Obsah (11)

§ 436§ 7§ 442§ 291§ 692§ 691§ 449§ 213§ 393§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 449 lg 2 järgi lõppotsuse ja asja edasi ei menetlenud. Maakohus leidis, et lepingust tulenevad kostja õigused ja kohustused läksid VÕS § 291 lg 1 järgi üle kolmandale isikule. VÕS § 323 lg 1 kohaselt üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekul uuele üürileandjale üüritud asja võõrandamise või koormamise tõttu võib uus üürileandja üürilepingu kolme kuu jooksul VÕS §-s 312 sätestatud ülesütlemistähtaega järgides üles öelda, kui lepingut ei või varem lõpetada. Elu- või äriruumi üürilepingu võib omandaja sel põhjusel üles öelda üksnes juhul, kui ta vajab üüritud ruumi tungivalt ise. VÕS § 312 lg 1 järgi võib äriruumi üürimise puhul kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kolmas isik võis üürilepingu üles öelda põhjusel, et vajas vaidlusaluseid ruume tungivalt ise. Tuvastatud on, et hageja sai kolmanda isiku ülesütlemise avalduse kätte ja nõustus üüripinna vabastama, kuid taotles

1. jaanuaril 2007 kostjalt 1 565 529 krooni suuruse kahju hüvitamist. Kolmas isik selgitas, et Rabaküla ehitus- ning arendusprojektide jaoks oli vaja ehitusobjekti kontorit ning vaidlusalused ruumid olid ainsana selleks sobivad. Eeltoodud põhjendust ei saa pidada VÕS § 323 lg 1 mõttes tungivaks vajaduseks üüritud ruume ise kasutada. Hageja ega kolmas isik ei ole esile toonud ega tõendanud neid vahetuid, tõsiseid ja aktuaalseid põhjusi üürilepingu eseme kasutamiseks, mis võiksid õigustada üürilepingu ülesütlemist. Selgitus, et ehitusobjekti kontori ruumiks sobisid just hageja kasutuses olnud ruumid, ei ole veenev. Arvestades, et hageja põhitegevusalaks oli polügraafia, ei saa pidada hageja kasutuses olevaid ruume ainsana sobivaks kontoripinnaks. Pigem sai sobivaks pidada Tiigrihüppe Sihtasutuse ja OÜ Crapax Baltic kasutuses olevaid ruume. Viidatud äriühingutega sõlmitud üürilepingud nägid ette võimaluse, et lepingu saaks lõpetada alates
2. detsembrist
3. Seega oleks vabanenud 753 m2 pinda, mida kolmas isik saanuks kasutada teistele isikutele lisakohustusi tekitamata. Hageja esindaja kinnitusel on hageja juhatuse liige ja kostja aktsionär ning nõukogu liige vennad, seega olnuks hageja esindajal võimalik mõistlike jõupingutustega välja selgitada, et kolmanda isiku jaoks on vabanemas ka muid pindu ja puudub tungiv vajadus just hageja kasutatavate ruumide järele. Hagejal oleks pidanud tekkima ka kahtlus ülesütlemise õiguspärasuse suhtes, sest kostja juhtis sellele tähelepanu oma vastuses hageja
4. jaanuari
5. a kirjale. Määravaks ei saa pidada hageja väidet, et kostjalt seisukoha saamise ajaks oli ta juba teinud väljakolimiseks ettevalmistusi ja kandnud kulutusi. Kui hageja kandis ülesütlemisavalduse tõttu põhjendamatuid kulutusi, pidanuks need hüvitama isik, kelle tegevuse tulemusel need tekkisid. Veenev ei ole ka hageja väide, et kolmas isik vajas tungivalt just vaidlusaluseid ruume ehitusmaterjalide ja -tarvikute laoruumiks.
6. detsembril 2006 vabanes kolmanda isiku vajaduseks 753 m2 pinda, mida oleks saanud kasutada tööriistade ja muude tarvikute ladustamiseks. Veenev ei ole ka kolmanda isiku väide, et ehitusmaterjale on tülikam ladustada teisele korrusele kui esimesele. Ehitustegevuse puhul saavad büroohoonesse ladustamisel kõne alla tulla üksnes väikesemõõdulised tarvikud, mida on võimalik ladustada ka teisele korrusele. Tõendatud pole, et teisele korrusele ladustamine oleks tekitanud oluliselt suuremaid kulutusi. Lepingu ülesütlemist ei õigusta asjaolu, et kolmandal isikul oleks mugavam omada ruume esimesel korrusel. Hageja, kostja ja kolmanda isiku kirjavahetusest nähtub, et hageja nõustus üürilepingu lõpetamisega mingeid vastuväiteid esitamata. Seega lõpetati vaidlusalune leping sisuliselt poolte kokkuleppel. Hea usu põhimõttega vastuolus oleks panna kostja vastutama hageja kulutuste eest, mida heas usus käitudes oleks olnud võimalik vältida. Maakohtu hinnangul on kolmanda isiku taotlus kuulata üle tunnistaja põhjendamatu, kuna asja õigeks lahendamiseks on menetlusosalised esitanud piisavalt dokumentaalseid tõendeid.
7. Hageja ja kolmas isik esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja palus maakohtu otsuse tühistada menetlusõiguse normide rikkumise tõttu ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kolmas isik palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus leidis, et lepingu ülesütlemiseks ei olnud alust, ja teha uus otsus, millega tuvastada ülesütlemise põhjendatus. Kolmas isik leidis, et maakohus rikkus asja läbivaatamisel menetlusõiguse ja materiaalõiguse norme. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
9. oktoobri
10. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus leidis, et maakohus rikkus

§ 436

lg-t 1, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud, samuti

§ 7, mis sätestab menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõtte.

Nimelt ei ole kolmandat isikut menetluses teistega võrselt koheldud, talle ei ole üldse antud võimalust võtta osa asja sisulisest arutamisest ega esitada tõendeid. Sellist olulist menetlusõiguse normide rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Asja ei ole ammendavalt arutatud. Toimiku materjalide kohaselt esitas hageja

1. septembril 2009 taotluse kolmanda isiku kaasamiseks menetlusse. Maakohtu
2. septembri
3. a kohtuistungi protokolli kohaselt jäeti see taotlus rahuldamata ning kohus teatas, et teeb
4. oktoobril 2009 vaheotsuse.
5. oktoobril 2009 vormistas maakohus määruse taotluse rahuldamata jätmise kohta. Hageja vaidlustas maakohtu määruse ning Tallinna Ringkonnakohtu
6. novembri
7. a määrusega maakohtu eeltoodud määrus tühistati ja kolmas isik kaasati menetlusse. Kolmas isik esitas
8. detsembril 2009 maakohtule seisukoha hagiavalduse kohta ja
9. märtsil 2010 tunnistaja ülekuulamise taotluse. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjendusel, et hageja ega kolmas isik ei ole menetluses esile toonud ja tõendanud neid asjaolusid, millest ilmneks üürilepingu ülesütlemise tungiv vajadus. Kolmanda isiku taotluse rahuldamata jätmist põhjendas maakohus alles otsuses asjaoluga, et menetlusosalised on esitanud piisavalt dokumentaalseid tõendeid. Maakohus lõpetas asja sisulise arutamise ja määras vaheotsuse tegemise kuupäevaks
10. oktoobri 2009, kuid toimikust ei nähtu, et maakohus oleks määrusega menetlust pärast kolmanda isiku kaasamist uuendanud või lükanud edasi vaheotsuse tegemise kuupäeva. Kolmandale isikule anti küll võimalus oma seisukohta väljendada, kuid teda kohtuistungil ära ei kuulatud ning tsiviilasja menetlusse kaasatud uue menetlusosalisega üldse sisuliselt ei arutatud. Seega jäid välja selgitamata ka kolmanda isiku tõendid, mis tal oli esitada oma väidete tõendamiseks.
11. novembri
12. a kohtuteatest ilmneb, et maakohus andis kolmandale isikule tähtaja vastuse esitamiseks, kuid sellest ei nähtu, et maakohus oleks määranud tõendite esitamise tähtaja. Eeltoodust nähtuva menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu jäid hagi aluseks olevad asjaolud välja selgitamata.

