RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 221 lg 1 järgi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja vastu esitada võlgnik. Kuivõrd hageja ei ole viidatud täiteasjas võlgnik, siis ei ole tal esitatud hagiga võimalik abikaasa täiteasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamist saavutada. Hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks abikaasa täiteasjas saab kohtule esitada selle täiteasja võlgnik Irina Prokofjeva (hageja abikaasa).

1. Maakohus tegi
2. juulil 2010 ka määruse, millega võttis menetlusse hageja esitatud nõude kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hageja täiteasjas ning nõude tunnistada laenulepingute ülesütlemine tühiseks.
3. Samuti tegi maakohus
4. juulil 2010 määruse, millega rahuldas osaliselt hageja hagi tagamise taotluse ning peatas täitemenetluse hageja täiteasjas kuni praeguses asjas tehtava lahendi jõustumiseni. Maakohus jättis rahuldamata taotluse peatada täitemenetlus abikaasa täiteasjas, kuna kohus keeldus hageja hagi menetlusse võtmisest osas, milles nõuti abikaasa täiteasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamist.
5. Hageja esitas määruskaebuse maakohtu määruse peale, millega maakohus keeldus abikaasa täiteasjas hagi menetlusse võtmast, ja hagi tagamise määruse peale osas, millega maakohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata. Hageja palub võtta menetlusse ka hageja nõue abikaasa täiteasja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja tagada kogu hagi. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6. Tallinna Ringkonnakohus jättis
7. septembri
8. a määrusega läbi vaatamata hageja määruskaebuse maakohtu määruse peale, millega jäeti hageja hagi tagamise taotlus (abikaasa täiteasjas täitemenetluse peatamiseks) rahuldamata. Samas jättis ringkonnakohus maakohtu määruse, millega keelduti abikaasa täiteasjas hagi menetlusse võtmisest, muutmata ja hageja sellekohase määruskaebuse rahuldamata. Maakohtu hagi tagamise määruse kohta leidis ringkonnakohus, et maakohus võttis ebaõigesti hageja sellekohase määruskaebuse menetlusse, sest TsMS § 660 lg 1 ja TsMS § 390 lg 1 järgi ei ole see lubatav. Maakohtu määrus, millega keelduti abikaasa täiteasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlusse võtmisest, on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid TsMS § 659 ja § 654 lg 6 kohaselt korrata. Täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi võib

§ 221lg 1 järgi esitada võlgnik.

Kõnealuses täiteasjas on võlgnikuks hageja abikaasa. Kui hageja leiab, et kohtutäitur on ekslikult algatanud kaks täiteasja, on tal võimalus pöörduda avaldusega esmalt kohtutäituri poole, kelle pädevuses on täitetoimingute tegemine. Seejärel on hagejal võimalus vajaduse korral vaidlustada kohtutäituri tegevus kaebusega (

§-d 217 ja 218). Nimetatud sätete kohaselt on täitemenetluse osalisel (

§ 5) õigus kohtutäituri otsust või tegevust täitedokumendi täitmisel vaidlustada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Määruskaebuses palub hageja maakohtu vaidlustatud määrused ja ringkonnakohtu määruse tühistada ning saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Kohtud keeldusid ebaõigesti abikaasa täiteasjas hagi menetlusse võtmisest ning sellest tulenevalt on valesti lahendatud ka hagi tagamine. Ringkonnakohus rikkus määruse põhjendamise kohustust, kui ei vastanud hageja väitele, et korteriomand Tedre 77, mida soovitakse sundmüüa hageja abikaasa täiteasjas, on abikaasade ühisvara, mistõttu hageja on pöördunud kohtusse oma õiguste (omandi) kaitseks. Arvestades eeltoodut, on hagejal õigus esitada hagi

§ 221lg 1 alusel ning kohtute vastupidine seisukoht on ekslik.

Isegi kui asuda seisukohale, et hageja ei saa abikaasa täiteasjas viidatud sätte alusel täitemenetlust vaidlustada, on hagejal õigus esitada hagi TsMS § 222 lg 1 alusel. Hageja esindaja esitas Riigikohtule aruande hagejale riigi kulul õigusabi osutamise kohta Riigikohtus ja palus talle välja mõista hageja esindamise eest 2700 krooni (koos käibemaksuga).

1. Kostja ei ole määruskaebusele nõuetekohaselt vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu määrus osas, millega keelduti hagi abikaasa täiteasjas menetlusse võtmisest, kui ka maakohtu määrus, millega keelduti hagi abikaasa täiteasjas menetlusse võtmisest, tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Hageja nõue tunnistada sundtäitmine abikaasa täiteasjas lubamatuks tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja määruskaebus hagi tagamata jätmise kohta abikaasa täiteasjas tuleb jätta TsMS § 682 lg 1 järgi läbi vaatamata. Seega rahuldab Riigikohus hageja määruskaebuse osaliselt.
3. Hagiavalduse kohaselt palus hageja muu hulgas tunnistada lubamatuks tema vastu algatatud täitemenetlus ja taotles samas täiteasjas hagi tagamist (täitemenetluse peatamist). Ühtlasi palus hageja tunnistada sundtäitmise lubamatuks ja täitemenetluse peatada ka oma abikaasa vastu algatatud täiteasjas. Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel abikaasa täiteasjas hagiavalduse menetlusse võtmisest, sest hageja ei ole nimetatud täiteasjas võlgnikuks, kes saaks selles täiteasjas taotleda, et sundtäitmine tunnistataks lubamatuks. Samuti jättis maakohus rahuldamata hageja taotluse peatada abikaasa täiteasjas täitemenetlus. Ringkonnakohus jättis esimesena nimetatud maakohtu määruse muutmata, nõustudes maakohtu põhjendustega. Maakohtu määruse, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus peatada abikaasa täiteasjas täitemenetlus, jättis ringkonnakohus läbi vaatamata.
4. TsMS § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 371 lg 2 p-s 2 sätestatakse, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
5. Kolleegium nõustub kohtute järeldusega

§ 221lg 1 kohaldamisel.

Viidatud sätte järgi võib täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja vastu esitada võlgnik.

§ 5lg-st 1 tulenevalt on võlgnikuks isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue.

Samas jätsid kohtud tähelepanuta, et hageja esitatud väited võivad olla aluseks

§ 222

lg 1 kohaldamisele.

§ 222

lg 1 järgi võib vara arestist vabastamise või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamise hagi esitada ka kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus. Seejuures tuleb eeltoodud hagi esitada sissenõudja ja võlgniku vastu (

§ 222

lg 3).

§ 5

lg-test 1 ja 2 tulenevalt on täitemenetluse osaliseks samuti muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab, muu hulgas isikud, kellel on sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis annab õiguse saada osa vara müügist saadavast rahast, ning kes teatavad oma õigusest kohtutäiturile ja kohtutäituri või menetlusosalise nõudmisel seda põhistavad. Hageja leidis täpsustatud hagiavalduse, samuti täpsustatud hagi tagamise taotluse kohaselt, et tal on õigus nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist abikaasa täiteasjas sundtäitmise esemeks oleva korteriomandi kui ühisvara omanikuna. Hageja selgitas, et abikaasa täiteasjas on pööratud sundtäitmine kahele korteriomandile asukohaga A. H. Tammsaare tee 88 (nüüd Kiili 11) ja Tedre 77, mis on mõlemad abikaasade ühisomandis, kuigi Tedre 77 asuva korteriomandi ainuomanikuna on kinnistusraamatusse kantud hageja abikaasa. Hageja osutas, et poolte abielu sõlmiti 2. augustil 1984 ja kõnealune korteriomand omandati 11. mail 2006 (tlk 42-43 ja 60-61). Kohtud eeltoodud väiteid ei analüüsinud ning jätsid põhjendamatult hageja nõudeõiguse

§ 222lg 1 alusel tähelepanuta. Tulenevalt Ts

MS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja kohaldab õigust omal algatusel (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-09, p 20 ja
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-09, p 9).
5. Kuivõrd maakohus jättis hageja nõude tunnistada abikaasa täiteasjas sundtäitmine lubamatuks põhjendamatult menetlusse võtmata ja ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata, tuleb ringkonnakohtu määrus selles osas ja viidatud maakohtu määrus tühistada ning saata kõnealuses nõudes esitatud hagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

§-s 222 nimetatud kolmanda isiku õigust taotleda kohtult hagi tagamiseks täitemenetluse peatamist on kolleegium käsitlenud

1. jaanuaril 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-151-09 tehtud otsuse p-s
2. Kui kolmas isik on esitanud

§ 222lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, saab ta taotleda kohtult Ts

MS § 378 lg 1 p 6 järgi ka hagi tagamiseks täitemenetluse peatamist. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Hageja määruskaebus hagi tagamata jätmise kohta abikaasa täiteasjas tuleb jätta TsMS § 682 lg 1 järgi läbi vaatamata, kuivõrd hagejal ei ole TsMS § 390 lg 1 ja § 696 lg 1 järgi õigust esitada selles osas määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale. TsMS § 682 lg 1 kohaselt jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele või et kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist. See säte kehtib TsMS §-st 695 tulenevalt ka määruskaebuse menetlemisel Riigikohtus. Hageja nõude tunnistada abikaasa täiteasjas sundtäitmine lubamatuks menetlusse võtmisel tuleb kohtul lahendada ka esitatud hagi tagamise taotlus abikaasa täiteasjas. 14. Kolleegium selgitab lisaks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuete aegumist. Kuivõrd tegemist on menetlusõiguslike nõuetega, ei kohaldu nende aegumisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses (materiaalõiguslikele nõuetele) kehtestatud aegumistähtajad, vaid juhinduda tuleb

§des 221 ja 222 sätestatust.

§ 221

lg 3 järgi võib sama sätte alusel hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Erinevalt

§-s 221 märgitust ei sätestata sellist kindlat tähtaega

§ 222alusel esitatava hagi kohta.

Kolleegium järeldab eeltoodust, et kolmandal isikul on õigus oma nõudeõigus maksma panna kuni täitemenetluse lõpuni. Seadusandja sellise regulatsiooni eesmärgiks on tagada menetlusest kõrvale jäänud kolmandale isikutele oma õiguste mõistlik ja tegelik kaitse.

1. Riigikohus ei määra kindlaks menetluskulude jaotust, sest see otsustatakse edasises menetluses.
2. Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud hageja eest Irina Prokofjeva. Hageja on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb tagastada Irina Prokofjevale. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Villu Kõve