← Eesti

3-3-1-76-10

Obsah (6)§ 52§ 7§ 9§ 11§ 10§ 90

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-76-10 1

§ 52lg 1 kohaselt olla aluseks Riigikohtusse kaebuse esitamiseks; b) V.

Julini väited, et vangla ametnikud on teda ähvardanud või et talle on tehtud takistusi perekonnaga suhtlemiseks, on paljasõnalised ning sisuliselt põhjendamata. V. Julinile oli lubatud perekonnaga kohtuda üle vangistusseaduses sätestatud miinimummäära. Isegi kui on olnud mingeid ähvardusi Tallinna Vangla administratsiooni poolt, siis tuleks vastav kaebus esitada vangla ja mitte Justiitsministeeriumi vastu;

  1. c)õigusaktidest ei tulene kinnipeetava subjektiivset õigust valida paigutamist mingisse konkreetsesse vanglasse, vangla osakonda või kambrisse;
  2. d)selle vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda 2006. aasta Eesti vanglasüsteemi võimalustest. Ainukeseks kambertüüpi vanglaks oli Tartu Vangla ning kinnipeetavate arv oli suur, mistõttu konkreetsele kinnipeetavale koha valimisel tuli lähtuda vanglate täitumisest ja konkreetse vangla tingimuste (kontingendi) sobivusest, selleks et leida isikule kinnipidamiskoht, kus oleks võimalik saavutada vangistuse täideviimise eesmärke;
  3. e)V. Julin ei soovinud oma käitumist parandada ka kambertüüpi vanglas, mille tõenduseks on V. Julini poolt distsiplinaarrikkumiste toimepanemise jätkamine;
  4. f)V. Julin on ka eelnevalt oma ümberpaigutamisi vaidlustanud, tuues välja analoogsed põhjendused nagu selles asjas. Need on vaidlused haldusasjades nr 3-08-1626 ja nr 3-08-2018. 9. Justiitsministeerium esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus osas, milles V. Julini apellatsioonkaebus osaliselt rahuldati ja Justiitsministeeriumi otsus õigusvastaseks tunnistati. Samuti palub Justiitsministeerium jätta V. Julini menetluskulud tema enda kanda ning mõista Justiitsministeeriumi menetluskulud (kassatsioonkautsjon) välja V. Julinilt. Justiitsministeeriumi kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:
  5. a)ringkonnakohus on kaebust osaliselt rahuldades rikkunud

§ 7lg-t 1.

Ringkonnakohus ei ole arvestanud, et võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg oli ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks möödunud. Otsusega tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg möödus 2009. a augusti lõpus. Olukorras, kus kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg on kohtuotsuse tegemise ajaks möödunud ilma, et vastavat kaebust oleks kohtule esitatud, ei saa kaebuse esitaja kahju hüvitamise nõude esitamise soovi põhjendatud huvina käsitleda;

