need mittetagastamise alused tuleb välja selgitada enne vara tagastamist (vara tagastamise korra p 29). Vabariigi Valitsuse korraldus riivab Tallinna linna omandiõigust. Korralduse kehtimajäämisel ei ole linnal võimalik säilitada Mustpeade Maja suhtes omandiõigust. Linnal ei ole võimalik jätta enam maja tagastamata sel põhjusel, et tegemist on kultuuriobjektiga ja riikliku kaitse all oleva objektiga. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et linnal puudub õigus Mustpeade Maja käsutada ja seetõttu ei ole antud asjas võimalik kaebeõigust sisustada omandiõigusega. Halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud tagastamiskohustust ja vääralt mõistnud
lg-s 1 sätestatud piiranguid; 2) Vabariigi Valitsuse korraldusega kahjustati omandiõiguse kõrval ka Tallinna linna huve seoses KOKS §-st 6 tulenevate linna ülesannete täitmise võimalikkusega. On ilmne, et
lg 3 punkt 5 kannab eesmärki kaitsta just vara tagastamata jätmisest huvitatud kohaliku omavalitsuse huve; 3) ebaõige on halduskohtu seisukoht, et Vabariigi Valitsuse korraldus, millega jäetakse kohaliku omavalitsusüksuse poolt
lg 3 punkti 5 alusel esitatud ettepanek vara tagastamata jätmiseks rahuldamata, ei olegi vaidlustatav halduskohtus. Vabariigi Valitsuse otsuse puhul on tegemist kaalutlusotsusega - seda nii juhul, kui linna ettepanek rahuldatakse, kui ka juhul, kui ettepanek jäetakse rahuldamata, sest rahuldamata jätmine riivab tagastamata jätmist taotlenud isiku õigusi ja huve. Seega peab ettepaneku teinud omavalitsusüksusele olema võimalus vaidlustada halduskohtus
lg 3 punkti 5 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldust, millega jäetakse ettepanek rahuldamata. Vastasel juhul on tegemist isikute ebavõrdse kohtlemisega; 4)
lg 3 punkti 5 alusel omavalitsusüksuse poolt esitatava vara tagastamata jätmise ettepaneku alusel algab iseseisev menetlus, mille raames ei teosta omavalitsusüksus omandireformi tüüpilist tagastamismenetlust. Selles menetluses kaitseb omavalitsusüksus enda subjektiivseid õigusi ja huve. Vabariigi Valitsus riigi esindajana langetab otsuse kohaliku omavalitsuse subjektiivsete õiguste ja huvide üle. Seetõttu on vastuoluline halduskohtu käsitlus sellest, et linna ettepanekut vara tagastamata jätmiseks tuleb käsitada üksnes omandireformi käigus teostatava toiminguna, mis ei tekita ettepaneku tegijale iseseisvaid subjektiivseid õigusi. Ettepaneku rahuldamata jätmine riivab linna õigusi linna huvide kaitseks algatatud menetluses, mistõttu peab linnal olema võimalus vaidlustada Vabariigi Valitsuse korraldust; 5) ekslik on halduskohtu arvamus, et Riigikohtu määruses haldusasjas nr 3-3-1-78-05 väljendatud seisukoht on asjassepuutumatu. Nimetatud lahendis märgitakse, et isegi juhul, kui kohalik omavalitsusüksus ei ole veel vara omanik, kuid tal on võimalik vara omanikuks saada, tuleb tunnustada kohaliku omavalitsusüksuse kaebeõigust. Tallinna linn on Mustpeade Maja omanik.
lg 3 punkti 5 alusel on linnal õigus taotleda vara mittetagastamise kaudu, et ka tulevikus säiliks omandiõigus. Riigikohtu lahendit arvestades tuleb tunnistada linna kaebeõigust; 6) Tallinna linnal on ühelt poolt kohustus kultuuriüritusi korraldada ning teiselt poolt on tal õigus korraldada kultuuritegevust lähtudes oma parimast äranägemisest, arvestades linnaelanikke vajadusi ja huvisid. Linnal on õigus nõuda, et teda nimetatud õiguste teostamisel põhjendamatult ei takistataks. Nimetatud õigus, nagu ka omandiõigus, on absoluutne õigus, ta kehtib kõikide isikute suhtes. Linn kui omanik on huvitatud Mustpeade Maja omandiõiguse säilitamisest. Mustpeade Maja on oluline ja unikaalne riikliku kaitse all olev arhitektuurimälestis ning kultuuriobjekt ning ta on vajalik linnale seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Mustpeade Maja sobib ideaalselt avalikuks kultuuritegevuseks. Teist samaväärset hoonet, kuhu oleks võimalik Mustpeade Maja funktsioonid üle viia, Tallinnas ei ole. Seetõttu on ebaõige Vabariigi Valitsuse väide, et Tallinna linna käsutuses on piisavalt teisi kultuuriobjekte, mille abil on võimalik täita oma KOKS § 6 lg-s 1 sätestatud kohustusi.
lg 3 punkti 5 eesmärk on kaitsta vara mittetagastamisest huvitatud kohaliku omavalitsusüksuse (või ka riigi, kui tagastamata jätmist taotleb riik) huve. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt haldusasjades nr 3-3-1-9-08, 3-3-1-8-01, 3-3-1-15-01), et isiku põhjendatud huvist ja huvide riivest kasvab välja halduskohtus kaitstav õigus, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi. Seetõttu on ebaõige halduskohtu seisukoht, et puudub vastav kaitsesäte. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-86-06 on selgelt tunnustatud kohaliku omavalitsusüksuse õigust esitada kaebus kohtule juhul, kui esineb omavalitsusüksuse olemuslike ülesannete täitmise võimalikkuse kahjustamine; 7) ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kaebeõiguse tunnustamisel tuleks tunnustada ka linna kaebeõigust Tallinna Linnavalitsuse korraldusele, millega Mustpeade Maja tagastatakse kolmandatele isikutele. Linna sellise kaebeõiguse välistaks asjaolu, et linn ei saa vaidlustada iseenda akte.
lg 3 punkti 5 eesmärgiks on, et erandliku menetlusena tagastamismenetluse raames saaks kohalik omavalitsusüksus oma õigusi ja huve kaitsta. Seetõttu on antud sellise tagastamisküsimuse otsustamise õigus riigile, mitte aga kohalikule omavalitsusüksusele; 8) halduskohus on jätnud täielikult tähelepanuta linna väite, et linna kaebeõigus tuleneb lisaks omandiõiguse riivele ja KOKS §-st 6 tulenevate kohaliku omavalitsuse olemuslike ülesannete täitmise võimalikkuse kahjustamisele ka sellest, et Vabariigi Valitsuse korraldus riivab linna õiguspärast ootust, et Mustpeade Maja jääb ka pikemas perspektiivis linna omandisse ega kuulu tagastamisele. Riik andis Mustpeade Maja Tallinna linnale üle kohaliku omavalitsuse funktsioonide täitmiseks ja viitas seejuures Mustpeade Maja tagastamata jätmise vajadusele ning Tallinna linna omandi jätkuvusele pikemas perspektiivis. See tekitas Tallinna linnas õigustatud ootuse, et Mustpeade Maja jääb pikemas perspektiivis munitsipaalomandisse. Õigustatud ootust süvendas seegi, et riik (Harju maavanema ja erinevate ministeeriumide kaudu) väljendas kuni Vabariigi Valitsuse korralduse vastuvõtmiseni selget seisukohta, et Mustpeade Maja tuleb jätta tagastamata. Korraldusest nähtub, et Rahandusministeerium valmistas esialgu ette eelnõu, millega nähti ette Tallinna linna ettepaneku rahuldamine ja Mustpeade Maja tagastamata jätmine. Riigikohtu praktika kohaselt võib kaebeõigust põhjendada ka õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisega (vt nt Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-3-1-51-01). 9. Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2010. a otsusega rahuldati Tallinna linna apellatsioonkaebus, tühistati halduskohtu otsus ning tehti uus otsus, millega Tallinna linna kaebus rahuldati, tühistati Vabariigi Valitsuse vaidlustatud korraldus ja mõisteti Vabariigi Valitsuselt Tallinna linna kasuks välja haldus- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 60 000 krooni. Põhjendused olid järgmised: 1) peale
