Obsah (4)

§ 13§ 8§ 15§ 21

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

tja Osaühing Ropka KVH (registrikood 10299610), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv

1. jaanuar
2. a, kirjalik menetlus
3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
4. juuni
5. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-24262 ning Tartu Maakohtu
6. detsembri
7. a otsus samas tsiviilasjas.
8. Teha uus otsus, millega jätta Elen Vettuse hagi Osaühingu Ropka KVH vastu rahuldamata.
9. Jätta kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud Elen Vettuse kanda.
10. Rahuldada kassatsioonkaebus.
11. Tagastada Osaühingule Ropka KVH kassatsioonkaebuselt
12. juulil
13. a tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti (400 (nelisada) krooni). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
14. Elen Vettus (hageja) esitas
15. juunil 2008 Tartu Maakohtule Osaühingu Ropka KVH (

tja) vastu hagi, milles palus tunnustada hageja õigust mitte tasuda

tja esitatud arveid täies ulatuses, kuivõrd

tja ei ole Tartus Xxxxx xx asuva elamu valitseja ning tal ei ole hageja vastu nõudeõigust. Alternatiivselt soovis hageja, et kohus tunnustaks hageja õigust mitte tasuda

tja esitatud arveid osas, milles kulud on korteriomanike vahel ebaproportsionaalselt jaotatud. Hagiavalduse kohaselt esitab

tja hagejale arveid Tartus Xxxxx xx asuva korteri nr 7 eest. Arveid esitatakse korteriomanike ühisuse

1. novembri
2. a üldkoosoleku otsuste alusel, mille kohaselt toimub kulude hüvitamine võrdselt kõigi korteriomanike poolt. Hageja leiab, et need otsused on korteriomandiseaduse (

) § 18 lg 4, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78 lg 1 ja § 84 koosmõjul tühised, sest rikuti koosoleku kirjaliku kokkukutsumise nõuet. Otsused on ka vastuolus

§ 13

lg-ga 1, mille kohaselt korteriomanik tasub kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Sellest normist võib kõrvale kalduda vaid kaasomanike kokkuleppel. Sellist kokkulepet pole hageja sõlminud. Ka on otsused vastuolus

§ 13

lg-ga 3, sest hageja pole nõustunud korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi hüvitama. Kuna

tja valiti valitsejaks samal ebaseaduslikul üldkoosolekul, on tema valitsemine tühine ja

tjal puudub igasugune nõudeõigus hageja vastu. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 kohaselt peavad kaasomanikud arvestama teiste kaasomanike huvidega ja seega ei saa nad otsustada kulude ebavõrdset jaotamist, kui korteriomanik on sellele vastu. Kuna hageja omandiõigus tekkis kinnistusraamatu kandest 9. juunil 2008, ei saa varasemate protokollide alusel tõendada hageja nõusolekut. Otsustega pole nõustunud ka AS Linnaehitus.

§ 8

lg 2 kohaselt jäävad seadusest kõrvalekalduvad kokkulepped õigusjärglase suhtes kehtima vaid juhul, kui need on kantud kinnistusraamatusse. Vaidlusaluseid otsuseid sinna kantud ei ole. Hageja selgitab, et kuna tal on teistest väiksem korter, riivab kulude võrdse hüvitamise kord just tema õigusi. Tegemist on õige

tjaga, sest valitsejal tekib suhe iga korteriomanikuga eraldi. Hageja pole nõus üldkoosoleku protokolli punktides 9.4 kuni 9.9 ja 9.11 toodud otsustega. 2.

tja vaidles hagile vastu.

tja leidis, et üldkoosolekust teatati nõuetekohaselt, sealhulgas saadeti ka hagejale e-kiri. Hageja osales nimetatud koosolekul AS-i Linnaehitus esindajana volikirja alusel. Kuigi hagejale anti korter üle

1. novembril 2007, sõlmiti notariaalne asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks
2. mail
3. AS Linnaehitus pole otsuse õiguspärasusele vastu vaielnud. Üldkoosoleku otsused on kehtivad. Hageja oleks pidanud koosolekul otsusele vastu vaidlema või hiljem kokku kutsuma uue üldkoosoleku, mitte pöörduma kohtusse. Kuna otsused kehtivad, on kehtiv ka

tja valitsemine ning tal on õigus esitada arveid hagejale. Hageja on osa arvetest ka tasunud. Hageja oleks pidanud hagema ühisust.

1. Tartu Maakohus rahuldas
2. detsembri
3. a otsusega hagi osaliselt ja tunnustas hageja õigust alates
4. juunist 2008 mitte tasuda

tja esitatud arveid osas, milles on kulud korteriomanike vahel ebaproportsionaalselt jaotatud. Menetluskulud jättis maakohus

tja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kehtivad 15. novembril 2007 korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsused, kuna neid ei ole

§ 15lg 4 alusel vaidlustatud.

Kuna ühisus ei ole juriidiline isik, on sõlmitud lepingute poolteks ühelt poolt teenusepakkuja ja teiselt poolt lepingu sõlmimise aegsed korteriomanikud. Kuna lepingu pooleks oli AS Linnaehitus, tuleb vaadata, kas ja millises ulatuses on lepingud üle läinud hagejale. Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 32-1-105-05 toodud seisukoht on analoogia korras kohaldatav ka korteriomanike vahelistele suhetele ning selle kohaselt on korteriomanikel nõue

§ 13

lg 1 järgsete kulutuste kandmiseks kohustatud korteriomaniku vastu ka lepingute järgi, mis sõlmiti enne isiku saamist kaasomanikuks. Seega on korteriomanikel (ning nende esindajana

tjal) õigus nõuda hagejalt

§ 13

lg 1 järgsete kulutuste hüvitamist, mis on tekkinud enne tema omanikuks saamist sõlmitud lepingute alusel ja mis on muutunud sissenõutavaks tema omanikuks olemise ajal. Siinjuures on aga oluline, et

tja on hagejalt nõudnud kulutuste hüvitamist

§ 13lg-s 1 sätestatust ületavas ulatuses.

Riigikohtu seisukoha kohaselt lähevad õigusjärglasele üle vaid

§ 13

lg 1 järgsed kohustused.

§ 13

lgs 1 nimetatud kohustuse piire ületav kohustus ei saanud seega

tjale üle minna lepingulise suhte üleminekuga. Vaidlusalused üldkoosoleku otsused näevad ette, et korteriomanikud tasuvad kaasomandis oleva osa majandamise kulutused võrdsetes osades. Praegusel juhul on 15. novembri 2007. a üldkoosoleku otsused vastuolus

§ 13

lg 1 esimeses lauses sätestatud kulude võrdelise jaotamise printsiibiga, millest sama sätte teise lause kohaselt võib kõrvale kalduda vaid korteriomanike kokkuleppel.

§ 8

lg-te 2 ja 4 koostoimel kehtib selline kokkulepe hageja suhtes vaid juhul, kui see on kantud kinnistusraamatusse. Asjaoludest ei nähtu, et vastav märge oleks kinnistusraamatusse kantud ning seega

1. novembri
2. a otsused hageja suhtes ei kehti. Kui hageja oleks olnud korteriomanik üldkoosoleku otsuse tegemise ajal, oleks tal olnud õigus otsus

§ 15lg 4 alusel vaidlustada.

Hageja omandiõigus tekkis kinnistusraamatu kandest

1. juunil
2. Praegusel juhul pole oluline, et hageja ise osales üldkoosolekul, sest ta osales seal ASi Linnaehitus esindajana volikirja alusel. See, et hageja oli õigustatud AS-i Linnaehitus üldkoosolekul esindama, ei tähenda, et tal oleks olnud ka volitus üldkoosolekul tehtavad otsused hiljem vaidlustada. Oma tahteavaldustega on ta teistele korteriomanikele mõista andnud, et ei nõustu kulude võrdse jaotamisega korteriomanike sisesuhtes. Kuna
3. novembri
4. a üldkoosoleku otsused, millega määrati kulude võrdne hüvitamine, hageja suhtes ei kehti, kohaldub talle seadusest tulenev kulude hüvitamise kord.

§ 13

lg 1 kohaselt on ta kohustatud kaasomandi majandamisega seotud kulutusi kandma võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Maakohus leidis, et hageja sai korteriomandi omanikuks

1. juunil
2. Kinnisasja omand tekib AÕS § 641 järgi kande tegemisega kinnistusraamatusse. Seega muutus korteriomanike sisesuhe korteriomaniku vahetumise ajal

§ 8lg 2 mõjul 9.

juunil

1. Enne seda kehtisid korteriomanike sisesuhtes
2. novembri
3. a üldkoosoleku otsused, milles oli kokku lepitud kulude võrdses hüvitamises. Korteriomanike sisesuhtes kohustus kuni
4. juunini 2008 omanikuks olnud AS Linnaehitus kulusid hüvitama võrdse jaotamise põhimõtte alusel. Eeltoodu põhjal rahuldas maakohus hagi osas, mille kohaselt hagejal on õigus alates
5. juunist 2008 mitte tasuda

tja esitatud arveid osas, milles kulusid on korteriomanike vahel ebaproportsionaalselt jaotatud. 4.

tja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning

tja menetluskulud hageja kanda. 5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning menetluskulud

tja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
2. juuni
3. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ning muutis maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 1 ja
4. Ringkonnakohus rahuldas hagi osaliselt ning tunnustas hageja õigust tasuda alates
5. juunist 2008 kulutuste eest üld-, parkla ja puhkeala elektrile, välisterritooriumi- ja sisekoristusele, puhkeala korrashoiule ja säilitamisele, halduskulule, hoolduskulule, prügiveole ja muudele võimalikele kulutustele võrdeliselt talle kuuluva korteriomandi suurusega. Menetluskulud maakohtus jättis ringkonnakohus poolte endi kanda. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud ringkonnakohtus

tja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ning resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Praegusel juhul ei vasta maakohtu otsuse resolutsioon TsMS § 442 lg-s 5 sätestatule ning seetõttu muudab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni punkti 2 sõnastust olenemata apellatsioonkaebuse põhjendustest.

§ 13

lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Nähtuvalt asja materjalidest on Xxxxx 2f, Xxxxx xx ja Veeriku 14a korteriomanikud

1. novembri
2. a otsuste kohaselt otsustanud jagada parkla- ja puhkeala elektrikulu, välisterritooriumi- ja sisekoristusele tekkinud kulutused, puhkeala korrashoiu ja säilitamise tarbeks tehtud kulutused, halduskulu, hoolduskulu, kulutused prügiveole ja muud võimalikud kulutused võrdselt korteriomanike vahel (tlk 17-18).
3. novembri
4. a otsused on vastu võetud üldkoosolekul, s.o tegemist on üldkoosoleku otsustega, mitte aga korteriomanike kokkuleppega. Seega on praegusel juhul

§ 13

lg 1 esimeses lauses sätestatud kaasomandi majandamise kulutuste jagamise põhimõttest (korteriomanik tasub kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega) kõrvale kaldutud üldkoosoleku otsustega ning puudub

§ 13

lg 1 teise lause kohane korteriomanike kokkulepe.

§ 15

lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti, ning sama paragrahvi lg 5 kohaselt võib korteriomanik nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtuvalt. Praegusel juhul puudub korteriomanike kokkulepe, et jagada kulutused võrdselt korteriomanike vahel. Samuti ei ole korteriomanikel kokkulepet, mis annaks üldkoosolekule õiguse jagada kaasomandi majandamise kulutused erinevalt seaduses sätestatust. Kuna sellist kokkulepet ei ole, siis tuleb

§ 13

lg 1 esimese lause kohaselt korteriomanikul tasuda kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Hagejal kui korteriomanikul on õigus nõuda, et kaasomandi majandamise kulutuste jagamisel lähtutakse korteriomanike huvidest ning korteriomanike huve väljendab seadusekohane kaasomandi majandamise kulutuste jaotus, sest korteriomanikud ei ole kokku leppinud teisiti. Asjaolu, et hageja osales korteriomanike

1. novembri
2. a üldkoosolekul AS-i Linnaehitus volikirja alusel, ei välista tema õigust nõuda korteriomandi eseme valitsemist korteriomanike huvides. Nähtuvalt
3. novembri
4. a üldkoosoleku protokollist pole otsused jagada kulutused võrdselt korteriomanike vahel käsitatavad korteriomanike kokkuleppena, sest osa korteriomanikke oli vastu ning osa jäi erapooletuks, lisaks sellele puuduvad andmed, kas osa võtsid kõik korteriomanikud või osa puudus. Kuna seaduse kohaselt on vajalik korteriomanike kokkulepe, kuid praegusel juhul ei ole tegemist korteriomanike kokkuleppega, vaid otsustega, siis on üldkoosolek otsused vastu võtnud seadust rikkudes ning seetõttu on need tühised. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Alusetu on

tja väide, et hageja on oma tegudega kiitnud

1. novembri
2. a koosoleku otsused heaks, sest on tasunud alates
3. a aprillist kaasomandi majandamise kulutuste eest vastavalt esitatud arvetele. Arvete tasumine ei saa muuta tühiseid otsuseid kehtivateks. Ebaõige on

tja väide, et hageja oleks pidanud hagi esitama teiste korteriomanike vastu.

tja on nimetatud valitsejaks.

§ 21

lg 2 p 2 kohaselt on valitsejal õigus muu hulgas kõigi korteriomanike nimel korraldada ja võtta vastu kaasomandi eseme igapäevase valitsemisega seotud sooritusi. Seega on valitseja ülesandeks jagada kaasomandi majandamise kulutused korteriomanike vahel ning juhul, kui ta teeb seda valesti, on korteriomanik õigustatud esitama talle nõude. Valitseja on kohustatud viima ellu korteriomanike otsuseid, kuid praegusel juhul on 15. novembri 2007. a üldkoosoleku otsused tühised seaduse rikkumise tõttu ning tühiseid otsuseid ei ole valitseja kohustatud ellu viima, vaid ta peab juhinduma seadusest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7.

tja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes kaaluda asja läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel, tühistada ringkonnakohtu otsus ning teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata, või kui Riigikohus ei saa uut otsust teha või hagi läbi vaatamata jätta, saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta

tja menetluskulud hageja kanda. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus tõlgendanud vääralt korteriomandiseaduse sätteid ning leidnud, et korteriomanike otsuse seadusvastasuse korral on otsus tühine. See on vastuolus Riigikohtu seisukohaga tsiviilasjas nr 3-2-1-132-05, millest tuleneb, et

§-ga 13 vastuolus olev korteriomanike üldkoosoleku otsus ei ole iseenesest tühine, vaid tuleb kohtus vaidlustada.

tjal kui valitsejal on korteriomanike ühisusega sõlmitud käsunduslepingust tulenevalt kohustus täita korteriomanike üldkoosoleku otsuseid. Korteriomanike üldkoosoleku otsused, olgugi et seadusvastased, on asjaosalistele täitmiseks kohustuslikud seni, kuni kohus ei ole neid kehtetuks tunnistanud. Hageja ega teised korteriomanikud ei ole nimetatud üldkoosoleku otsuseid

§ 15lg 4 alusel kohtus vaidlustanud.

Maakohus on kohustanud

tjat rikkuma korteriomanike ühisusega sõlmitud käsunduslepingut. Ringkonnakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme TsMS § 669 lg 1 p 5 mõttes, jättes otsuse olulises ulatuses põhjendamata, ning TsMS § 654 lg 5 mõttes, jättes sisuliselt võtmata seisukoha apellatsioonkaebuse põhiväite kohta, et hagi on esitatud vale

tja vastu. Ringkonnakohus on ekslikul seisukohal, nagu oleks igal korteriomanikul eraldi õigus ilma teistelt korteriomanikelt volitust saamata esitada teenuste osutamist puudutavaid nõudeid valitseja vastu. Olulised on vastused järgmistele küsimustele: 1) kas lepinguline suhe on valitseja ja korteriomaniku vahel või valitseja ja korteriomanike ühisuse vahel (st kõigi korteriomanike vahel ühiselt); 2) kas korteriomanikul on õigus ilma teistelt korteriomanikelt volitust saamata esitada lepingust tulenevaid nõudeid valitseja vastu. Hagejal ja

tjal ei ole lepingulist suhet. Riigikohtus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08 tehtud otsuse p 12 kohaselt on korteriomanikud maja haldamisel osutatavate teenuste saamiseks sõlmitud lepingute poolteks üksnes ühiselt, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti või on moodustatud korteriühistu. Tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 72 lg-s 1 sätestatud olukorraga, kus mitu võlausaldajat (korterite omanikud) võivad nõuda kohustuste täitmist võlgnikult (praegusel juhul valitsejalt) üksnes ühiselt. VÕS § 72 lg-st 1 tulenevalt ei ole hagejal õigust üksinda (s.o ilma teiste korteriomanike ühise otsuseta) nõuda

tjalt arvete muutmist. Samal ajal on kõik korteriomanikud solidaarvõlgnikud (VÕS § 65)

tja ja korteriomanikele muude teenuste (küte, vesi, kanalisatsioon jne) osutajate ees. Hageja saaks oma õigusi kaitsta üksnes sel teel, et ta vaidlustab eelviidatud korteriomanike üldkoosoleku otsused või taotleb korteriomanike üldkoosolekult teistsuguse otsuse vastuvõtmist.

tja esindab korteriomanike ühisusega sõlmitud käsunduslepingust tulenevalt kõiki korteriomanikke (s.o korteriomanike ühisust) suhetes üksikute korterite omanikega. See tähendab, et ka vaidlusalused arved prügivedu ja maja üldelektrit puudutavas osas on esitanud hagejale korteriomanike ühisus, mitte

tja.

tja kui korteriomanike ühisuse esindaja üksnes vahendab korteriomanike ühiste, solidaarvõlasuhtel põhinevate maksete tegemist teenuste osutajatele, järgides korteriomanike ühist otsust ja selle alusel temaga sõlmitud käsunduslepingut maja haldamist puudutavas osas. 8. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning hageja menetluskulud

tja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Kolleegium teeb TsMS § 691 p 5 alusel uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. 10.

tja kassatsioonkaebuse kohaselt on hageja esitanud hagi isiku vastu, kes ei saa olla

tja. Hageja oleks pidanud esitama hagi valitseja asemel teiste korteriomanike vastu. Kohtud on leidnud, et hageja on esitanud hagi õige isiku vastu. Ringkonnakohus leidis muu hulgas, et väär on

tja väide, et hageja oleks pidanud hagi esitama teiste korteriomanike vastu. Tulenevalt

§ 21

lg 2 p-dest 1 ja 5 on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid ning esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Kolleegium leiab, et nimetatud sätete alusel on valitseja seega õigustatud korteriomanike ühiste asjade puhul sisse nõudma nõudeid ja esitama neid kohtus kõigi korteriomanike, mitte enda nimel, olles seejuures kõigi korteriomanike esindaja. Sellest tuleneb mh, et ka siis, kui korteriomanik vaidlustab tasumisele kuuluvate kaasomandi majandamise kulutuste suuruse, on see suunatud teiste korteriomanike, mitte valitseja vastu. Hageja oleks saanud nõude esitada seega korteriomanike vastu. Kuivõrd hageja on esitanud hagi vale

tja vastu, tuleb ringkonnakohtu ja maakohtu otsus tühistada. Kolleegium teeb TsMS § 691 p 5 alusel uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 11. Kolleegium käsitleb ka küsimusi, mis puudutavad korteriomanike kokkulepet ja korteriomanike üldkoosoleku otsuseid.

§ 13

lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et

§ 13

lg 1 teises lauses sätestatud kokkulepe, millega kaldutakse kõrvale

§ 13

lg 1 esimeses lauses sätestatud kulutuste jaotamise põhimõttest, tähendab, et kulude jaotamisega teistsugusel viisil kui võrdeliselt korteriomanikele kuuluvate kaasomandiosade suurustega peavad nõus olema kõik korteriomanikud. Kui kõik korteriomanikud pole nõus seaduses sätestatust erineval viisil kulusid kandma, puudub korteriomanike kokkulepe

§ 13lg 1 teise lause mõttes.

Õige on ringkonnakohtu järeldus, et korteriomanike kokkulepet ei asenda häälteenamusega vastu võetud üldkoosoleku otsused. Kui puudub korteriomanike kokkulepe selle kohta, et kulutuste eest tasumine toimub võrdselt kõigi korteriomanike poolt, tuleb kulutuste jagamisel lähtuda seaduses sätestatud (

§ 13

lg 1 esimene lause) põhimõttest ehk korteriomanik kannab kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. 12. Kolleegium ei nõustu

tja väitega, et hageja saaks oma õigusi kaitsta üksnes sel teel, et ta vaidlustab eelviidatud korteriomanike üldkoosoleku otsused või taotleb korteriomanike üldkoosolekult teistsuguse otsuse vastuvõtmist. Nagu otsuse p-s 11 märgitud, ei ole üldkoosoleku otsused korteriomanike kokkulepped, mistõttu ei ole hagejal vaja korteriomanike üldkoosoleku otsuseid vaidlustada. Korteriomanike üldkoosoleku otsust saaks käsitada korteriomanike kokkuleppena üksnes juhul, kui koosolekul osaleksid kõik korteriomanikud ja kõik hääletaksid otsuse vastuvõtmise poolt. 13. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada

tja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon. 14. Kuna ringkonnakohtu ja maakohtu otsus tuleb tühistada ja Riigikohus teeb TsMS § 691 p 5 alusel uue otsuse, millega jätab hagi

tja vastu rahuldamata, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 ja § 162 lg-st 1 tuleb kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud jätta hageja kanda. Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Jaak Luik