  1. b)vangla sisekorraeeskirjas on kinnipeetava ümberpaigutamine reguleeritud ammendavalt ning haldusmenetluse seaduse kohaldamiseks puudub alus ja vajadus. Kinnipeetava ärakuulamise kohustust vangla sisekorraeeskiri või vangistusseadus ette ei näinud. Kohtud on senistes ümberpaigutamisi puudutavates õigusvaidlustes asunud seisukohale, et kinnipeetaval puudub seadusest tulenev subjektiivne õigus kanda karistust ühes konkreetses vanglas ning nõuda enda (ümber)paigutamist konkreetsesse vanglasse. Regulatsioon, mis näeb kinnipeetava ärakuulamise ette vaid vajadusel, ei riku seetõttu kuidagi kinnipeetava subjektiivseid õigusi;
  2. c)ringkonnakohtu otsus kaebuse osalise rahuldamise kohta on vastuoluline. Olukorras, kus ringkonnakohus on vaidlustatud otsuse sisulist õiguspärasust kontrollinud ning leidnud, et otsus oli sisuliselt õiguspärane, ei saanud ta sama otsust menetlusvigade tõttu õigusvastaseks tunnistada. 10. V. Julin esitas Justiitsministeeriumi kassatsioonkaebusele kirjaliku vastuse, milles ta palub jätta Justiitsministeeriumi kaebus rahuldamata, põhjendades seda järgnevalt:
  3. a)Justiitsministeerium on takistanud käesoleva asja uurimist, viies kohut eksimusse ebaõigete andmetega ja seisukohtadega;
  4. b)Justiitsministeeriumi seisukoht, et V. Julinil puudub õigus ümberpaigutamise otsust vaidlustada, on ebaõige, kuna otsuses endas oli viide selle vaidlustamise võimalusele, samuti sellele, et otsus tuleb kinnipeetavale kätte toimetada. Ümberpaigutamise otsuse vaidlustamise aluseks toob V. Julin välja ärakuulamise õiguse rikkumise vastavalt HMS § 40 lg-le 1;
  5. c)Justiitsministeerium ei ole põhjalikult kaalunud V. Julini ümberpaigutamisega seotud riske, selleks, et tagada kinnipeetavale julgeolekut. Samuti ei ole Justiitsministeerium piisavalt põhjalikult tegelenud Tallinna Vangla taotlusega V. Julini ümberpaigutamiseks, otsustades asja ära poole tööpäeva jooksul;
  6. d)ümberpaigutamise otsus ei ole põhjendatud, kuna sellest ei tulene Justiitsministeeriumi kaalutlused, millest juhinduti V. Julini Murru Vanglasse ümberpaigutamisel. Ümberpaigutamise otsuse puuduliku põhjendatuse tõttu ei saa kohtulik võim kontrollida selle seaduslikust;
  7. e)ümberpaigutamise otsusega rikuti V. Julini õigust perekonnaelule, kuna Murru Vanglasse etapeerimise tõttu jäi ära tema pikaajaline kohtumine perekonnaga. Samuti seati ohtu V. Julini elu ja tervis sellega, et Murru Vanglas teda rünnati ja tekitati raskeid tervisekahjustusi. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11. Kassatsioonkaebuste lahendamiseks käsitleb kolleegium esmalt põhjendatud huvi mõiste sisustamist selles asjas (I), järgnevalt seda, kas kinnipeetaval on õigus käesolevas asjas vaidlustada tema suhtes tehtud ümberpaigutamise otsust ning kas haldusorgan peab ümberpaigutamise otsuse tegemisel kinnipeetava ära kuulama (II). Otsuse III osas käsitleb kolleegium ümberpaigutamise otsuse kättetoimetamise küsimust ja IV osas lahendab kolleegium kassatsioonkaebuste taotlused. I 12.

§ 7

lg 1 teise lause kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.

  1. märtsil
  2. a halduskohtusse saabunud ümberpaigutamise otsuse õigusvastasuse tuvastamise kaebuse täienduses määratles V. Julin põhjendatud huvina preventiivset huvi ning kahju hüvitamise nõude esitamise soovi tulevikus (I kd, tl 15-19).
  3. Riigikohtu senises praktikas on tuvastamiskaebuse esitamisel piisava põhjendatud huvina aktsepteeritud kavatsust esitada tulevikus kahju hüvitamise kaebus (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
  4. septembri
  5. a määrus asjas nr 3-3-1-40-10). Kaebaja hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse võib kohus põhjendatud huvina kõrvale jätta üksnes juhul, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
  6. veebruari
  7. a määrust haldusasjas nr 3-3-1-88-09). Käesolevast asjast ei nähtu, et kahju hüvitamise kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.
  8. Ringkonnakohus leidis, et põhjendatud huvi kaebuse esitamiseks on V. Julinil olemas, kuna võimalik tulevikus esitatav kahjunõue ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Justiitsministeerium kassaatorina selle seisukohaga ei nõustu, leides, et võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg oli ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks möödunud. 15.

§ 9

lg 4 kohaselt võib kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Vaidlust ei ole selles, et V. Julin sai Justiitsministeeriumi otsusest tema ümberpaigutamise kohta teada hiljemalt 31. augustil 2006, kui otsus täideti. 16.

§ 11

lg 1 p 1 kohaselt kontrollib kaebuse või protesti saanud halduskohus, kas kaebus või protest vastab

§-s 10 sätestatud nõuetele.

§ 10

lg 3 sätestab, et kaebuses avalikõigusliku suhte olemasolu või selle puudumise, samuti haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks märgitakse lisaks

§ 10

lg-s 1 sätestatule kaebuse esitaja põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Seega kontrollib halduskohus põhjendatud huvina toodud kahju hüvitamise nõude perspektiivikust kaebuse esitamise aja seisuga.

  1. V. Julin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse
  2. veebruaril
  3. a. Põhjendatud huvina märgitud kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg ei olnud veel selleks ajaks möödunud. Samuti ei ole halduskohus tuvastanud, et põhjendatud huvina märgitud kahju hüvitamise nõue oli ilmselgelt perspektiivitu. Ringkonnakohtu otsus tehti küll
  4. aprillil
  5. a, so ligikaudu kolm ja pool aastat pärast Tallinna Vanglast Murru Vanglasse ümberpaigutamist, kuid ringkonnakohus hindab põhjendatud huvina toodud kahju hüvitamise nõude esitamise perspektiivikust halduskohtusse kaebuse esitamise aja seisuga.
  6. Kolleegium leiab, et kohus ei saa V. Julini esitatud tuvastamiskaebuse läbivaatamisel hakata sisuliselt hindama võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamisega seotud asjaolusid, sealhulgas ka selle esitamise tähtaegsust, seda enam, et, tähtaja möödumise korral ei ole välistatud ka kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaja ennistamise võimalus.
  7. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et V. Julini põhjendatud huvi haldusakti ja toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks ei saa välistada ja võimalik tulevikus esitatav kahjunõue ei ole ilmselgelt perspektiivitu. II
  8. VangS § 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Käesolevas asjas paigutati kinnipeetav V. Julin
  9. augustil
  10. a Tallinna Vanglast Murru Vanglasse vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks (suunamine õiguskuulekale käitumisele) (I kd, tl 5).
  11. Kaebuses halduskohtule leidis V. Julin, et ümberpaigutamisega ühest vanglast teise, rikuti mh tema õigust perekonnaelule, sest ära jäi pikaajaline kokkusaamine perekonnaga, mis pidi toimuma
  12. septembril
  13. a.
  14. VangS § 23 lg 1 kohaselt on kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. Tartu Halduskohus oli seisukohal, et VangS §-s 23 sätestatud eesmärk ei ole prioriteetne vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamise suhtes ning Justiitsministeerium ei olnud kohustatud ümberpaigutamise otsuse tegemisel eelistama kaebaja õigust perekonnaga suhtlemiseks. Ka Tartu Ringkonnakohus leidis, et Justiitsministeerium ei pidanud jätma kaebajat ümber paigutamata ainuüksi põhjusel, et kaebajale oli määratud senises vanglas kokkusaamine ning see lükkus ümberpaigutamise tõttu edasi vähemalt ajaks, mil kaebaja viibis uue vangla vastuvõtuosakonnas.
  15. Asjaolust, et kinnipeetaval puudub õigus valida endale karistuse kandmiseks konkreetset vanglat, ei saa teha järeldust, nagu puuduks kinnipeetaval mis tahes olukorras õigus vaidlustada enda ümberpaigutamist. Kolleegium on seisukohal, et kinnipeetaval on õigus vaidlustada tema suhtes tehtud ümberpaigutamise otsust olukorras, kus ümberpaigutamine tingis perekonnaga pikaajalise kokkusaamise ärajäämise. Kolleegium on varasemalt selgitanud, et välistatud pole kinnipeetava õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, näiteks õiguse elule või tervise kaitsele, aga ka perekonna põhiõiguse tagamiseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  16. juuni
  17. a määrus asjas nr 3-3-1-3010).
  18. Kassatsioonkaebuses leidis Justiitsministeerium, et käesolevas asjas haldusmenetluse seadus ei kohaldu, sest vangistusseaduses ning vangla sisekorra eeskirjas on kinnipeetava ümberpaigutamine reguleeritud ammendavalt. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. HMS § 40 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited. Nimetatud reeglist teevad muuhulgas erandi HMS § 40 lg 3 p-d 3 ja 4, mille kohaselt haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks või arvamuse või vastuväidete esitamise võimaldamisega kaasnev haldusaktist või toimingust teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti või toimingu eesmärki. Kolleegium on seisukohal, et kinnipeetava ümberpaigutamine VangS § 19 kohaselt ei eelda ümberpaigutatava nõusolekut. Samuti ei ole ümberpaigutamine kinnipeetava suhtes üldjuhul koormava iseloomuga. Seega ei toimu kinnipeetava ümberpaigutamine kinnipeetava kahjuks HMS § 40 lg 3 p 3 mõttes. Samas aga olukorras, kus ümberpaigutamisega kaasneb kinnipeetava perekonnaelu riive, on ümberpaigutamine kinnipeetavale koormav ning ärakuulamine on kohustuslik. Ühtlasi võib ka vangla julgeolek olla ärakuulamist välistavaks asjaoluks. Teatud olukordades tuleb tagada, et teave kavandatavast üleviimisest ei jõuaks enne ümberpaigutamist kinnipeetavateni ning sellistel juhtudel võib ärakuulamine olla ohuks vangla või kinnipeetava julgeolekule. Sellisel juhul saab kohaldada HMS § 40 lg 3 p 4 ning kinnipeetava ärakuulamist ei pea teostama. Kolleegium on seisukohal, et V. Julini ümberpaigutamine muutus koormavaks, kuna sellega kaasnes perekonnaelu riive (käesoleva otsuse p 23). Samuti ei ole Justiitsministeerium viidanud HMS § 40 lgs 3 sätestatud eranditele, mis oleksid võimaldanud V. Julini ärakuulamata jätta.
  19. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium ringkonnakohtuga selles, et Justiitsministeeriumi
  20. augusti
  21. a otsus nr 4-1-04/620 on õigusvastane. V. Julinile käesolevas asjas ümberpaigutamiseks ärakuulamisvõimalust andmata on Justiitsministeerium oluliselt rikkunud isiku õigust olla ära kuulatud. Kolleegiumi hinnangul on tegemist olulise menetlusveaga, mis toob endaga kaasa ümberpaigutamise otsuse õigusvastaseks tunnistamise. III
  22. Tartu Ringkonnakohus jättis muutmata Tartu Halduskohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata V. Julini kaebus Justiitsministeeriumi poolt seaduses ettenähtud tähtaja jooksul haldusaktist mitteteavitamise õigusvastasuse tuvastamise nõudes. V. Julin taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus teeks selles osas uue otsuse, millega rahuldaks tema kaebuse.
  23. Asja materjalidest nähtub, et Justiitsministeerium on vaidluse all oleva ümberpaigutamise otsuse adresseerinud Tallinna Vanglale ning otsuses on märgitud, et see tuleb kätte toimetada Vjatšeslav Požarskile (alates
  24. jaanuarist 2009 Vjatšeslav Julin) (I kd tl 29). Kohtumenetluse käigus on selgunud, et Tallinna Vangla ei täitnud haldusaktis sisaldunud kättetoimetamiskorraldust. Tallinna Vangla poolt Justiitsministeeriumile väljastatud dokumentatsioonist (I kd, tl 33) on küll nähtav, et kaebajale on
  25. augustil
  26. a ümberpaigutamise otsus kätte antud, kuid tegelikult oli resolutsioonilehel kinnipeetava allkirja asemel vanglateenistuja allkiri (I kd, tl-d 48 ja 53).
  27. Kolleegium on seisukohal, et V. Julini kaebus ümberpaigutamise otsuse kaebajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul kättetoimetamata jätmise nõude osas on põhjendatud. Asjas pole vaidlust selles, et V. Julinile ei toimetatud ümberpaigutamise otsust õigeaegselt kätte. Kolleegium leiab, et Tallinna Vangla tegutses antud juhul Justiitsministeeriumi poolt läbiviidava haldusmenetluse raames, seega vastutab Justiitsministeerium haldusakti adressaadile HMS § 28 lg 1 ja § 62 lg 2 p 1 alusel kättetoimetamata jätmise eest. IV
  28. Eeltoodust lähtuvalt tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu
  29. aprilli
  30. a ning Tartu Halduskohtu
  31. juuni
  32. a otsused haldusasjas nr 3-09-352 osas, millega jäeti rahuldamata V. Julini kaebus Justiitsministeeriumi poolt seaduses ettenähtud tähtaja jooksul haldusaktist mitteteavitamise õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Selles osas teeb kolleegium uue otsuse, millega rahuldab V. Julini kaebuse. Ülejäänud osas jääb Tartu Ringkonnakohtu
  33. aprilli
  34. a otsuse resolutsioon asjas nr 3-09-352 muutmata. Kohtuotsuse põhjendusi tuleb täiendada käesoleva otsuse põhjendustega. Seega rahuldatakse V. Julini kassatsioonkaebus ja Justiitsministeeriumi kassatsioonkaebus jääb rahuldamata.
  35. Justiitsministeeriumi kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon arvata vastavalt

§ 90lg 2 teisele lausele riigituludesse.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.