lg 3 punktis 5 sätestatu näeb omandireformi aluste seadus ette ka teisi aluseid, millal vara võib omandireformi käigus üle minna kohaliku omavalitsuse omandisse või munitsipaalomandis olev vara võib minna samale omanikule pärast omandireformi läbiviimist. Kohtupraktika kohaselt saab kohaliku omavalitsuse üksus vaidlustada halduskohtus näiteks maa riigi omandisse jätmist, kui seda maad riigi omandisse mitteandes oleks kohalikul omavalitsusel võimalik see maa ise omandada; 2) asjakohased ei ole menetlusosaliste ja halduskohtu arutlused seoses kaebeõigusega nendel juhtumitel, kus vara tagastamata jätmist taotleb Vabariigi Valitsuselt mõni valitsusasutus või kui vara tagastamise otsustab linnavalitsus ise. Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 101 nähakse ette selliste vaidluste lahendamine. Siis ei ole võimalik sisesuhetest tekkivate vaidluste korral võimalik kasutada haldusõiguslikke õiguskaitsevahendeid ja pöörduda kaebusega halduskohtusse; 3) kaebeõiguse tuvastamiseks
lg 3 punkti 5 alusel tehtud ettepaneku rahuldamata jätmisel ei tule täiendavalt välja selgitada, kas sellise otsusega piiratakse kohaliku omavalitsusüksuse omandiõigust või omavalitsusgarantiid, sest kohaliku omavalitsuse üksuse huve kaitsebki
lg 3 punkt 5.
lg 3 punkt 5 ei ole sõnastatud viisil, millest nähtuks otseselt kohaliku omavalitsuse üksuse subjektiivne õigus, kuid avaliku õiguse normist, mis on kehtestatud mõne isiku huvide kaitseks, lähtub subjektiivne õigus.
lg 3 punkt 5 on kehtestatud kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmise paremaks tagamiseks, võimaldades tema omandisse anda või jätta vara, sh kultuuriobjekti; 4) põhiseaduse (PS) §-s 154 on sätestatud omavalitsusgarantiid. Garantiid ei tule mõista nii, et kohaliku omavalitsuse ülesanneteks kohaliku elu korraldamisel on vaid need, mida nimetatakse seaduses. Neid ülesandeid ei ole võimalik loetleda ammendavalt, need on ajas ja ruumis muutuvad. Seetõttu pole oluline, kas KOKS §-s 6 on nimetatud kultuuriürituste korraldamine; 5) Vabariigi Valitsuse korraldus, millega jäetakse omavalitsusüksuse
lg 3 punkti 5 alusel tehtud ettepanek rahuldamata, kahjustab omavalitsusüksuse huve. Huvide kahjustamine väljendub omavalitsusgarantii - õigus ise otsustada kohaliku elu küsimuste üle riigi ülemäärase sekkumiseta riives. Seetõttu annab
lg 3 punkt 5 ka kohalikule omavalitsusüksusele subjektiivse õiguse nõuda oma huvide arvestamist otsuse tegemisel. Kohalikul omavalitsusüksusel on kaebeõigus, sest Vabariigi Valitsuse korraldusega piiratakse tema subjektiivseid õigusi; 6) seetõttu ei ole ringkonnakohtul vaja enam täiendavalt uurida, kas kaebeõiguse aluseks võib olla ka omandiõigus, mida on enne omandireformi läbiviimist kitsendatud; 7) õiguspärane ootus puudutab ka kaebeõigust, sest õiguspärane ootus on kaitstav menetlusliku õigusena sõltumata sellest, kas muude õiguste rikkumine leidis aset; 8) Vabariigi Valitsuse vaidlustatud korraldus on eelhaldusakt; 9) Vabariigi Valitsusel on korralduse andmisel lai kaalutlusõigus, mille kohtulik kontroll on piiratud. Kohus kontrollib, kas haldusakti andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kaalutlusõiguse piire on
lg 3 punkti 5 puhul piiratud vaid reformi üldiste eesmärkidega (
) ja sellest tuleneva vara tagastamise üldpõhimõttega, samuti samas sättes toodud huviga jätta vara linna omandisse. Vabariigi Valitsusel ei olnud aga keelatud arvesse võtta ka selliseid argumente, mis mõjutavad Mustpeade Maja kui kultuuriobjekti ülesannete jätkamise võimalusi, sh Vennaskonna nõusolekul lepingu sõlmimist vara avalikuks kasutamiseks kultuurilistel ja sotsiaalsetel eesmärkidel. Õige ei ole Tallinna linna väide, et kaalumisel oleks tulnud välja selgitada ka Mustpeade Vennaskonna rahaline suutlikkus sellist lepingut täita ja investeeringuid ellu viia; 10) Tallinna linn eksib, kui leiab, et käesoleva korralduse