Obsah (13)

§ 178§ 663§ 132§ 466§ 695§ 692§ 691§ 456§ 463§ 651§ 659§ 175§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 132 lg 1 on iseseisvaks aluseks ka Vabariigi Valitsuse määruses nr 137 sätestatud menetluskulude maksimaalmäära määramisel mittevaraliste nõuete korral. Maakohus jättis tähelepanuta sama määruse § 2, mille kohaselt mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu määratud hagihinnast, on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise ülemmääraks 200 000 krooni. 5. Kostja oli nõus, et kohtunikuabi vähendas menetluskulusid. 6. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle kohtunikule. Kohtunik pidas määruskaebust osaliselt põhjendatuks, kuid kuna

§ 178

ei sätesta võimalust määruskaebus osaliselt rahuldada, edastas selle

§ 663lg-te 1 ja 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
2. septembri
3. a määrusega maakohtu määruse osas, millega kohus mõistis menetluskuluna välja 6420 krooni ületava summa, ja tegi asjas uue määruse, millega mõistis kostjalt välja 6420 krooni.
4. Maakohus kohaldas õigusabikulude suuruse kindlaksmääramisel valesti Vabariigi Valitsuse
5. septembri
6. a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära. Riigikohus on oma lahendites selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik algselt ette näha. Praegusel juhtumil tähendab see seda, et pooled said arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis kehtisid avalduse kohtusse esitamise, menetlusse võtmise ja kostjale kättetoimetamise ajal, st olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse
7. detsembri
8. a määrusega nr
9. See määrus ei sätestanud eraldi piirmäära mittevaralise nõude puhuks. Sellel ajal loeti hagita asja hinnaks

§ 132lg 1 kohaselt 15 000 krooni.

Sellise hinna on asjale määranud ka maakohus oma otsuses. Määruse nr 306 § 1 lg 1 võimaldab kuni 15 000 krooni suuruse tsiviilasja hinna korral teistelt menetlusosalistelt esindaja kuludena sisse nõuda maksimaalselt 5000 krooni. Ringkonnakohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks 5000 krooni, arvestades vaidluse sisu, esindaja tehtud töö mahtu ning menetlusele kulunud aega. Lisaks õigusabikuludele peab kostja hüvitama hagejale hagi esitamisel tasutud 1000 krooni riigilõivu ja 420 krooni kohtutäituri tasu menetlusdokumendi kättetoimetamise eest, seega kokku 6420 krooni menetluskulusid. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määrus osas, millega ringkonnakohus vähendas väljamõistetud ning vaidlustamata menetluskulu 26 420 kroonilt 6420 kroonini. Hageja palus teha asjas uus määrus, millega mõista kostjalt välja menetluskulud
2. augustil 2009 kohtule esitatud avalduses näidatud suuruses, s.o 105 100 krooni. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse jõustunud osa, ehkki tal ei olnud selleks seadusest tulenevaid volitusi. Hageja vaidlustas maakohtu määruse osaliselt, jättes vaidlustamata menetluskulude juba väljamõistetud osa ning välja mõistmata jätmise motiivid. Kumbki pooltest ei vaidlustanud kuni 25 000 krooni õigusabikuludena väljamõistmist ning selles osas kohtunikuabi määrus jõustus.

§ 466

lg 3 järgi määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Ringkonnakohus vaatas läbi juba väljamõistetud ning vaidlustamata osa ning väljus selliselt määruskaebuse piiridest ning tühistas osaliselt jõustunud kohtulahendi jõustunud osa. Riigikohus on oma praktikas asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramise aluseks oleva määruse kohaldamisel peavad kohtud hindama, milliseid menetluskulusid said pooled ette näha ja milliseid mitte. Hageja leiab, et kohtupraktika, mis rajaneb põhimõttel, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha, ei pruugi leida lõpuni õiglast rakendust. Nimelt võivad hagi esitamise hetk ja kostjale hagiavalduse kätte toimetamise hetk olla erinevad, seega peaks kostja nägema ette oma kulusid ajaliselt hiljem kui hageja. Ringkonnakohtu määrus viitab hagiavalduse esitamise ajale ja/või asja menetlusse võtmise otsustamise hetkele ja/või kostjale kättetoimetamise hetkele. Hagejale jääb arusaamatuks, millist hetke peab ringkonnakohus ajaliselt hageja jaoks selliseks hetkeks, millest loetakse, et pool sai just selle hetkeni võimalikke kulusid ette näha. Lisaks leiab hageja, et kohtupraktikale tugineva ringkonnakohtu määrusega on loodud ebaõiglane olukord eelkõige selles, et selline algse teadmise ja kulude ettenägemise eelistamine ei kehti isikute suhtes, kes on ise pahatahtlikult protsessi venitanud ja sellega ise liigseid kulutusi tekitanud. Kostja on ise oma käitumisega põhjustanud põhjendamatut kohtuskäimist. 10. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja peab hageja õigusabikulude eest soovitud hüvitist liiga suureks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 695

ja

§ 692lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Kolleegium jätab

§ 691p 5 ja § 695 alusel jõusse maakohtu kohtunikuabi määruse.

Harju Maakohtu kohtunikuabi mõistis kostjalt määrus nr 137 alusel hageja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 26 420 krooni, millest õigusabikulu katteks 25 000 krooni. Hageja esitas määruskaebuse maakohtu määruse peale osas, millega vähendati hageja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse osas, millega kohus mõistis menetluskuluna välja 6420 krooni ületava summa, ja tegi Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 306 alusel uue määruse, millega mõistis kostjalt välja 6420 krooni.
3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, kui tühistas maakohtu määruse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja õigusabikulude katteks välja 25 000 krooni. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et hageja vaidlustas maakohtu määruse osas, millega vähendati hageja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid. Hageja ei vaidlustanud menetluskulude eest juba kindlaksmääratud hüvitist (tlk 143). Samuti ei vaidlustanud juba väljamõistetud menetluskulude suurust kostja. Seega kumbki pool ei vaidlustanud õigusabikulude katteks 25 000 krooni väljamõistmist.

§ 456

lg 4 teise lause järgi jõustub kohtuotsus osalise vaidlustamise korral vaidlustamata osas.

§ 463

lg 2 järgi kohaldatakse määrusele otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Seega tuleb asuda seisukohale, et maakohtu määrus, millega maakohus mõistis kostjalt välja hageja õigusabikulude katteks 25 000 krooni, on jõustunud ja ringkonnakohus on rikkunud

§ 651

lgt 1.

§ 659

alusel kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui seadusest ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kolleegium nõustub hageja määruskaebuse väitega, et ringkonnakohus, asudes juba väljamõistetud ning vaidlustamata osa

1. septembri
2. a määrusega ümber vaatama, väljus määruskaebuse piiridest ning tühistas osaliselt jõustunud määruse juba jõustunud osa. Kolleegium on oma varasemas lahendis leidnud, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttele ega eesmärgile ei vastaks olukord, kui apellatsioonikohtul oleks igas asjas võimalik maakohtu otsust tervikuna üle kontrollida ja tühistada ka osas, mille peale ei kaevata, kuid kus maakohus on materiaalõigust vääralt kohaldanud (vt Riigikohtu
3. jaanuari
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 14).
5. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada, kuid jõusse tuleb jätta maakohtu määrus. Hageja on palunud Riigikohtul teha asjas uus määrus, millega mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud
6. augustil 2009 kohtule esitatud avalduses näidatud suuruses, s.o 105 100 krooni, millest õigusabikulud on 104 100 krooni. Kolleegium leiab, et maakohus vähendas õigesti hageja taotletud õigusabikulusid, mis tuli kostjalt välja mõista.

§ 175

lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus suuruses. Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad on

§ 175lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega.

Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud

§ 132lg 1 järgi eeldati, et hagihinnaks on 15 000 krooni.

Maakohus kohaldas

1. septembri
2. a määrust nr 137 ja leidis, et 15 000 krooni suuruse hinnaga tsiviilasja puhul on teiselt poolelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise ülemmääraks 25 000 krooni.
3. Riigikohus on korduvalt oma lahendites selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik algselt ette näha, st menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetluses kohaldab kohus Vabariigi Valitsuse määrust, mis kehtis hagi esitamise ajal (vt nt
4. mai
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 13). Kolleegium ei nõustu hagejaga selles, et ringkonnakohtu määrusest ei ole võimalik üheselt aru saada, millist hetke pidas ringkonnakohus silmas, kui leidis, et kohaldada tuleb määrust nr
6. Ringkonnakohus leidis, et pooled said arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis kehtisid avalduse kohtusse esitamise, menetlusse võtmise ja kostjale kättetoimetamise ajal. Kuigi ringkonnakohus loetles erinevaid menetlustoiminguid, mida ei pruugita teha ühe määruse kehtivuse ajal, ei ole ringkonnakohus siin eksinud, kuna praegusel juhul tehti ringkonnakohtu nimetatud menetlustoimingud kõik sama määruse kehtivuse ajal.
7. Kolleegium märgib, et

§ 178lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

16. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon

§ 149lg 4 esimese lause alusel hagejale tagastada.

Praeguses asjas on kautsjoni tasunud hageja eest OÜ Ratio Legis. Hageja on kooskõlas

§ 149lg-ga 8 Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb tagastada OÜ-le Ratio Legis.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve