3-1-1-114-10

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-114-10

1. veebruar 2011 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg Kriminaalasi Hannes Aamisepp'a süüdistuses KarS § 3001 lg 2 järgi Tartu Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a otsus kriminaalasjas nr 1-09-676 Hannes Aamisepa kaitsja vandeadvokaat Andrus Lillo, kassatsioon Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kalmer Kask
4. veebruar 2011, kirjalik menetlus
5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
6. oktoobri
7. a ja Viru Maakohtu
8. aprilli
9. a otsused ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks Viru Maakohtule.
10. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Hannes Aamisepp anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 3001 lg 2 järgi alljärgneva teo toimepanemises. H. Aamisepp töötab alates
12. oktoobrist 1994 Põllumajandusministeeriumi hallatava Jäneda Õppeja Nõuandekeskuse (edaspidi JÕNK) ja selle ümberkujundamisel moodustatud Maamajanduse Infokeskuse (edaspidi MIK) direktorina. H. Aamisepp on ametiisik KarS § 288 ja korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 4 lg 2 p 26 mõttes.
13. a aktsepteeris H. Aamisepp MIK direktorina real juhtudel arveid, mis OÜ C oli esitanud "Läänemere keskkonnakaitse regionaalprojekti" raames osutatud projektijuhtimise ja majanduskonsultatsioonide teenuste kohta. Seejärel andis H. Aamisepp korralduse kanda Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna kontolt OÜ-le C üle arvetel näidatud summad, kokku 668 116 krooni 35 senti. Arveid aktsepteerides ja ülekannete tegemiseks korraldusi andes oli H. Aamisepp teadlik, et OÜ C osanik ja juhatuse liige T. K. tegutseb H. Aamisepa ja tema abikaasa M. A. huvides. OÜ C kandis talle tasutud rahast 654 691 krooni 5 senti edasi OÜ-le A, mille osanikud olid H. Aamisepp ja M. A.. See raha oli tasu projektijuhtimis- ja majanduskonsultatsiooniteenuste eest, mida OÜ C pidi vastavalt
14. veebruari
15. a töövõtulepingule projekti raames osutama. Tegelikult ei osutanud projektijuhtimis- ja konsultatsiooniteenust OÜ C. Kogu töö tegid ära H. Aamisepp ja M. A. OÜ A kaudu, esitades tehtud tööde eest arved ja tööaruanded OÜ-le C, kes omakorda esitas arve ja tööaruanded MIK-ile. H. Aamisepa poolt MIK-i direktorina OÜ-le C tehtud väljamaksete (summas 668 116 krooni 35 senti) aktsepteerimine ja väljamakseteks korralduse andmine on käsitatav töö- või teenistuskohustuste raames sellise otsuse tegemisena, mis mõjutas oluliselt H. Aamisepa enda, tema osalusega juriidilise isiku ja tema huvides tegutseva juriidilise isiku majandushuve. Seega rikkus H. Aamisepp teadvalt ja suures ulatuses KVS § 25 lg 1 p-des 3 ja 7 sätestatud piiranguid, olles huvide konfliktis. Ühtlasi ei järginud H. Aamisepp KVS § 25 lg-st 3 tulenevat taandumis- ja teatamiskohustust.
16. Viru Maakohtu
17. aprilli
18. a otsusega tunnistati H. Aamisepp KarS § 3001 lg 2 järgi süüdi ja teda karistati rahalise karistusega 5000 krooni. Maakohus leidis, et kriminaalasjas ei ole vaidlust faktiliste asjaolude üle. OÜ C osanik ja juhatuse liige T. K. tegutses vastavalt eelnevale kokkuleppele H. Aamisepa ja M. A. huvides, kandes 98% saadud rahast H. Aamisepa esitatud arvete alusel edasi OÜ-le A, mille osanikud olid H. Aamisepp ja tema abikaasa. Kokku kandis OÜ C OÜ A arvele 654 691 krooni 5 senti. See raha oli tasu projektijuhtimise- ja majanduskonsultatsiooniteenuste eest, mida OÜ C pidi MIK-iga sõlmitud töövõtulepingu kohaselt projekti raames osutama. Tegelikult OÜ C ise lepingus näidatud teenuseid ei osutanud, vaid kogu töö tegid ära H. Aamisepp ja M. A. Kohus ei nõustunud süüdistatava ja kaitsja seisukohaga, et kuna süüdistuses nimetatud väljamaksed tehti JÕNK-i ja Helsingi Komisjoni (HELCOM) vahel sõlmitud lepingu täitmiseks, s.o töötasu maksmiseks selles lepingus nimetatud isikutele, ning H. Aamisepa pädevuses ei olnud otsustada, kui palju kellelegi maksta, pole korruptsioonivastase seaduse nõudeid rikutud. Kohus leidis, et raha väljamaksmist aktsepteerides ei tegutsenud H. Aamisepp enam mitte kui projektijuht, vaid kui Põllumajandusministeeriumi hallatava MIK-i direktor, s.o ametiisik KVS § 4 lg 2 p 26 mõttes. Kohus täpsustas, et H. Aamisepa korralduste alusel kanti OÜ C arvele kokku 668 116 krooni 25 senti. KarSRS § 82 kohaselt hinnatakse korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangute rikkumise ulatust suureks, kui tehtavate tehingute või otsuste maht ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Kuna
19. a oli kehtiv palga alammäär ühes kuus 3600 krooni, siis on käesoleval juhul tegemist rikkumisega suures ulatuses. Asjaolu, et korruptiivset tulu ei saadud, ei tähenda, nagu poleks KarS § 3001 lg-s 2 ette nähtud kuriteokoosseis täidetud. H. Aamisepp pani talle süüksarvatava teo toime otsese tahtlusega.
20. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni H. Aamisepa kaitsja vandeadvokaat Priit Tartu, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja H. Aamisepa õigeksmõistmist.
21. Tartu Ringkonnakohtu
22. oktoobri
23. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu kõigi seisukohtadega, märkides muu hulgas järgmist. 4.1 Süüdistatava väitel oli riigikassas JÕNK-i nimel konto, kuhu laekusid välisvahendid ning lepingust tulenevalt oli selle konto käsutamise õigus projektijuhil. Süüdistatav kinnitas, et kuna riigikassa ei oleks projektijuhi allkirja aktsepteerinud, siis pidi alla kirjutama asutuse juht. Ringkonnakohus kordas maakohtu seisukohta, et raha väljamaksmist aktsepteerides ei tegutsenud süüdistatav mitte kui projektijuht vaid kui MIK-i direktor, s.o ametiisik KVS § 4 lg 2 p 26 mõttes. 4.2 OÜ C on käsitatav KVS § 25 lg 1 p-s 7 nimetatud juriidilise isikuna. H. Aamisepp ja tema abikaasa töötasid MIK-is ja samas tegid töid süüdistuses nimetatud projekti raames. H. Aamisepp projektijuhina koostas aruande, pärast selle kontrollimist HELCOM-i poolt esitas taotluse raha väljamaksmiseks ja MIK-i direktorina andis korralduse raha sisuliselt iseendale välja maksta. H. Aamiseppa ei süüdistata korruptiivse tulu saamises, vaid huvide konfliktis, mis on käsitatav abstraktse korruptsiooniohuna. H. Aamisepp pidanuks käituma KVS § 25 lg 3 kohaselt, st ennast arvete aktsepteerimisest taandama ning teatama huvide konfliktist oma vahetule ülemusele, kes pidanuks otsuse tegemiseks määrama teise ametiisiku. 4.3 OÜ C arvete aktsepteerimine mõjutas oluliselt H. Aamisepa ja temaga seotud isikute majandushuve, sest see võimaldas OÜ-l C kanda H. Aamisepa ja tema abikaasa osalusega äriühingule üle 654 691 krooni 5 senti, mida võib pidada oluliseks majandushuviks. 4.4 Ringkonnakohus leidis, et H. Aamisepp pani talle süüksarvatava teo toime otsese tahtlusega ega nõustunud apellandi väitega, et süüdistatav tegutses eksimuses. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
24. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni H. Aamisepa kaitsja vandeadvokaat Andrus Lillo, kes taotleb nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsuste tühistamist ja H. Aamisepa õigeksmõistmist. Kassaator põhjendab oma taotlust kokkuvõtlikult järgmiselt. 5.1 H. Aamisepale etteheidetav tegevus ei mõjutanud KVS § 25 lg 1 mõttes oluliselt tema ja temaga seotud äriühingute majandushuve. Tegemist oli HELCOM-i ja MIK-i õiguseellase - JÕNK-i - vahel sõlmitud lepingu täitmisega, s.o sisuliselt otsustusega maksta lepingulise kohustuse täitmise raames välja tasu isikule, kes oli õigustatud seda tasu saama. Selline otsustus ei saa KVS § 25 lg 1 mõttes oluliselt mõjutada KVS § 25 lg 1 p-des 3 ja 7 sätestatud isikute huve. Näiteks on üldlevinud praktika, et ametiasutuse juht kinnitab töötasudena väljamaksmisele kuuluvad summad, nn palgalehe, milles sisaldub ka korraldus välja maksta töötasu asutuse juhile endale. Sellist käitumist ei loeta KVS § 25 lg 1 nõuete rikkumiseks, sest sisuline otsustus ametiisikule palka maksta on tehtud teiste isikute poolt. Sarnane on olukord ka käesolevas kriminaalasjas. Kohus ei ole seadnud kahtluse alla MIK-i ja OÜ C vahel sõlmitud lepingu õiguspärasust, mistõttu ei saa KVS § 25 lg 1 p 7 rikkumisena käsitada ka selle lepingu täitmist. 5.2 Kohtud on jätnud nõuetekohaselt tuvastamata H. Aamisepale omistatud kuriteo subjektiivse koosseisu.