õigusvastasuse toob kaasa asjaolu, et arvesse ei võetud linna õiguspärast ootust vara tagastamata jätmiseks. Mõne riigiorgani lubadus vara mitte tagastada ei saa kaasa tuua õiguspärast ootust, kui selle organi pädevusse ei kuulu vara tagastamise või tagastamata jätmise otsustamine. Erandiks võib olla olukord, kus sellist seisukohta väljendab pädev ametnik, kelle seisukohad omavad määravat tähtsust ja isik on tuginenud sellisele lubadusele ning astunud reaalseid samme, mida hiljem otsuse tegemisel tuleb arvesse võtta. Vabariigi Valitsus ei ole antud asjas sellist seisukohta avaldanud. Riigikogu majanduskomisjon ei otsustanud Mustpeade Maja tagastamise taotluse rahuldamata jätmist. Puuduvad andmed, et Mustpeade Vennaskonda oleks ära kuulatud enne majanduskomisjoni otsuse tegemist või Haridus- ja Teadusministeeriumilt vara üleandmise otsustamist; 11) Tallinna linn eksib, leides, et korraldus on õigusvastane, kuna pole arvesse võetud asjaolu, et maja on arhitektuurimälestisena kaitse all. Seda asjaolu ei ole linnavolikogu ettepanekus välja toonud. Mustpeade Maja arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust käsitleti korralduses; 12) Tallinna linn eksib, leides, et korralduses poleks tohtinud arvesse võtta asjaolu, et Mustpeade Maja ei kuulu tagastamisele tervikuna, vaid osaliselt, ja osaliselt jääb munitsipaalomandisse. Tallinna linna väide, et
lg 3 punkti 5 alusel otsuse tegemine ja vara säilivuse küsimused peavad olema ajaliselt teistsuguses järjekorras, ei tugine õigusaktidele. Keelatud ei ole enne
lg 3 punkti 5 alusel otsuse tegemist välja selgitada ka selle vara säilivuse küsimus ja neid asjaolusid kaalumisel arvesse võtta; 13) Vabariigi Valitsus tugines korralduse andmisel vara säilivuse küsimuses mittetäielikele andmetele. Vabariigi Valitsus tugines asjaolule, et Mustpeade Maja kuulub tagastamisele osaliselt, kuid ta ei ole seda asjaolu piisavalt kinnitanud vastavate tõenditega. Vabariigi Valitsus tugines Tallinna Maa-ameti poolt tellitud AS Ristart eksperthinnangule, kuid ta jättis arvesse võtmata Mustpeade Vennaskonna esitatud vastuväited. Korralduses viidatakse sellele, et Mustpeade Vennaskonna tellitud ja OÜ Ehitusekspert koostatud ekspertiisi järgi moodustab ehitisele lisandunud väärtus 24% ehitise koguväärtusest, mille tõttu kuuluks maja tagastamisele tervikuna. Kuid ühegi siduva eelhaldusaktiga ei ole ümber lükatud Mustpeade Vennaskonna vastuväiteid Mustpeade Maja endisel individualiseeritaval kujul säilimise küsimuses. Seetõttu ei saanud Vabariigi Valitsus tugineda AS Ristart eksperthinnangule. Vabariigi Valitsuse korralduses peeti peamiseks põhjenduseks seda, et Mustpeade Maja tagastatakse kaasomandisse. Seetõttu ei ole välistatud, et olukorras, kus Mustpeade Maja kuuluks tagastamisele tervikuna, oleks Vabariigi Valitsus jõudnud kaalumise tulemusel teistsugusele järeldusele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 10. Vabariigi Valitsuse (Rahandusministeeriumi kaudu) kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta Tallinna linna kaebus rahuldamata. Põhjendused on järgmised: 1) ringkonnakohtu otsus on kaebeõiguse põhjendamisel vastuoluline. Ringkonnakohus leidis, et
lg 3 punkti 5 alusel esitatud ettepaneku rahuldamata jätmisel ei tule välja selgitada, kas Vabariigi Valitsuse otsustusega piiratakse kohaliku omavalitsusüksuse omandiõigust või omavalitsusgarantiid, sest kohaliku omavalitsusüksuse õigusi kaitsebki nimetatud säte.
Selleks, et nimetatud sättest tuleneks kaebeõigus, peaks olema selles sättes kaebeõigus selgesõnaliselt märgitud. Kaebeõiguse olemasoluks peab olema mingi subjektiivne õigus, mida Vabariigi Valitsus rikkus. Ringkonnakohtu otsuses nõustutakse, et kaebeõiguse olemasolu eelduseks on kohaliku omavalitsuse mõne õiguse rikkumine, sest käsitletakse omavalitsusüksuse põhiseaduslikke garantiisid ja leitakse, et rikutakse omavalitsusüksuse huve, mis seisneb omavalitsusüksuse enesekorraldusõiguse - ise otsustada kohaliku elu küsimuste üle - riives. Kuna aga ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks analüüsida enam seda, kas kaebeõiguse aluseks saaks olla ka omandiõigus, siis pole otsuses asjakohaseid põhjendusi. Ringkonnakohus pidas kaebeõiguse aluseks ka õiguspärast ootust sõltumata sellest, kas muid õigusi rikuti või mitte; 2) ringkonnakohus on halduskohtu otsust muutes menetlusosalisi üllatanud, tuginedes asjaoludele, mida ta menetlusosalistega ei arutanud, rikkudes sellega oluliselt menetlusnormi. Ringkonnakohtu istungil ei kerkinud ekspertarvamuste erinevuse ja eelhaldusakti puudumise küsimust ning kohus ei selgitanud, et see võiks olla määrava tähtsusega; 3) ringkonnakohus kohaldas materiaalõigusnormi ebaõigesti. Vabariigi Valitsus ei pidanud andma eelhaldusakti AS Ristart ekspertarvamuse kohta, kuna sellele ei esitatud vastuväiteid ja see ei ole nõutav õigusaktidega. 11. Tallinna linna kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palutakse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Linna seisukoht on kokkuvõtlikult järgmine: ringkonnakohtu otsus ei ole kaebeõiguse põhjendamisel vastuoluline; ebaõige on kassaatori väide, et ringkonnakohus on halduskohtu otsust muutes menetlusosalisi üllatanud; ringkonnakohus leidis õigesti, et Vabariigi Valitsus ei saanud oma korralduses põhjendada linna ettepaneku mitterahuldamist AS Ristart eksperthinnanguga, sest see on lubamatu kaalutlus. 12. Mustpeade Vennaskonna kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele toetatakse Vabariigi Valitsuse kassatsioonkaebust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 13. Käesolevas asjas vaieldakse
juuli 2008. a korralduse nr 319 õiguspärasuse üle, millega Vabariigi Valitsus jättis rahuldamata Tallinna Linnavolikogu ettepaneku õigusvastaselt võõrandatud Mustpeade Maja mittetagastamise kohta. Kohtuvaidluses tekkis küsimus, kas Tallinna linnal on õigus kaevata Vabariigi Valitsuse nimetatud korralduse peale halduskohtusse ehk kas linnal on kaebeõigus. Tallinna Halduskohus leidis, et Tallinna linnal ei ole kaebeõigust, Tallinna Ringkonnakohus asus seevastu seisukohale, et Tallinna linnal on kaebeõigus. 14.
lg 3 punkti 5 kohaselt ei kuulu tagastamisele omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara, kui valitsusasutuse või kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul otsustab Vabariigi Valitsus tagastamata jätta sõjalise, korrakaitse-, kultuuri- või sotsiaalobjekti või riikliku kaitse all oleva objekti, samuti riigi või kohaliku omavalitsusüksuse valduses oleva haldushoone. 15. Kolleegium osutab asjaolule, et üldjuhul otsustab omandireformi õigustatud subjektidele vara tagastamise küsimuse vara asukoha järgne valla- või linnavalitsus. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p 29 kohaselt peab vara tagastamise otsuse ettevalmistamisel valla- või linnavalitsus kontrollima, kas ei esine asjaolusid, mis
lõike 3 punktide 3-5 ja 7 ning lõike 6 kohaselt välistavad vara tagastamise või nõuavad teatavate lisatingimuste täitmist. Vara tagastamise välistab ka asjaolu, kui Vabariigi Valitsus otsustab rahuldada
lg 3 punkti 5 alusel tehtud kohaliku omavalitsuse ettepaneku mitte tagastada õigusvastaselt võõrandatud vara. Seadusandja on
lg 3 punktis 5 kehtestanud õigusvastaselt võõrandatud vara mittetagastamise küsimuse otsustamiseks erimenetluse, kus kohaliku omavalitsuse volikogul on Vabariigi Valitsusele ettepaneku esitamise õigus. Selline õigus on kaitstav õigus. Nimetatud säte hõlmab ühtlasi Vabariigi Valitsuse kohustuse vaadata kohaliku omavalitsuse volikogu taotlus läbi õiguspäraselt ning teha kaalutletud ja motiveeritud otsustus. Käesoleval juhtumil esitas Tallinna Linnavolikogu vastavalt
lg 3 p-le 5 ettepaneku, kuid Vabariigi Valitsus jättis linnavolikogu ettepaneku rahuldamata. Nimetatud korra p 31 kohaselt, kui Vabariigi Valitsus otsustas õigusvastaselt võõrandatud vara mitte tagastada, lõpetab valla- või linnavalitsus tagastamismenetluse ja alustab kompenseerimise menetlust ning teatab sellest õigustatud subjektile.
lg 3 punktiga 5 on kehtestatud omandireformi käigus vara tagastamise küsimuse otsustamiseks erikord, mis erineb vara tagastamise üldkorrast. Seejuures ei otsusta vastava vara mittetagastamise üle kohalik omavalitsus (valla- või linnavalitsus) ise, vaid Vabariigi Valitsus. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et
lg 3 punkt 5 annab kohalikule omavalitsusele subjektiivse õiguse kaitsta enda huve ja õigusi seoses vara mittetagastamisega. Linnavolikogu ettepanek õigusvastaselt võõrandatud vara mittetagastamiseks esitataksegi sel eesmärgil, et vara jääks edaspidi kohaliku omavalitsuse omandisse kohaliku omavalitsuse ülesannete paremaks täitmiseks. Kolleegium leiab, et Vabariigi Valitsuse korraldusega, millega otsustati
lg 3 punkti 5 alusel jätta linnavolikogu ettepanek õigusvastaselt võõrandatud Mustpeade Maja mittetagastamiseks rahuldamata, võidi rikkuda Tallinna linna subjektiivseid õigusi. 19. Seoses Tallinna linna kohtumenetluses esitatud väitega, et ta on Mustpeade Maja omanik, märgib kolleegium järgmist.
lg 1 kolmandast lausest ja sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb, et kohalik omavalitsus, kellele on tehinguga võõrandatud õigusvastaselt võõrandatud vara, on nimetatud vara suhtes kohustatud subjektiks. Teistsuguse lähenemise korral oleks
Ka ei sätestata
lg-s 3, et
lg 1 kolmanda lause järgi kohaliku omavalitsuse omandisse läinud vara ei kuulu tagastamisele. 20. Kassaator leiab, et ringkonnakohtu otsus Tallinna linna kaebeõiguse põhjendamisel on vastuoluline. Ringkonnakohus leidis otsuses, et kohaliku omavalitsuse üksusel on
lg 3 punkti 5 alusel kohtukaebeõigus Vabariigi Valitsuse korralduse vaidlustamiseks, millega jäeti kohaliku omavalitsuse üksuse ettepanek rahuldamata. Kolleegiumi arvates põhjendas ringkonnakohus oma seisukohta piisavalt arusaadavalt.
lg 3 punktis 2 ja punktis 5 erinevad, siis ei sõltu Mustpeade Maja mittetagastamise ettepaneku esitamine ja selle ettepaneku lahendamine Vabariigi Valitsuse poolt selle maja säilimisest endisel individualiseeritaval kujul (
Tallinna Linnavolikogu tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku
Seetõttu leidis ringkonnakohus õigesti, et Vabariigi Valitsus ei saanud oma korralduses põhjendada linnavolikogu ettepaneku rahuldamata jätmist AS Ristart eksperthinnanguga, kuna see kaalutlus pole antud juhul asjakohane.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.