Obsah (6)

§ 29§ 135§ 161§ 174§ 23§ 108

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbiv

§ 29lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu.

Samal kuupäeval tehtud määrusega otsustas maakohus hüvitada V. Engelile õigusabikulud summas 42 970 krooni 20 senti. Maakohus märkis, et nähtuvalt kohtuvälise menetleja otsusest toimus viimane V. Engelile etteheidetav tegu, s.o sõiduki müük

1. juulil
2. Sel ajal kehtinud KarS § 81 lg 3 sätestas, et väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat.
3. aprillil 2009 jõustunud KarS § 81 lg 3 muudatusel, mille kohaselt on maksualaste väärtegude puhul aegumistähtaeg kolm aastat, ei saa olla V. Engeli olukorda raskendavat mõju. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Maksu- ja Tolliamet, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja palub saata väärteoasi, sh kaitsjatasu hüvitamise taotlus maakohtule uueks arutamiseks. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised. 4.1 Ekslik on maakohtu seisukoht, nagu saaks V. Engeli jätkuva süüteo viimase osateona käsitada
5. juuli
6. a müügitehingut. V. Engelile etteheidetav väärtegu seisnes maksudeklaratsioonis valeandmete esitamises. Seega tuleb viimaseks osateoks lugeda käibedeklaratsiooni esitamine
7. oktoobril
8. Samuti on maakohus vääralt kohaldanud väärteo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 81 lg-t 3 ja jätnud kohaldamata MKS § 160, mis nägi maksualaste väärtegude puhul ette kolmeaastase aegumistähtaja. Seega ei olnud V. Engelile etteheidetav väärtegu maakohtu otsuse tegemise ajal
9. oktoobril 2010 aegunud ja maakohtul puudus alus väärteomenetlust

§ 29lg 1 p 5 alusel lõpetada.

4.2 Otsustades hüvitada menetlusalusele isikule kaitsjatasu summas 42 970 krooni 20 senti, rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust, kuna jättis andmata hinnangu sellise tasu maksmise vajalikkusele käesolevas asjas. Menetlusalusele isikule hüvitatud kaitsjatasu ületab oluliselt V. Engelile süüksarvatud väärteo eest ette nähtud rahatrahvi ülemmäära, mis oli 18 000 krooni. Seejuures ei ole tegemist keerulise väärteoasjaga. Lisaks tuleb silmas pidada, et menetlusaluse isiku vastulause väärteoprotokollile ja kaebus maakohtule on suures osas kattuvad. 5. Kassatsioonivastuses taotleb V. Engeli kaitsja vandeadvokaat V. Toomere alternatiivselt kas kassatsiooni läbi vaatamata jätmist või rahuldamata jätmist. Lisaks taotleb kaitsja V. Engelile kassatsioonimenetluses kantud kaitsjatasu hüvitamist summas 9108 krooni (582 eurot 11 senti). Kaitsja põhiseisukohad on järgmised. 5.1 Kaitsja väitel ei ole kassaator esitanud

§ 135lg 4 p 3 ja § 156 lg 1 kohaselt nõutavat kirjalikku kassatsiooniteadet.

Seetõttu tuleb kassatsioon

§ 161p 4 alusel jätta läbi vaatamata.

5.2 Kõik V. Engeli väidetavad väärteod on tänaseks aegunud. Isegi kassaatori tõlgendusest lähtudes aegusid V. Engelile ette heidetud väärteod

1. oktoobril
2. Riigikohus on korduvalt leidnud, et väärteo aegumine on käsitatav absoluutse menetlustakistusena (vt nt otsus asjas nr 3-1-1-14-10). Sellest tulenevalt ei ole ka võimalik saata väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks. Samas ei nõustu kaitsja kohtuvälise menetleja seisukohaga, nagu olnuks V. Engelile ette heidetud väidetavate väärtegude näol tegemist ühe jätkuva süüteoga. 5.3 Menetlusalusele isikule hüvitatud kaitsjatasu summa on mõistlik ja põhjendatud. Väärteoasi on materjali- ja faktimahukas ning seetõttu ka väga keerukas. Maksu- ja Tolliameti koostatud dokumentatsioon on segane ja nõudis kaitsjalt tavapärasest ajamahukamat tööd. Samas leiab kaitsja, et Riigikohus ei saagi kaitsjatasu põhjendatuse küsimuses seisukohta võtta, sest see eeldaks asja sisulist hindamist. Väärtegude aegumise tõttu see aga enam võimalik pole.
3. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäid kassatsioonimenetluse pooled oma kirjalike seisukohtade juurde. Enne kohtuistungit edastas V. Engeli kaitsja V. Toomere Riigikohtule täiendatud taotluse hüvitada V. Engelile kassatsioonimenetluses makstud kaitsjatasu kokku summas 1004 eurot 56 senti (see summa hõlmab kassatsioonivastuses esitatud taotlust 9108 krooni ehk 582 euro 11 sendi hüvitamiseks). KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kaitsja taotlus jätta kassatsioon

§ 161p 4 alusel läbi vaatamata on põhjendamatu.

Kassatsioonivastuses esitatud väide, nagu ei oleks kohtuväline menetleja maakohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tähtaegselt teatanud, ei vasta tegelikkusele. Käesolevas asjas kuulutati maakohtu otsus 11. oktoobril 2010. 14. oktoobril 2010, s.o enne

§ 135

lg 4 p-s 3 ette nähtud seitsmepäevase tähtaja möödumist on Maksu- ja Tolliamet saatnud Harju Maakohtule digitaalselt allkirjastatud kassatsiooniteate (kohtutoimik, tl-d 70-72). Järelikult on kassaator järginud

§ 135

lg 4 p-st 3 ja § 156 lg-st 1 tulenevat kassatsiooniteate esitamise kohustust ja

§ 161p 4 kohaldamiseks käesolevas asjas alust ei ole.

8. Kolleegium nõustub kassaatoriga selles, et põhjendused, millele tuginedes maakohus väärteomenetluse aegumistähtaja möödumise tõttu lõpetas, ei tulene seadusest. 9. Esmalt on kohus meelevaldselt lugenud väidetava väärteo toimepanemise ajaks 27. juuli 2007. Tegemist on kuupäevaga, mil OÜ Auto Caravan Center võõrandas ühe mootorsõiduki, mille soetamise kohta käivate raamatupidamisandmete õigsuse oli kohtuväline menetleja kahtluse alla seadnud. Samas seisnes tegu, mida kohtuväline menetleja V. Engelile käesolevas asjas ette heitis OÜ Auto Caravan Center maksudeklaratsioonides valeandmete esitamises. Järelikult tuleb väärteo toimepanemise aja määratlemisel lähtuda väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud maksudeklaratsioonide esitamise ajast, mitte aga deklaratsioonides väidetavalt ebaõigesti kajastatud tehingute toimumise ajast. 10. Samas ei jaga kolleegium kassaatori seisukohta, mille kohaselt on kõigi väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud valeandmeid sisaldanud maksudeklaratsioonide esitamine käsitatav ühe jätkuva teona, mille toimepanemise aeg on viimase deklaratsiooni esitamise päev 24. oktoober 2007. Maksu- ja Tolliameti selline seisukoht on vastuolus kohtuvälise menetleja 23. veebruari 2010. a otsuse järeldusega, et V. Engel pani talle süüksarvatava(

1. d)väärteo(
2. d)toime hooletusest, s.o ettevaatamatusega. Võtmata seisukohta küsimuses, kas MKS §-s 1531 sätestatud väärtegu on võimalik toime panna ka ettevaatamatusest, märgib kolleegium järgmist. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu järjest jätkuva tervikteo kontekstis iseseisvana. Jätkuva süüteo korral on objektiivses mõttes esmatähtis vaadeldavate tegude oluline sarnasus ja subjektiivselt ühtne tahtlus, mis võimaldab konkreetset üksiktegu vaadelda eelnenud, juba lõpule viidud süüteo jätkuna. Nõue, et jätkuvaid tegusid peab hõlmama ühtne tahtlus, tähendab, et toimepanija tahtlus hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu - siis näivad need üksikteod objektiivsele kõrvaltvaatajale mitteiseseisvate tegudena ühe teo tähenduses. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. aprilli 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-4-04, p-d 13.1-13.2 ja 28. jaanuari 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-47-07, p 28.) Seega on jätkuva süüteo üheks vältimatuks tunnuseks, et selle kõik üksikud osateod on kantud ühtsest tahtlusest. Ettevaatamatusest toime pandud teod, mida kohtuväline menetleja V. Engelile ette heidab, ei saa olla hõlmatud ühtsest tahtlusest. Järelikult ei ole ka võimalik vaadelda ettevaatamatusest toime pandud üksiktegusid ühe jätkuva teo osategudena. Eeltoodust lähtuvalt on iga väidetav valeandmete esitamine OÜ Auto Caravan Center maksudeklaratsioonides käsitatav iseseisva teona, mille toimepanemise aeg on konkreetse maksudeklaratsiooni esitamise aeg. Seega jääb V. Engelile süüksarvatavate tegude toimepanemise aeg 17 erinevale kuupäevale ajavahemikus 23. veebruar kuni 24. oktoober 2007. 11. Maakohus leidis ekslikult, et V. Engelile süüksarvatud väärteo aegumistähtaja pikkuse arvestamisel tuleb juhinduda enne 6. aprilli 2009 kehtinud KarS § 81 lg 3 redaktsioonist, mis sätestas, et väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. V. Engelile heideti väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses ette MKS §-s 1531 ette nähtud väärteo ("Maksude maksmisest kõrvalehoidumine") toimepanemist. Sarnaselt praegu kehtivale KarS § 81 lg 3 teisele lausele oli ka enne 6. aprilli 2009 maksualaste väärtegude puhul ette nähtud üldisest väärtegude aegumistähtajast pikem, kolmeaastane aegumistähtaeg. Nimelt sätestas 5. aprillini 2009 kehtinud MKS § 160 esimene lause, et samas peatükis sätestatud väärtegu on aegunud, kui teo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kolm aastat. Järelikult tuli ka käesolevas asjas V. Engelile süüksarvatava(
3. te)väärteo (väärtegude) aegumistähtaja pikkuse arvestamisel juhinduda MKS §-s 160 (enne 6. aprilli 2009 kehtinud redaktsioonis) ette nähtud kolmeaastasest aegumistähtajast. 12. Eeltoodust tulenevalt ei olnud mitte kõik V. Engelile süüksarvatavad teod maakohtu otsuse tegemise ajaks 11. oktoobril 2010 veel aegunud. OÜ Auto Caravan Center 2007. a septembrikuu käibedeklaratsioon esitati 24. oktoobril 2007, s.o vähem kui kolm aastat enne maakohtu otsuse tegemist. Seega selle teo osas oli väärteomenetluse lõpetamine

§ 29lg 1 p 5 alusel põhjendamatu.

1. Väärteoasja materjalidest ei nähtu süüteo aegumistähtaja kulgemise peatumise alustele (KarS § 81 lg 7) vastavaid asjaolusid. Seega möödus kõigi V. Engelile süüksarvatavate tegude osas MKS § 160 esimesest lausest (enne
2. aprilli 2009 kehtinud redaktsioonis) ja kehtivast KarS § 81 lg 3 teisest lausest tulenev kolmeaastane aegumistähtaeg
3. oktoobril 2010, s.o kassatsioonitähtaja kestel.

§ 29

lg 1 p 5 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud.

§ 29

lg-st 3 järeldub, et väärteomenetluses on aegumine absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist. Seetõttu puudub Riigikohtul alus muuta maakohtu resolutiivosas tehtud otsustust väärteomenetlus käesolevas asjas

§ 29lg 1 p 5 alusel lõpetada.

Küll asendab kolleegium

§ 174

p 3 alusel maakohtu otsuse põhjendused väärteo aegumistähtaja möödumist puudutavas osas käesoleva otsuse põhjendustega. 14. Kassatsioonis vaidlustatakse ka seda hüvitist, mille maakohus

§ 23alusel menetlusalusele isikule viimase poolt makstud kaitsjatasu katteks määras.

Kohtuväline menetleja leiab, et 42 970 krooni 20 senti, mis hõlmab kaitsjale kohtuvälises menetluses ja esimese astme kohtu menetluses osutatud õigusabi eest makstud tasu, on käesoleva asja kontekstis ebamõistlikult suur. 15. Kolleegium märgib esmalt, et ei saa nõustuda kaitsja kassatsioonivastuses väljendatud seisukohaga, nagu välistaks V. Engelile ette heidetud väärtegude aegumine ka hinnangu andmise küsimuses, kas maakohtu poolt välja mõistetud kaitsjatasu hüvitis on

§ 23tähenduses mõistliku suurusega või mitte.

Väärteo aegumine kui menetlustakistus tähendab eeskätt seda, et menetleja ei saa võtta seisukohta küsimuses, kas isik on talle etteheidetava teo toime pannud ja kas see tegu vastab mõne väärteokoosseisu tunnustele, samuti puudub aegumise korral loogiliselt võimalus lahendada teo õigusvastasuse ja süülisuse ning karistuse kohaldamisega seotud küsimusi (

§ 108p-d 1-6 ja 9-10).

Väärteo aegumine ei võta aga kohtult õigust ja kohustust lahendada asjas tõusetunud menetluslikud küsimused, mille sisuks ei ole isiku süüküsimuse otsustamine. Selliste küsimuste ringi kuulub ka see, kas ja kui siis, millises ulatuses rahuldada menetlusaluse isiku taotlus hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. augusti 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-62-10). On mõistetav, et sellise taotluse lahendamisel peab kohtul ka pärast väärteo aegumist olema võimalik hinnata taotletava hüvitise mõistlikkust

§ 23mõttes.

Samuti pole millegagi välistatud kõrgema astme kohtu pädevus seda hinnangut kohtumenetluse poole kaebuse alusel kontrollida. 16.

§ 23

kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule väärteomenetluse lõpetamisel

§ 29

lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Lahendades küsimust kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkusest, tuleb arvestada selle tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust konkreetses väärteoasjas ning väärteoasja keerukust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2006. a otsus asjas 3-1-1-25-06, p 8). 17. Kolleegium nendib, et arvestades käesoleva väärteoasja mahtu ja keerukust võib 42 970 krooni 20 sendi suurust kaitsjatasu kohtuvälises menetluses ja maakohtus osutatud õigusabi eest pidada

§-s 23 sätestatud mõistlikkuse kriteeriumi valguses ülemääraseks. Väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks saatmine üksnes kaitsjatasu hüvitise vähendamiseks oleks aga ilmselgelt ebamõistlik, sest riigil asja uue arutamisega seoses tekkivad täiendavad menetluskulud võiksid ulatuda selle sama summani, mille võrra oleks võimalik riigilt väljamõistetavat kaitsjatasu hüvitist vähendada. Samas leiab kolleegium, et maakohtu poolt välja mõistetud kaitsjatasu hüvitise liigset suurust on võimalik arvestada kassatsioonimenetluse kulude hüvitamisel. Riigikohtule esitatud taotluses palub kaitsja mõista

§ 23alusel riigilt V.

Engeli kasuks välja 1004 eurot 56 senti kassatsioonimenetluses makstud kaitsjatasu hüvitiseks. Kolleegium asub seisukohale, et kuna V. Engelile on käesolevas asjas valitud kaitsjale makstud tasu katteks hüvitatud juba 42 970 krooni 20 senti (2746 eurot 30 senti), on täiendav kaitsjatasu summas 1004 eurot 56 senti

§ 23tähenduses ebamõistlik ja taotlus selle hüvitamiseks tuleb rahuldamata jätta.

18. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§ 174p-st 3 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 11.

oktoobri 2010. a otsuse ja sellele otsusele lisatud kaitsjatasu hüvitamise määruse resolutiivosad muutmata, kuid asendab maakohtu otsuse põhjendused väärteo aegumistähtaja möödumist puudutavas osas käesoleva otsuse põhjendustega. Kaitsja taotluse hüvitada V. Engelile kassatsioonimenetluses kantud kaitsjatasu summas 1004 eurot 56 senti jätab kolleegium

§ 23alusel rahuldamata.

Kassatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt. Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar