← Eesti

3-1-1-3-11

Obsah (7)§ 344§ 64§ 65§ 22§ 209§ 414§ 280

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-3-11 Otsuse kuupäev 21. veebruar 2011 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järve

§ 344

lg 1 ning § 22 lg 2, 3 - § 209 lg 2 p 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu

  1. novembri
  2. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-8457 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Hendrik Kurvitsa kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Madis Mahlapuu kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kretel Tamm Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
  3. veebruar 2011, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  5. novembri
  6. a kohtuotsus Hendrik Kurvitsale liitkaristuse mõistmise osas.
  7. Mõista

§ 64

lg 1 alusel Hendrik Kurvitsale liitkaristuseks kaks aastat vangistust.

§ 65lg 1 alusel liita sellele karistusele Tartu Maakohtu 20.

oktoobri

  1. a otsusega mõistetud karistus ja mõista Hendrik Kurvitsale lõplikuks karistuseks vangistus kaheks aastaks ja üheteistkümneks kuuks, arvates karistusest maha Tartu Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsusega mõistetud karistuse ärakantud osa, so üksteist kuud vangistust.
  4. Muus osas jätta Tartu Ringkonnakohtu
  5. novembri
  6. a otsus muutmata.
  7. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Tartu Maakohtu
  9. jaanuari
  10. a otsusega mõisteti Hendrik Kurvits süüdi

§ 344

lg 1 järgi ja

§ 22lg-te 2 ja 3 ning § 209 lg 2 p 1 järgi.

Teda karistati vastavalt vangistusega neljaks kuuks ning vangistusega kaheks aastaks ja kuueks kuuks.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Samuti mõisteti H. Kurvits süüdi

§-de 280 lg 1 ja 414 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati vastavalt vangistusega kaheks kuuks ja neljaks aastaks.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti vangistus neljaks aastaks.

§ 65lg 2 alusel suurendati nelja-aastast vangistust Tartu Maakohtu 20.

oktoobri 2006. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o ühe aasta ja ühe kuu võrra.

§ 65lg 1 alusel loeti H.

Kurvitsale mõistetud kahe aasta ja kuue kuune vangistus kaetuks

§ 65

lg 2 alusel karistuseks mõistetud vangistusega, mõistes talle lõplikuks karistuseks vangistuse viieks aastaks ja üheks kuuks. Eelvangistuses viibitud aeg arvestati karistusaja hulka, lugedes karistuse kandmise alguseks

  1. detsembri
  3. Sama otsusega mõisteti süüdi ja karistati ka V.L, O.K ja G.A, kuid nende osas kassatsioonimenetlust ei toimu. 3.1 H. Kurvits tunnistati

§ 344lg 1 järgi süüdi sellest, et ta võltsis 2005.

a M. P. ja 2004. a O.K-ni tööraamatut. Võltsitud valede andmetega tööraamatu alusel tekkis M. P.-l ja O.K õigus saada tööstaaži eest töövõimetuspensioni. 3.2

§ 22

lg-te 2 ja 3 ning

§ 209lg 2 p 1 järgi tunnistati H.

Kurvits süüdi selle eest, et täpsemalt tuvastamata ajal

  1. a kihutas ja aitas ta kaasa G.A ning O.K-ni poolt kelmuse toimepanemisele ning täpsemalt tuvastamata ajal
  2. a kihutas ja aitas kaasa M. P. poolt kelmuse toimepanemisele. Süüksarvatav tegu seisnes kõigil juhtudel selles, et H. Kurvits pakkus vastavalt M. P.-le ja O.K-le võimalust taotleda töövõimetuspensioni ilma selleks tegelikku seaduslikku alust omamata. Ta võltsis töövõimetuspensioni taotlemiseks nende nimele tööraamatu, mille toimetas perearst V.L kätte, kes koostas M. P., G.A ja O.K-ni tegelikku tervislikku seisundit teadmata ja tuvastamata ebaõigeid andmeid sisaldava arstliku ekspertiisi taotluse püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ja töövõime kaotuse protsendi määramiseks. Tegelikest asjaoludest eelkirjeldatud viisil teadvalt loodud ebaõige ettekujutuse tõttu määras Tartu Pensioniamet M. P.-le, G.A-le ja O.K-le püsiva töövõimetuse ja töövõimetuspensioni. 3.3

§ 414lg 2 p 2 tunnistati H.

Kurvits süüdi selles, et ta soetas ajavahemikul 1992-1994 kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajal ebaseaduslikult 10-20 kg lõhkeainet trotüüli, mille toimetas T. E. elamus XXXXXX XX Tartus. Umbes kaks kuud peale lõhkeaine soetamist viis ta suurema osa sellest (v.a 800 g) ära. Eelnimetatud 800 g lõhkeainet hoidis H. Kurvits teiste isikute teadmata ebaseaduslikult XXXXXX XX asunud garaaži pööningul kuni

  1. maini 2007, s.o kuupäevani, kui T. E. oma elamu ära müüs ning kõik hooned uuele omanikule üle andis. Kirjeldatud tegevusega rikkus H. Kurvits lõhkematerjaliseaduse ja Vabariigi Valitsuse
  2. mai
  3. a määrusega nr 150 kinnitatud lõhkematerjalide valmistamise ja kasutamise korra nõudeid. 3.4

§ 280lg 1 järgi tunnistati H.

Kurvits süüdi selles, et ta esitas 6. detsembril 2007 Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabiosakonna Nõlvaku Piirkonnakeskusesse valeandmeid sisaldava sotsiaaleluruumi taotluse, kus märkis oma tegelikuks elukohaks Tartu linna ning eelmiseks tegelikuks elukohaks aadressi XXXXX XX, Tartu, kuigi ta ise Tartu linnas ja nimetatud aadressile ei elanud. Samuti esitas H. Kurvits suuliselt ebaõigeid andmeid Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabiosakonnale, et ööbib vahel ka aadressil XXXXXXXX X Tartu, kuigi tegelikult seal ei ööbinud. Ametiasutusele valeandmete esitamisega soovis H. Kurvits saada Tartu Linnavalitsuse poolt tasuta üürikorterit, mis on käsitletav muu hüvena

§ 280mõttes.

4.1 H. Kurvitsa kaitsja esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist ja H. Kurvitsa õigeksmõistmist kõigis talle süüks arvatud kuritegudes. Kaitsja leidis, et H. Kurvits ei esitanud sotsiaalelamispinda taotledes Tartu Linnavalitsusele valeandmeid. Apellandi hinnangul puuduvad kriminaalasjas otsesed tõendid selle kohta, et H. Kurvits oleks ebaseaduslikult käidelnud Tartus, XXXXXX XX kõrvalhoone pööningult leitud lõhkeainet või et tal oleks üldse olnud puutumus selle lõhkeainega. H. Kurvitsa poolt

§ 344

lg 1; § 22 lg 2, 3 ja § 209 lg 2 p l järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise kohta tõendid puuduvad. 4.2 Apellatsiooni esitas ka süüdistatav H. Kurvits, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist.

  1. Tartu Ringkonnakohtu
  2. novembri
  3. a otsusega rahuldati H. Kurvitsa ja tema kaitsja apellatsioonid osaliselt. Maakohtu otsus tühistati H. Kurvitsa süüditunnistamises

§ 280lg 1 ja § 414 lg 2 p 2 järgi ning mõisteti ta nendes kuritegudes õigeks.

H. Kurvits mõisteti õigeks ka talle

§ 22

lg-te 2 ja 3 ning § 209 lg 2 p 1 järgi süüks arvatud G.A kelmuse toimepanemisele kihutamises ja kelmusele kaasaaitamises. Süüdistuses

§ 344lg 1 järgi jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

Maakohtu otsus tühistati veel H. Kurvitsale

§-de 22 lg-te 2 ja 3 ning 209 lg 2 p 1 järgi karistuste mõistmises ja

§-de 64 ja 65 alusel liitkaristuse mõistmises, samuti temalt menetluskuludena tunnistaja G. S.ile makstud hüvitise 380 krooni ja DNA ekspertiisi läbiviimise kulu 76650 krooni väljamõistmises. Nimetatud menetluskulud jäeti riigi kanda. Tühistati ka H. Kurvitsalt sundrahana 10875 krooni väljamõistmine ja mõisteti talt sundrahana välja 6252 krooni. Ringkonnakohus mõistis H. Kurvitsale

§ 22

lg-te 2 ja 3 ja

§ 209

lg 2 p 1 järgi karistuseks kaks aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõistis ringkonnakohus H.

Kurvitsale

§ 344

lg 1 ning

§-de 22 lg 2, 3 ja 209 lg 2 p 1 järgi liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Ringkonnakohus jättis aga H. Kurvitsale moodustamata liitkaristuse

§ 65lg 1 alusel.

Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

  1. Tartu Ringkonnakohtu
  2. novembri
  3. a otsuse peale esitas kassatsiooni H. Kurvitsa kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Madis Mahlapuu. Kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja H. Kurvitsa õigeksmõistmist

§ 344

lg 1, § 22 lg-te 2 ja 3 ning § 209 lg 2 p 1 järgi või alternatiivselt uue kohtuotsuse tegemist, millega mõista H. Kurvitsale liitkaristus ka

§ 65lg 1 alusel.

6.1 Kaitsja hinnangul on ringkonnakohus eksinud H. Kurvitsale liitkaristuse mõistmisel. H. Kurvits tunnistati arutatavas asjas süüdi kelmusele kihutamises ja sellele kaasaaitamises ning dokumendi võltsimises. Teda karistati kuritegude kogumi eest vangistusega kaheks aastaks. Ringkonnakohus on aga tähelepanuta jätnud asjaolu, et H. Kurvits oli teise kriminaalasja raames juba Tartu Maakohtu 20. oktoobril 2006. a otsusega süüdi tunnistatud ning praeguses kriminaalasjas käsitletud kuriteod olid toime pandud enne kohtuotsuse tegemist nimetatud teises kriminaalasjas. Seega tulnuks H. Kurvitsale karistuse mõistmisel arvestada

§ 65lg-s 1 sätestatut, mida pole aga tehtud.

6.2 Süüdistus

§ 344

lg 1, § 22 lg-te 2 ja 3 ning § 209 lg 2 p 1 järgi on kassaatori arvates tõendamata ja tugineb H. Kurvitsa kaitseõigust rikkudes määravas osas kaassüüdistava O.K ütlustele, keda H. Kurvitsal ei olnud võimalik kohtus küsitleda. Ühtlasi leiab kassaator, et ringkonnakohus on kriminaalasja menetledes rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 8 mõttes. Seda põhjusel, et ringkonnakohus on nõustunud süüdistuses

§ 344

lg 1, § 22 lg-te 2 ja 3 ning § 209 lg 2 p 1 järgi maakohtu järeldustega ja jätnud omalt poolt seda puudutavatele tõenditele hinnangu andmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

  1. Kassaator heidab ringkonnakohtule ette kriminaalmenetlusõiguse rikkumist, mis seisneb tuvastatud asjaoludest ebaõigete järelduste tegemises ringkonnakohtu poolt, kuna ringkonnakohus on nõustunud maakohtu otsuses tehtud järeldustega. Kolleegium kordab sellega seoses oma varasemat seisukohta, mille kohaselt on olukorraga, kus kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus. Kui kohtuotsuse resolutiivosa on loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega, ei saa rääkida KrMS § 339 lg 1 p-s 8 toodud menetlusõiguse olulisest rikkumisest, olenemata sellest, kas kassaator nende järeldustega nõustub või mitte (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. oktoobri
  3. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-90-09, p 6).
  4. Puutuvalt kassaatori väidetesse selle kohta, et kohtud on H. Kurvitsa süüditunnistamisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, sest talle süüksarvatud tegude toimepanemine H. Kurvitsa poolt on tõendamata, märgib kriminaalkolleegium, et need väited on kohtute tuvastatud faktiliste asjaolude alusel kummutatud. KrMS § 363 lg 5 kohaselt ei või Riigikohus ise faktilisi asjaolusid tuvastada. Küll on Riigikohus KrMS § 362 p 2 alusel pädev tühistama kohtuotsuse, kui ilmneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Seejuures hõlmab kriminaalmenetlusõiguse järgimise kontroll ka kassatsioonikohtu järelevalvet selle üle, kas tõendite hindamisel on menetlusõigusest kinni peetud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. oktoobri
  6. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-68-09, p 6 ja
  7. juuni
  8. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-33-08, p 7). Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole kohtud arutatavas asjas tõendite uurimisel ja hindamisel kriminaalmenetlusõigust rikkunud.
  9. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse muu hulgas H. Kurvitsale

§ 64lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liitkaristuse moodustamises.

Uue otsusega mõistis ringkonnakohus H. Kurvitsale

§ 22

lg-te 2 ja 3 ning § 209 lg 2 p 1 ja

§ 344

järgi kuritegude kogumi eest

§ 64lg 1 alusel liitkaristuseks vangistuse kaheks aastaks.

Ringkonnakohus jättis aga tähelepanuta, et H. Kurvits oli teise kriminaalasja raames süüdi tunnistatud juba Tartu Maakohtu

  1. oktoobri
  2. a otsusega ning arutatavas kriminaalasjas käsitletud kuriteod olid toime pandud enne kohtuotsuse tegemist nimetatud teises kriminaalasjas. Seega tulnuks

§ 64

lg 1 alusel moodustatud liitkaristus

§ 65lg-s 1 sätestatust tulenevalt liita H.

Kurvitsale Tartu Maakohtu

  1. oktoobri
  2. a otsusega mõistetud liitkaristusega, s.o kaheaastase vangistusega, arvates varasema kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o üksteist kuud liitkaristusest maha. Sel põhjusel tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja uue otsusega mõista H. Kurvitsale korrektne liitkaristus.
  3. Eeltoodud põhjustel ja lähtudes KrMS § 361 p-st 7 ning § 362 p-st 1 tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu
  4. novembri
  5. a otsuse H. Kurvitsale mõistetud liitkaristuse osas ja mõistab

§ 65

lg 1 alusel talle lõplikuks karistuseks vangistuse kaheks aastaks ja üheteistkümneks kuuks, arvates karistusest maha Tartu Maakohtu

  1. oktoobri
  2. a otsusega mõistetud karistuse ärakantud osa, s.o üksteist kuud vangistust. H. Kurvitsa kaitsja kassatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.