§ 442

lg 8 paneb kohtule otsuse põhjendamise kohustuse, mis tähendab ka poolte väidetele vastamise kohustust. Maakohus ei ole otsuses menetlusosalise vastuväiteid piisavalt analüüsinud. Menetlusosalised esitasid vastuväited, et kolmas isik vajas just hageja valduses olevat üüripinda, kuivõrd ehitusmaterjalide ladustamiseks oli see sobilikum ruum. Asjaolude ebaselguse korral oli maakohtul võimalik korraldada ka

§ 291lg 1 järgi vaatlus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus. Kui maakohtu otsuse jõussejätmine ei ole võimalik, palub kostja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leidis valesti, et maakohtu otsus on vastuolus

§ 442lg-ga 8, sest poolte väiteid ei ole piisavalt analüüsitud.

Maakohus on ammendavalt analüüsinud kõigi menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid. Hagejal tuli tõendada, et kolmandal isikul oli tõsine vajadus kasutada vaidlusalust üüripinda, kuid ta ei ole seda teinud. Seega jättis maakohus põhjendatult hagi rahuldamata. Ringkonnakohus asus ekslikule seisukohale, et kolmandat isikut ei ole menetluses võrdselt koheldud ning maakohus rikkus

§ 7ja § 436 lg-t 1.

Kolmandal isikul on alates tema kaasamisest olnud võimalus osaleda menetluses võrdselt teiste menetlusosalistega ning esitada oma seisukohti, tõendeid ja taotlusi. Maakohus on neid seisukohti ka otsuse tegemisel arvesse võtnud. Maakohus ei pidanud määrama uut istungit, sest kolmas isik ei ole taotlenud enda suulist ärakuulamist kohtuistungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette kohustust uuendada menetlust pärast kolmanda isiku menetlusse kaasamist.

1. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidleb hageja sellele vastu ja leiab, et selles toodud asjaolud ei ole aluseks ringkonnakohtu otsuse tühistamisele.
2. Kolmas isik pidas kassatsioonkaebust põhjendamatuks ja palus jätta see rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb

§ 692lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Asi tuleb saata

§ 691p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

11. Maakohus tunnustas vaheotsusega hageja nõude põhjendamatust, tehes

§ 449lg 2 kolmanda lause järgi lõppotsuse ja asja edasi ei menetlenud.

Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja samale kohtule uueks läbivaatamiseks menetlusõiguse normide rikkumise tõttu. Kostja leiab kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohus heitis ebaõigesti maakohtule ette

§ 7, § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 rikkumist.

12. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus heitis maakohtule põhjendamatult ette kohtuotsuse põhjendamise kohustuse rikkumist.

§ 436lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Sama paragrahvi järgnevates lõigetes sätestatakse nõuded, millele peab seaduslik ja põhjendatud kohtuotsus vastama.

§ 442

lg-st 8 tulenevalt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega, samuti peab kohus otsuses kõiki tõendeid analüüsima ja kui mõnda tõendit ei arvestata, tuleb seda otsuses põhjendada. Kolleegiumi arvates vastab maakohtu otsus eeltoodud nõuetele ning nõustuda ei saa ringkonnakohtu väitega, et kõikidele menetlusosaliste väidetele ei ole piisavalt tähelepanu pööratud. Maakohtu järeldus hagi rahuldamata jätmise kohta tugineb kõigi menetlusosaliste seisukohtade ja asjas esitatud tõendite analüüsil. 13. Samuti on kassatsioonkaebuses õigesti osutatud ringkonnakohtu ekslikule seisukohale, et maakohtu menetluses on rikutud oluliselt kolmanda isiku õigusi, kuna kolmandale isikule ei antud üldse võimalust osa võtta asja sisulisest arutamisest ega esitada tõendeid.

§ 213

järgi saab iseseisva nõudeta kolmas isik astuda menetlusse või teda võib kaasata poole taotlusel menetluse igas staadiumis igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse astumine on võimalik muu hulgas ka kohtulahendi peale edasi kaevates. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse astumise ja kaasamise tagajärjed on sätestatud

§-s

1. Sama sätte lg 4 kohaselt, kui pool algatab iseseisva nõudeta kolmanda isiku vastu menetluse eelmisele menetlusele tuginedes, võib kolmas isik esitada ka vastuväite, mille ta on esitanud menetluses kolmanda isikuna ja mis on vastuolus poole avaldustega. Samuti võib ta esitada ka vastuväite, et ta ei saanud esitada taotlust, väidet või tõendit või kaebust, kuna ta astus menetlusse või kaasati sinna liiga hilja või ta ei saanud neid esitada hageja või kostja, kelle poolel ta menetluses osales, avalduste või toimingute tõttu. Seega osutatakse viidatud sättes võimalusele, et iseseisva nõudeta kolmas isik võib jääda menetlusest kõrvale (kaotades võimaluse esitada taotlusi, väiteid jm) seetõttu, et ta astub või kaasatakse menetlusse liiga hilja. Praeguses asjas kaasati kolmas isik maakohtu menetlusse staadiumis, kus asjas oli avalik kohtuistung toimunud ning maakohus leidis, et asja on arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Maakohus saatis kaasatud kolmandale isikule
2. novembri
3. a kohtuteatega hagimaterjalid ja selgitas talle õigust esitada hagi kohta oma seisukohad kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 393lg 1 ja lg 21).

Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et kohtuteatest (tlk 251) nähtuvalt andis maakohus kolmandale isikule vaid tähtaja vastuse esitamiseks, kuid tähtaeg tõendite esitamiseks jäi määramata. Selline järeldus ei vasta kohtuteate sisule, milles kohus on kooskõlas seadusega selgitanud ka vastuse sisu, sh kohustanud esitama taotlused, väited ja tõendid. Kohus viitas kohtuteates ka

§-s 394 sätestatud nõuete täitmisele ja nõudis kolmandalt isikult 20-päevase tähtaja jooksul pärast teate kättesaamist vastuse esitamist. Nimetatud sättes loetletakse andmed, mida tuleb hagi peale esitatud vastuses teatada, sh kohustatakse hagile vastajat esitama ka kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise asjaolu tõendamiseks. Kolmas isik esitas oma seisukohad tähtaegselt 16. detsembril 2009 ja maakohus on neid asja lahendamisel arvestanud. 16. märtsi 2010. a taotluse tunnistaja ülekuulmiseks esitas kolmas isik aga kohtu määratud tähtaega rikkudes. Kolleegium järeldab ülalpool viidatud

§-dest 213 ja 214, et maakohtul ei olnud kirjeldatud olukorras uue avaliku istungi korraldamise kohustust. Selline järeldus on kooskõlas

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandega, milleks on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Toimikust nähtuvalt tagas maakohus kõigile menetlusosalistele (sh kolmandale isikule) võrdse võimaluse esitada menetluses oma seisukohad ja tõendid. Seega on ekslik ringkonnakohtu etteheide maakohtule

§ 7rikkumise kohta.

1. Ringkonnakohus saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, leides, et menetlusõiguse normide rikkumine tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse tegemise ning sellist rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Seetõttu ei analüüsinud ringkonnakohus apellatsioonkaebuste väiteid, mille kohaselt on maakohus rikkunud asja lahendamisel ka materiaalõiguse norme. Tulenevalt eeltoodust tuleb asi saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata kolmanda isiku apellatsioonkaebuses esitatud väidet, et maakohus on kohaldanud valesti (tema õigusi kitsendavalt) VÕS § 323 lg-t
2. Kolleegium märgib lisaks, et Riigikohus on käsitlenud

§ 449lg-te 1 ja 2 alusel tehtud vaheotsusele esitatavaid nõudeid 19.

novembril 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-94-08 tehtud otsuse p-des 10-12. Kolleegium selgitas, et

§ 449

lg-test 1 ja 2 tulenevalt tuleb kahju hüvitamise nõude kohta tehtavas vaheotsuses tuvastada kõik kahju hüvitamise eeldused, kuivõrd nõude põhjendatuse kindlakstegemise vaheotsusele järgnevas menetluses lahendab kohus üksnes vaidluse nõude suuruse üle. Muu hulgas peab ringkonnakohus seega lahendama vaheotsusega kahju hüvitamise nõude VÕS § 127 lg-te 2 ja 3 järgi. 15. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.

16. Kostja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

Praeguses asjas on kautsjoni tasunud kostja eest Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ. Kostja on kooskõlas

§ 149

lg-ga 8 teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb tagastada Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ-le. Tambet Tampuu, Henn Jõks, Jaak Luik