Obsah (10)

§ 175§ 122§ 139§ 125§ 663§ 695§ 701§ 442§ 178§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 175 lg 1 järgi mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsus on

§ 175

alusel kehtestanud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Praegusel juhul said nii hageja kui ka kostja arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrusega nr 306. Väljamõistetavad piirmäärad on seatud sõltuvusse tsiviilasja hinnast.

§ 122kohaselt on tsiviilasja hind hagihind või hagita asja hind.

Hageja ei ole

1. mai
2. a hagiavaldusse märkinud hagi ehk tsiviilasja hinda.

§ 139

lg 3 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg 1 (hagiavalduse esitamise ajal kehtinud redaktsioonis) sätestavad, et riigilõivu tasutakse sõltuvalt tsiviilasja hinnast. Hageja tasus riigilõivu 1000 krooni. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisast 2, kus on ära toodud riigilõivu määrad tsiviilasja hinnalt, nähtub, et sellises suuruses riigilõivu tuli tasuda 15 000 krooni suuruse hinnaga tsiviilasjas. Määruse nr 306 järgi on teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär juhul, kui tsiviilasja hind on kuni 15 000 krooni, maksimaalselt 5000 krooni. Hageja põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suuruseks on 5000 krooni: Lisaks sellele peab kostja hagejale hüvitama 1000 krooni riigilõivu. 5. Hageja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuna tasutud on 1000 krooni suurune riigilõiv, on hagihinnaks 15 000 krooni ning sellest hagihinnast tuleb juhinduda õigusabikulude piirmäärade kindlaksmääramisel. Hageja tasus täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagiavalduselt riigilõivu 1000 krooni kui mittevaraliselt haginõudelt.

§ 125

esimese lause kohaselt määratakse tuvastushagi korral hagihind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagide puhul on hagihinna määramisel olnud kohtud erinevatel seisukohtadel ning mitmed kohtud on varem sellise hagi hinna määranud kui mittevaralise hagi puhul. Sellest seisukohast juhindus ka hageja hagiavalduse esitamisel. Riigikohus on

1. detsembri
2. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1101-07 märkinud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks. Seetõttu tuleb hagi rahuldamise korral lugeda hagejale eeldatavalt kuuluvaks hüveks seda, et hageja ei pea maksma täitedokumendis märgitud summat. Selle summa järgi määratakse kindlaks ka hagihind ja tasutav riigilõiv. Seega on praeguseks selgunud ka Riigikohtu seisukoht, et täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi puhul on hagihinnaks täitedokumendis märgitud summa. Praegusel juhul oli vaidlusaluseks täitedokumendiks hüpoteegi seadmise leping ning järelikult hagihinnaks on hüpoteegisumma, milleks on 1 600 000 krooni, ning sellisel juhul on hüvitatavate õigusabikulude piirmääraks 190 000 krooni.
3. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis kaebuse

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. septembri
3. a otsusega maakohtu määruse muutmata. Hageja väited selle kohta, et menetluskulude väljamõistmisel peaks kohus lähtuma hüpoteegisummast, mis oleks pidanud olema hagihinnaks, ei ole asjakohased.
4. mail 2006 maakohtusse esitatud hagilt riigilõivu tasudes lähtus hageja ise eeldusest, et tegemist on mittevaralise hagiga, samuti kostja, kaevates apellatsiooni korras maakohtu otsuse peale edasi, tasus kaebuselt riigilõivu sama palju ning hageja riigilõivu suurust ei vaidlustanud. Vaidluse lahendamise ajal lähtusid nii menetlusosalised kui ka kohtud eeldusest, et tegemist on mittevaralise hagiga ning lugesid õigeks 1000 krooni suuruse riigilõivu. Asjaolu, et praeguseks on selgunud Riigikohtu seisukoht, mille järgi on täitemenetluse lubamatuks tunnistamisel hagi puhul hagi hinnaks täitedokumendis märgitud summa, ei saa muuta juba lahendatud tsiviilasja hinda menetluskulude väljamõistmiseks menetlusosalise soovitud suunas. Menetluse kestel said menetlusosalised ette näha kulude kindlaksmääramist mittevaralise hagi alusel, mille puhul eeldati, et hagihinnaks on 15 000 krooni. Maakohus lähtus õigesti menetluskulude väljamõistmisel piirmääradest, mis olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse
5. detsembri
6. a määrusega nr
7. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu ja ringkonnakohtu määrus osas, millega jäeti hageja avaldus rahuldamata, ning rahuldada täielikult hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus. Hageja tasus täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagiavalduselt riigilõivu kui mittevaraliselt haginõudelt. Täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagide puhul on hagi hinna määramisel olnud kohtud erinevatel seisukohtadel ning mitmed kohtud on sellise hagi hinna määranud kui mittevaralise hagi korral. Sellisest seisukohast lähtus ka hageja hagiavalduse esitamisel. Riigikohtu
9. detsembri 2007 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-101-07 antud juhiste kohaselt, on täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagis hagihinnaks täitedokumendis märgitud summa. Praegusel juhul on hagihinnaks 1 600 000 krooni. Tasutud riigilõivu suuruse alusel ei määrata hagihinda, vaid hagihinna määramisel tuleb lähtuda

§ 125

esimesest lausest, mille alusel määratakse tuvastushagi korral hagihind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kuna praeguses vaidluses on hagihinnaks 1 600 000 krooni, on kohtud põhjendamatult lähtunud 15 000-kroonise hagihinna õigusabikulu piirmäärast. 1 600 000 krooni suuruse hagihinna korral on hüvitatavate õigusabikulude piirmääraks 190 000 krooni.

1. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei ole võimalik hagihinda ümber vaadata. Kostja jääb oma varem avaldatud seisukoha juurde hageja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse suhtes. Hageja ei ole veenvalt põhjendanud, et taotletav õigusabikulude suurus vastab tegelikult osutatud õigusabi mahule. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 695ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Asi tuleb saata

§ 701lg 3 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

1. Kolleegiumi arvates on kohtud õigesti lähtunud menetluskulude väljamõistmisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääradest, mis olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse
2. detsembri
3. a määrusega nr
4. Kolleegium on varasemates lahendites korduvalt väljendanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (vt nt Riigikohtu
5. oktoobri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-187-09, p 15)
7. Samas ei nõustu kolleegium sellega, et hageja menetluskulude katteks on kohtud kostjalt välja mõistnud üksnes 6000 krooni. Kohtud lähtusid sellest, et kuna hageja ei ole hagiavalduses märkinud tsiviilasja hinda ning on maksnud riigilõivu 1000 krooni, tuleb asuda seisukohale, et hagihinnaks on 15 000 krooni tulenevalt riigilõivu seaduse lisast 2, mis sätestas riigilõivu määrad hagiavalduse esitamise eest tsiviilkohtumenetluses. Kolleegium kohtute sellise käsitlusega ei nõustu. Hageja esitas
8. mail 2006 hagi täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 alusel. Hageja on määruskaebuses õigesti leidnud, et tasutud riigilõivu suuruse alusel ei saa määrata hagihinda. Hagihinna määramisel tuleb praegusel juhul lähtuda

§ 125

esimesest lausest, mille kohaselt määratakse tuvastushagi korral hagihind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Praegusel juhul tasus hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1000 krooni. Kostja tasus sama palju apellatsioonkaebuse esitamisel. Kohtud otsustesse hagihinda ei märkinud. See, et kohtud on eksinud tasumisele kuulunud riigilõivu suuruse osas, ei anna alust võtta ekslikult tasutud riigilõiv aluseks tsiviilasja hinna kindlakstegemisel kohtukulude kindlaksmääramise menetluses. Kolleegium on selgitanud, et täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagis on eeldatavaks hagihinnaks täitedokumendis märgitud summa (vt Riigikohtu 17. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-07). 13. Kolleegium on korduvalt rõhutanud hagihinna otsuses märkimise olulisust, kuna selle järgi ei arvutata üksnes riigilõivu, vaid ka teiselt poolelt väljamõistetavat esindajatasu (vt ka Riigikohtu 20. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-06, p 49; 6. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-173-10, p 60). Samas

§ 442

lg 2 p 51, mis sätestab tsiviilasja hinna märkimise kohustuslikkuse kohtuotsuses, jõustus

1. jaanuaril 2009, seega pärast maakohtu ja ringkonnakohtu otsuse tegemist selles asjas.
2. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel määrata hagejale hüvitatavate õigusabikulude suurus, lähtudes hagi tegelikust hinnast.
3. Kolleegium märgib, et

§ 178lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

16. Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

Hagejal tuleb

§ 149

lg 8 kolmanda lause alusel Riigikohtule teatada, kellele ja millisele kontole tuleb kautsjon tagastada. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Tambet Tampuu