25. Kassatsioonivastuses leiab prokurör Kalmer Kask, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alust ei ole. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
26. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsused tuleb tühistada KrMS § 339 lg 1 p-s 7 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, s.o kohtuotsuses põhjenduse puudumise tõttu. Nimelt on mõlema astme kohtud jätnud mitmed H. Aamisepa karistusõigusliku vastutuse seisukohalt olulised järeldused põhistamata. Samuti puudub kohtuotsustes analüüs selle kohta, millised õigussuhted tekkisid HELCOM-i, JÕNK-i (hiljem MIK) ja H. Aamisepa vahel tulenevalt
27. novembril
28. a sõlmitud nõustamiskohustuse täitmise lepingust ja selle lisadest. Just nõustamiskohustuse täitmise lepingu alusel toimus süüdistuses nimetatud projekti rahastamine ja elluviimine. Muu hulgas reguleeris see leping ka projekti jaoks vajalike tööde tellimise, vastuvõtmise ja nende eest tasu maksmise korda. Seega on nõustamiskohustuse täitmise lepingu sisul süüdistuse põhjendatuse hindamisel oluline tähendus.
29. KarS § 3001 lg 2 teine alternatiiv, mille järgi H. Aamiseppa süüdistatakse, näeb ette vastutuse korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eest suures ulatuses, kui tehing või otsus on tehtud korruptsioonivastase seaduse § 25 lõike 1 punktides 7 või 8 nimetatud piirangut rikkudes. H. Aamiseppa süüdistatakse huvide konfliktis, täpsemalt selles, et ta rikkus KVS § 4 lg 2 p-s 26 nimetatud ametiisikuna KVS § 25 lg 1 p-de 3 ja 7 nõudeid. KVS § 25 lg 1 p-de 3 ja 7 kohaselt on huvide konfliktiga tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on: osaühing, mille osanik või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik või tema lähisugulane või hõimlane (p 3) või äriühing, mille osanik või aktsionär või juht- või järelevalveorgani liige kokkuleppel ametiisikuga või tema lähisugulase või -hõimlasega allub nende korraldustele, tegutseb nende huvides või arvel (p 7). Süüdistuse ja kohtuotsuste järgi seisnes H. Aamisepa tegu OÜ C poolt "Läänemere keskkonnakaitse regionaalprojekti" raames osutatud teenuste kohta esitatud arvete "aktsepteerimises" ja korralduste andmises nende arvete väljamaksmiseks.
30. Kohtud ei ole avanud seda, milles seisnes käesoleval juhul arvete "aktsepteerimise" sisu, s.t millistest asjaoludest lähtudes tuli OÜ C arvete nõuetelevastavust hinnata. Seda asjaolu välja selgitamata ei ole aga võimalik anda õiguslikku hinnangut sellele, kas süüdistuses nimetatud arvete aktsepteerimisel oli KVS § 25 lg 1 mõttes otsuse kvaliteet. Kohtud on lugenud arvete aktsepteerimise KVS § 25 lg-s 1 nimetatud otsuse tegemiseks ilma seda järeldust põhistamata. Tavapäraselt eeldab arve aktsepteerimine selle kontrollimist, kas arvel kajastatud andmed vastavad tegelikkusele ja arve väljastamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevatele tingimustele (nt kas arvel näidatud kaup on tarnitud või teenus osutatud kooskõlas lepingus sätestatud tingimustega, on nõutava kvaliteediga jne). Käesoleval juhul on kohtud tuvastanud, et arvete aktsepteerimine H. Aamisepa poolt toimus pärast seda, kui HELCOM oli arvel näidatud töö vastu võtnud ja heaks kiitnud. Samas ei selgu kohtuotsustest, milline oli selle otsustuse sisu, mille langetas arveid aktsepteerides H. Aamisepp, s.t milliste asjaolude kontrollimine ja hindamine toimus süüdistuses nimetatud arvete aktsepteerimise protseduuri käigus.
31. Samuti puuduvad kohtuotsustes põhistused selle kohta, miks on pärast OÜ C arvete aktsepteerimist nende väljamaksmiseks korralduste andmine kohtute hinnangul käsitatav KVS § 25 lg 1 mõttes otsuse tegemisena.
32. KVS § 25 lg 1 kohaselt eeldab huvide konflikt vältimatult seda, et ametiisik on teinud talle etteheidetava otsuse töö- või teenistuskohustuste raames. H. Aamiseppa süüdistatakse otsuse tegemises Põllumajandusministeeriumi hallatava MIK-i direktorina, s.o KVS § 4 lg 2 p-s 26 nimetatud ametiisikuna. Seega kui asuda seisukohale, et OÜ C arvete aktsepteerimine või nende väljamaksmiseks korralduse andmine või mõlemad nimetatud tegevused on käsitatavad otsuse tegemisena KVS § 25 lg 1 mõttes, tuleks järgnevalt selgitada, kas H. Aamisepp tegi sellised otsused MIK-i direktori töökohustuste raames. Teisisõnu on küsimus selles, kas OÜ C arvete aktsepteerimine ja/või nende väljamaksmiseks korralduse andmine oli lähtudes olemasolevast õiguslikust regulatsioonist - sh nõustamiskohustuse täitmise lepingust - MIK-i direktori kompetentsis. Siinkohal osutab kolleegium asjaolule, et lisaks MIK-i direktori ametikohale täitis H. Aamisepp nõustamiskohustuse täitmise lepingu lisa C kohaselt ka Kohaliku Tegevusüksuse (KTÜ) direktori (nn projektijuhi) ülesandeid. Kõnealuse lisa C punkt 1, mis määratles vahetult H. Aamisepa kui KTÜ direktori tööülesanded, nägi alapunktis i) ette, et KTÜ direktor teostab makseid lepinguosalistele ja nõustajatele C2 Koordinaatori ja HELCOM-i Projekti Tegevgrupi (PTG) kooskõlastusel. Sama punkti alapunkti b) kohaselt pidi KTÜ direktor vastutama projekti eelarve eest, sh ametliku dokumentatsiooni, arvete ja finantsaruandluse eest. Alapunkt e) andis KTÜ direktori pädevusse KTÜ personali valiku, palkamise ja järelevalve. Kriminaalasja lahendamise seisukohalt on oluline, kas õigus otsustada OÜ C arvete aktsepteerimine ja/või nende väljamaksmiseks korralduste andmine tulenes MIK-i direktori või Kohaliku Tegevusüksuse direktori pädevusest. Seda põhjusel, et Kohaliku Tegevusüksuse juht nõustamiskohustuse täitmise lepingu mõttes ei ole käsitatav ametiisikuna KVS § 4 tähenduses, mistõttu tema otsustustele ei laiene KVS § 25 nõuded. Mõlema astme kohtud on märkinud, et raha väljamaksmist aktsepteerides ei tegutsenud H. Aamisepp enam mitte kui projektijuht vaid kui Põllumajandusministeeriumi hallatava MIK-i direktor. Samas on kohtud jätnud sellise seisukoha täielikult põhistamata.
33. Kolleegium loeb eeltoodud lüngad kohtuotsuste põhistustes kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 1 mõttes ja tühistab KrMS § 361 p-st 6 ning § 362 p-st 2 juhindudes nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsused, saates kriminaalasja H. Aamisepa süüdistuses KarS § 3001 lg 2 järgi uueks arutamiseks Viru Maakohtule. Priit, Pikamäe, Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar