Obsah (13)

§ 412§ 409§ 168§ 226§ 217§ 222§ 319§ 656§ 669§ 227§ 654§ 692§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 226 lg 2 p 1 ja § 423 lg 1 p 9 alusel. Samuti leidis kostja, et kuna hagi oli esitatud vaid Harry Podneksi enda algatusel ilma üldkoosoleku otsuseta, peab Harry Podneks hüvitama kostjale tarbetu kohtuvaidlusega tekitatud kulud.

1. Harju Maakohus jättis
2. juuni
3. a määrusega hagi läbi vaatamata ning kostja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ilmunud hageja korraldavale istungile
4. juunil 2010, kohtukutse istungi aja kohta on esindajale kätte toimetatud, hageja on istungile mitteilmumise tagajärgedest teadlik, hageja ei ole andnud nõusolekut, et asja võib menetleda kirjalikus menetluses, ega ole esitanud taotlusi. Kostja hagi ei tunnistanud. Seega puudusid piirangud

§ 412lg 1 järgi hagi läbi vaatamata jätmiseks.

Kostja taotles hagi läbi vaatamata jätmist.

§ 409

lg 1 p 1 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ilmunud kohtuistungile ja kostja taotleb hagi läbi vaatamata jätmist. Eeltoodu alusel jättis maakohus kostja vastu esitatud hagi läbi vaatamata.

§ 168lg 2 alusel tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda.

4. Nii hageja kui ka kostja esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes muuta maakohtu määruse põhjendusi ja jätta hagi läbi vaatamata

§ 226

lg 2 p 1 ja § 227 lg 5 alusel ning jätta kõik menetluskulud, sh kostja menetluskulud, Harry Podneksi kanda. Pooled toetasid teineteise määruskaebust ja palusid selle rahuldada. Maakohus määruskaebuseid ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. oktoobri
3. a määrusega mõlemad määruskaebused rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud maakohtus jättis ringkonnakohus hageja kanda. Määruskaebustega seotud poolte menetluskulud jättis ringkonnakohus poolte endi kanda. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei soovi hageja ja kostja määruskaebustest nähtuvalt menetluse taastamist, vaid soovivad muuta maakohtu määruse põhjendusi ning jätta hagi läbi vaatamata

§ 226

lg 2 p 1 ja § 227 lg 5 alusel ning menetluskulud, sh kostja menetluskulud, Harry Podneksi kanda. Ringkonnakohus leidis, et kuna

1. juuni
2. a korraldavale kohtuistungile ilmunud isikul (Harry Podneksil) ei olnud enam volitusi hageja esindamiseks ning hageja seadusjärgset esindajat ega muud lepingulist esindajat samuti kohtusse ei ilmunud, jättis maakohus õigesti hagi

§ 409lg 1 p 1 alusel kostja taotlusel läbi vaatamata.

Samuti jättis maakohus menetluskulud õigesti hageja kanda. Määruskaebuse väited ei anna alust teha vastupidist järeldust. Samuti ei esine aluseid hagi läbi vaatamata jätmiseks määruskaebustes taotletud alusel. Kui juriidiline isik esitab hagi, peab kohus kontrollima, kas hagi juriidilise isiku nimel esitanud isik on juriidilise isiku juhatuse liige. Seda asjaolu maakohus hagi menetlusse võtmisel ka kontrollis. Juhul kui seadus näeb nõude esitamise eeldusena ette üldkoosoleku otsuse olemasolu ning kui seda otsust ei ole hagile lisatud, ei tähenda see veel, et maakohus peaks keelduma hagi menetlusse võtmisest või et maakohus peaks jätma hagi sellel alusel läbi vaatamata. Maakohus jättis

§ 168lg 2 alusel kostja menetluskulud hageja kanda.

Tsiviilasjas olid menetluse poolteks hageja mittetulundusühing Tallinna Kalaspordi Klubi ja kostja Rein Sõitja. Kuna Harry Podneks ei ole tsiviilasjas menetlusosaline, puudub alus jätta menetluskulud, sh kostja menetluskulud, Harry Podneksi kanda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Hageja ja kostja esitasid ringkonnakohtu määruse peale samasisulised määruskaebused, paludes ringkonnakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti poolte määruskaebused rahuldamata, maakohtu määrus muutmata ning maakohtus kantud menetluskulud hageja kanda ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Hageja ja kostja paluvad teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta hagi läbi vaatamata

§ 226

lg 2 p 1 ja § 423 lg 1 p 9 alusel ning jaotada menetluskulud selliselt, et kõik asja menetlemise kulud jäävad Harry Podneksi kanda. Hageja ja kostja leiavad, et maakohus ja ringkonnakohus rikkusid materiaalõiguse normi, jättes kohaldamata mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p 4 ja § 27 lg 6, ning menetlusõiguse normi, jättes kohaldamata

§ 226

lg 2 p 1, § 227 lg 5 ja § 423 lg 1 p 9, ehkki hageja nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud esindusõiguse olemasolu. Kostja on tsiviilasja menetluses korduvalt rõhutanud, et MTÜS-i

1. juulil 2009 jõustunud § 19 lg 1 p 4 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei tohi nimetatud küsimuste otsustamist anda põhikirjaga juhatuse või muu organi pädevusse. Selle sätte eesmärgiks on kaitsta mittetulundusühingut selle esindajate omavolilise tegevuse eest ning tagada, et mittetulundusühing osaleks menetluses üksnes üldkoosoleku otsuse alusel. Seega eeldab mittetulundusühingu esindaja esindusõigus kahte komponenti: nii üldiseid juriidilise isiku esindaja volitusi tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 34 ja MTÜS § 27 lg-st 1 kui ka täiendava üldkoosoleku otsuse olemasolu, millega konkreetselt seda juhatuse liiget volitatakse esindama mittetulundusühingut kohtuvaidluses tulenevalt MTÜS § 19 lg 1 p-st
2. MTÜS § 27 lg 6 kohaselt ei ole juhatuse liikmel õigust esindada mittetulundusühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustab esindaja määramise eraldi üldkoosolek. Ilma sellise üldkoosoleku otsuseta ei saa juhatuse liiget pidada volitatud isikuks

§ 217lg 4 ja Ts

ÜS § 34 lg 4 mõistes, kuna MTÜS § 19 lg 1 p 4 ja § 27 lg 6 on TsÜS § 34 ja

§ 222suhtes juhatuse liikme esindusõigust sätestavateks erinormideks.

Ringkonnakohtu seisukoht, nagu polnuks maakohus kohustatud selgitama välja, kas Harry Podneks on hagi esitama volitatud üldkoosoleku otsusega, on otseses vastuolus MTÜS § 27 lg 6 imperatiivse nõudega ning riivab hageja kui menetlusosalise õigusi. Ka kostja esindaja teatas

1. juuni
2. a istungil, et hageja ei ole kiitnud Harry Podneksi tegevust heaks, ning see väide on kajastatud istungi protokollis. Juhul kui kohtul tekkis kahtlus kostja esindaja sõnades, oleks kohus võinud küsida hageja kirjalikku kinnitust nimetatud asjaolu kohta. Hagi kättetoimetamist kostjale ei saa pidada kohaseks kättetoimetamiseks

§ 319

mõistes isegi juhul, kui kostja kannab MTÜ liikmetele ette tema vastu esitatud hagist. Kutse

1. juuni
2. a istungile on
3. aprillil 2010 saadetud e-posti teel kostjale ja hageja esindajale Harry Podneksi isikus vaatamata sellele, et kostja väljendas oma vastuses sõnaselgelt, et Harry Podneksi tegevus on omavoliline ja MTÜS § 19 lg 1 p-ga 4 ja § 27 lg-ga 6 vastuolus. Maakohus pidas sellele vaatamata Harry Podneksit hageja esindajaks ega hakanud kontrollima Harry Podneksi esindusõigust hagi esitamisel. Kuna hagejalt ei ole kunagi küsitud seisukohta hagi ja menetluskulude jaotuse kohta, on sellega oluliselt rikutud hageja õigust olla õiguslikult ära kuulatud. Selle rikkumise tõttu tulnuks maakohtu määrus tühistada

§ 656lg 1 p 1 kohaselt.

Ringkonnakohus ei ole rikkumisi kõrvaldanud, millega rikkus

§ 669

lg 1 p 1 ja 4.

§ 227

lg 5 järgi, kui hageja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui läbi vaatamata jätmise muud eeldused on täidetud. Seega puudub kohtul diskretsiooniõigus, mis alusel jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui esindajal puudus esindusõigus hagi esitamisel ka siis, kui esinevad muud

§-s 423 sätestatud alused hagi läbi vaatamata jätmiseks. Praegusel juhul on tähtsust lisaks sellele, et hageja üldkoosolek polnud Harry Podneksit hagi esitama volitanud, ka sellel, et

1. juuni
2. a istungi toimumise ajaks oli Harry Podneks hageja juhatusest tagasi kutsutud. Kohtud rikkusid menetlusõiguse normi, kohaldades menetluskulude jaotuse määramisel

§ 227

lg 6 asemel

§ 168lg-t 2.

Kohtud oleksid pidanud jätma menetluskulud Harry Podneksi kanda. Ringkonnakohus pole ka märkinud, millise menetlusnormi alusel on ta jätnud määruskaebuse menetlemise kulud poolte endi kanda, rikkudes sellega

§ 654

lg-s 4 sätestatud lahendi põhjendamise kohustust.

§-s 168 kehtestatud menetluskulude jaotuse korda tuleb kohaldada üksnes siis, kui mõlema poole esindusõigus on selge ning mõlema poole esindajad on tõendanud, et nad esinevad menetluses oma esindatava eest ja nimel TsÜS § 34 ja

§ 217

lg 1 kohaselt, ehk üksnes siis, kui esindatav on selgelt väljendanud oma tahet menetluses osaleda ning sellega kaasnevaid kohustusi täita ning on kiitnud esindaja tegevuse heaks. Juhul kui hagi on esitatud selliselt, et esindatav ei teagi selle sisust ega kavatsegi sellises menetluses osaleda, lasub hagi esitamisega kaasnev vastutus täiel määral hagi esitanud isikul, mitte aga esindataval, isegi kui see isik on hagi esitamise hetkel formaalselt esindama õigustatud.

§ 227

lg 6 kohaselt mõistetakse esindusõiguseta isikult teiste menetlusosaliste kasuks välja esindusõiguseta esindaja menetlusse lubamisest tekkinud kulud. See ei välista ega piira menetlusosaliste õigust nõuda kulusid ületava kahju hüvitamist. Selline regulatsioon on oma sisult sarnane TsÜS § 130 lg-tega 1 ja 2.

§ 227

lg 6 on

§ 168

suhtes erinormiks tulenevalt asjaolust, et menetluskulud on kostjale tekkinud õigustamatu isiku tegevuse, mitte hageja tegevuse tõttu. Tekkinud olukorras on Harry Podneksi tekitatud menetluskulude jätmine hageja kanda äärmiselt ebaõiglane ning

§ 656lg 1 p-ga 4 vastuolus.

1. Hageja ja kostja toetavad teineteise määruskaebusi ja paluvad need rahuldada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu ja maakohtu määrus tuleb

§ 692

lg 1 p-de 1 ja 2 ning § 701 lg 3 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata uueks lahendamiseks maakohtule. Määruskaebused tuleb rahuldada. 9. Hageja ja kostja leiavad määruskaebustes, et maakohus on jätnud hagi läbi vaatamata valel alusel (

§ 409

lg 1 p 1), mille tõttu jäeti menetluskulud maakohtus hageja kanda ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Samuti tuginevad hageja ja kostja sellele, et kohtud oleks pidanud kohaldama MTÜS § 19 lg 1 p 4 ja § 27 lg-t

1. MTÜS § 19 lg 1 p 4 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse muu hulgas juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine. MTÜS § 27 lg 6 kohaselt ei ole juhatuse liikmel õigust esindada mittetulundusühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustab esindaja määramise eraldi üldkoosolek. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja nimel hagi esitanud Harry Podneks oleks hageja üldkoosoleku otsusega volitatud esindama hagejat kohtumenetluses kostja vastu. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et hageja üldkoosolek oleks otsustanud esitada hagi kostja vastu. Seega ei nähtu toimiku materjalidest, et Harry Podneksil oleks olnud hageja esindamise õigust. Hageja ei ole ka heaks kiitnud, et Harry Podneks teda esindas. Ka kohtukutse kättesaamist on kinnitanud
2. aprillil 2010 Harry Podneks (tl 91), kelle õiguse hagejat esindada oli kostja oma
3. märtsi
4. a vastuses (tl 61-67) kahtluse alla seadnud. Eksitav on ringkonnakohtu seisukoht, et juhul kui seadus näeb nõude esitamise eeldusena ette üldkoosoleku otsuse olemasolu ning kui seda otsust ei ole hagile lisatud, ei pea maakohus keelduma hagi menetlusse võtmisest või jätma hagi sellel alusel läbi vaatamata. Esindusõiguse kontroll on sätestatud

§-s 226.

§ 226

lg 1 teise lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes.

§ 226

lg 1 esimese lause kohaselt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Kui Harry Podneksil ei olnud hageja esindamise õigust ja hageja pole ka Harry Podneksi esindust heaks kiitnud ning kohtukutse saadeti üksnes esindusõiguseta isikule, ei saanud maakohus hagi läbi vaatamata jätta

§ 409

lg 1 p 1 alusel.

§ 409

lg 1 p 1 kohaselt, kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis jätab kohus kohale ilmunud kostja taotlusel hagi läbi vaatamata.

§ 226

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esindusõiguse puudumise tuvastamise korral jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul ei olnud esindusõigust hagi esitamisel.

§ 227

lg 5 esimese lause kohaselt, kui hageja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui läbi vaatamata jätmise muud eeldused on täidetud. Kohtul pidi lähtuvalt kostja vastusest tekkima kahtlus Harry Podneksi esindusõiguses ja ta pidi andma Harry Podneksile tähtaja esindusõiguse tõendamiseks või hageja heakskiidu esitamiseks. Selle nõude tähtajaks täitmata jätmisel oleks maakohus pidanud

§ 227lg 5 alusel jätma hagi läbi vaatamata.

10. Kolleegium leiab, et kohtud on lähtunud praeguses asjas menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel ekslikult

§ 168

lg-st 2, mille kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Õige on hageja ja kostja väide, et nimetatud sätet tuleb kohaldada juhul, kui mõlema poole esindusõigus on selge ning mõlema poole esindajad on tõendanud, et nad esinevad menetluses oma esindatava eest ja nimel. Kui hagejat esindas menetluses esindusõiguseta isik ja maakohus jätab seetõttu

§ 227

lg 5 alusel hagi läbi vaatamata, tuleb kohtul menetluskulude kindlaksmääramisel juhinduda

§ 227

lg-st 6, mille kohaselt § 227 lg-s 5 nimetatud lahendiga mõistetakse esindusõiguseta isikult teiste menetlusosaliste kasuks välja esindusõiguseta esindaja menetlusse lubamisest tekkinud kulud. See ei välista ega piira menetlusosaliste õigust nõuda menetluskulusid ületava kahju hüvitamist. 11. Kuna

§ 227

lg 5 alusel hagi läbi vaatamata jätmisel määratakse

§ 227

lg 6 järgi kindlaks ka menetluskulud (s.o hüvitatavate kulude rahaline suurus) ja maakohtu menetluses oli ka esindusõiguseta isik, tuleb nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul menetlusest teavitada nii pooli kui ka Harry Podneksit. Kuna hagi läbi vaatamata jätmisel esindusõiguse puudumise tõttu tuleb määrata

§ 227

lg 6 alusel kindlaks menetluskulud, tuleb menetlusosalistel esitada maakohtule ka sellest menetlusest tekkinud menetluskulude nimekiri. 12. Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

Hageja on kooskõlas

§ 149

lg-ga 8 Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb tagastada Advokaadibüroo Vares & Partnerid OÜ-le. Kostja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

Praeguses asjas on kautsjoni tasunud kostja eest Advokaadibüroo Vares & Partnerid OÜ. Kostja on kooskõlas

§ 149

lg-ga 8 Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb tagastada Advokaadibüroo Vares & Partnerid OÜ-le. Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik