Obsah (13)

§ 134§ 136§ 695§ 691§ 48§ 125§ 126§ 123§ 137§ 442§ 139§ 3401§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 134 lg 1 teisest lausest, mille kohaselt kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Selliselt arvestatakse hagihinda ka juhul, kui kohus otsustab menetluses oleva hagi täiendamiseks esitatud alternatiivset nõuet menetleda eraldi menetluses.

1. augusti
2. a hagiavalduse täiendusena esitasid hagejad
3. märtsil 2008 täiendavad alternatiivsed kahju hüvitamise nõuded, milles soovisid, et hagejale I hüvitataks kokku 7 126 693 krooni 60 senti ning hagejatele II ja III kummalegi 5 207 968 krooni 20 senti.

§ 134

lg 1 esimese lause kohaselt on seega täiendavate alternatiivsete nõuete hinnaks kokku 17 542 630 krooni. Varem oli menetlusse võetud hageja I nõue hinnaga 1 909 375 krooni ning hagejate II ja III nõuded hinnaga kumbki 1 395 312 krooni 50 senti. Seega oli menetluses juba hagi hinnaga 4 700 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt pidi maakohtu

1. jaanuari
2. a otsusega lahendatud hagi hinnaks olema suuremate nõuete hind ehk 17 542 630 krooni. Kuna kõik hagejad vaidlustasid maakohtu otsuse tervikuna, on sama suur ka apellatsioonkaebuse hind. Sellelt tasutav riigilõiv on riigilõivuseaduse lisa 1 järgi 3% hagihinnast ehk 526 278 krooni 90 senti. Hagejad tasusid riigilõivu 200 000 krooni. Kuigi täiendavat riigilõivu nõudes teatas ringkonnakohus hagejatele kaebuse hinna ebatäpselt ja sellest tulenevalt ka vale riigilõivu suuruse, ei ole vajalik ega mõistlik anda korrigeeritud kaebuse hinna alusel hagejatele uut tähtaega täiendava riigilõivu tasumiseks, kuna nad on kohtule teatanud, et rohkem riigilõivu nad ei maksa. Apellatsioonkaebust ei ole alust võtta menetlusse osaliselt, sest ka hageja I kaebuse eest ei ole riigilõivu tasutud õiges suuruses. Hageja I kaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 260 000 krooni. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja I hagiavalduse eesmärgiks on saada 52 aktsia omandiõigus ja alternatiivselt saada tekitatud kahju eest 7 126 693 krooni 60 senti hüvitist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Hagejad esitasid ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad ringkonnakohtu määruse tühistada. Ringkonnakohus leidis põhjendamatult ja hagejatele üllatuslikult, et apellatsioonkaebuse hind on alternatiivse kahju hüvitamise kui suurema nõude hind. Praeguse asja, s.o aktsiate omandiõiguse tunnustamise, aktsiate tagastamise ja tehingute tühisuse tunnustamise hagi hind on 4 700 000 krooni ning selle järgi tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 200 000 krooni. Kuigi maakohus eksis otsuse sissejuhatavas osas tsiviilasja hinna märkimisel, on tsiviilasja hind määratav üksnes vaidlusaluste aktsiate hinna järgi. Sellest on maakohus ka asja menetlemisel lähtunud. Ringkonnakohus ei arvestanud asjaoluga, et hagejad vähendasid
4. oktoobril 2009 alternatiivset kahju hüvitamise nõuet, paludes kostjalt I välja mõista 4 700 000 krooni. Samuti jättis ringkonnakohus arvestamata, et maakohus eraldas
5. oktoobri
6. a määrusega hagejate kahju hüvitamise nõude eraldi menetlusse. Maakohus lahendas praeguses asjas üksnes hagejate omandiõiguse tunnustamise, aktsiate tagastamise ja tehingute tühisuse tunnustamise nõude. Selle hagi hind on 4 700 000 krooni.
7. Kostja II palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Hagejatel ei ole õigus tugineda asjaolule, et ringkonnakohus jättis põhjendamatult apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, sest nad ei esitanud ringkonnakohtu täiendava riigilõivu nõudmise peale õigel ajal vastuväidet.

§ 136

lg 5 ei võimalda määruskaebuses vaidlustada ringkonnakohtus muudetud tsiviilasja hinda. Ringkonnakohus määras õigesti tsiviilasja hinnaks 17 542 630 krooni. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 695ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Asi tuleb

§ 691

p 2 ja § 701 lg 3 teise lause järgi saata samale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

1. Kolleegium nõustub hagejatega selles, et ringkonnakohus määras valesti tsiviilasja hinna apellatsioonkaebuse esitamisel. Enne
2. jaanuari 2006 kehtinud

§ 48

lg 1 järgi määrati omandiõiguse tunnustamise hagi hind vara väärtusega (p 1), vara hagi hind hagetava vara väärtusega (p 2) ning mitmest varalisest nõudest koosnevas hagis kõikide nõuete summaga (p 8). Praegu kehtiva

§ 125

esimese lause järgi määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Isiku valdusest asja väljanõudmise või asja omandi üleandmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul määratakse hagihind

§ 126

lg 1 esimese lause kohaselt asja väärtusega.

§ 134lg 1 järgi liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded.

Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Nii varasema kui ka alates

1. jaanuarist 2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamise aluseks hagi esitamise aeg (vt enne
2. jaanuari 2006 kehtinud

§ 48lg 2 ja Riigikohtu 12.

juuni

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-01 ning alates
2. jaanuarist 2006 kehtiv

§ 123). Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad esitasid 11.

augustil 2005 hagi, mille hind on maakohtu

1. aprilli
2. a määruse kohaselt 4 700 000 krooni. Maakohtu
3. jaanuari
4. a otsuse kirjeldava osa kohaselt on hagejate nõueteks äriakadeemia aktsiate ostu-müügilepingute tühisuse tuvastamine, hagejate omandiõiguse tunnustamine ja kostja II kohustamine andma tahteavaldus aktsiate omandiõiguse ülekandmiseks hagejatele. Lisaks on kohtuotsuse kirjeldava osa kohaselt hageja I alternatiivseks nõudeks kohustada kostjat II andma tahteavaldus äriakadeemia aktsiate omandiõiguse ülekandmiseks kostjale I ja kohustada kostjat I andma tahteavaldus äriakadeemia aktsiate omandiõiguse ülekandmiseks hagejale I. Maakohus on nimetatud nõudeid analüüsinud otsuse põhjendavas osas ning lahendanud need otsuse resolutsiooniga nõudeid resolutsioonis eraldi nimetamata. Maakohus ei ole selle otsusega lahendanud hagejate täiendavat,
5. märtsil 2008 esitatud kahju hüvitamise nõuet. Nimetatud nõude on maakohus
6. oktoobri
7. a määrusega eraldanud iseseisvasse menetlusse. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse maakohtu
8. jaanuari
9. a otsuse peale, millega maakohus lahendas hagejate nõuded äriakadeemia aktsiate ostu-müügilepingute tühisuse tuvastamiseks, hagejate omandiõiguse tunnustamiseks ja kostja II kohustamiseks tahteavaldust andma ning hageja I alternatiivsed nõuded tahteavalduste andmiseks.

§ 137

lg 1 järgi on apellatsioonkaebuse esitamisel tsiviilasja hind sama mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Kuna hagejad vaidlustasid kogu maakohtu otsuse, on tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses sama mis maakohtus, s.o 4 700 000 krooni. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et maakohus on eksinud nii hagi eseme (hagejate nõuete) kui ka asja hinna märkimisel

§ 442

lg 2 p-de 5 ja 51 järgi, jättes kohtuotsuse sissejuhatuses nimetamata hageja I alternatiivsed nõuded kohustada kostjat II andma tahteavaldus aktsiate omandiõiguse ülekandmiseks kostjale I ja kostjat I andma tahteavaldus aktsiate omandiõiguse ülekandmiseks hagejale I ning märkides hagihinnaks 12 842 633 krooni. 10. Kooskõlas eespool märgituga peab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollima mh seda, kas hagejad on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu

§ 139

lg-s 3 ja § 137 lg-s 1 ning riigilõivuseaduse § 58 lg-s 22 ja lisas 1 ettenähtud suuruses. Kui apellatsioonkaebus on puudustega, nt riigilõivu ei ole tasutud seaduses ettenähtud suuruses, tuleb hagejatele anda

§ 3401lg 1 alusel tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

Lisaks peab ringkonnakohus arvestama hagejate

1. augustil 2010 esitatud alternatiivse taotlusega vaadata läbi üksnes hageja I apellatsioonkaebus.
2. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tagastab kolleegium

§ 149

lg-te 4 ja 8 alusel kassatsioonikautsjoni advokaadibüroole, kes on selle hagejate eest tasunud. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Jaak Luik