Obsah (8)

§ 469§ 692§ 467§ 470§ 194§ 473§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 469 lg 1 kohaselt tunnistab kohus

§-s 468 nimetamata otsuse poole taotluse alusel viivitamata täidetavaks tingimusel, et see pool annab täitmise tagatise. Taotluse võib esitada nii enne otsuse tegemist kui ka pärast seda. Hageja on taotluse esitanud ning ringkonnakohtu istungil kinnitanud, et on valmis andma kohtu nõudmisel täitmise tagatise 1 741 839 krooni.

§ 469

lg-st 1 tulenevalt peaks kohus alati tunnistama otsuse poole taotluse alusel viivitamata täidetavaks tingimusel, et see pool annab täitmise tagatise. Samas annab

§ 469

lg 3 kohtule õiguse pool tagatise andmise kohustusest vabastada, tagatist vähendada, määrata selle tasumise osade kaupa või tunnistada otsuse viivitamata osaliselt täidetavaks, kui täitmise edasilükkamine oleks sissenõudja suhtes ebaõiglane, eelkõige kui see raskendaks oluliselt tema eluliste vajaduste rahuldamist, majandus- või kutsetegevust või põhjustaks muu suure kahju. Seega täitmise tagatise määramisel ja seeläbi kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamisel on kohtul õigus kaaluda seda, kas otsuse viivitamata täitmist õigustavad sissenõudja huvid. Praegusel juhul puuduvad sellised sissenõudja huvid, mis õigustaksid maakohtu otsuse viivitamata täitmist. Tartu Maakohtu

1. jaanuari
2. a määrusega on seatud kohtulik hüpoteek 754 728 krooni kostja kinnistutele. Seega on kohtuotsuse täitmine tagatud ning otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamise aluseks saaks olla asjaolu, et sissenõudjale on see oluliselt vajalik eluliste vajaduste rahuldamiseks, majandus- või kutsetegevuseks või põhjustaks otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamata jätmine muu suure kahju. Taotluses märgitu kohaselt, kui otsust ei tunnistata viivitamatult täidetavaks, siis ähvardab hagejat suur majanduslik kahju, hageja vajab kohe likviidsust. Kuna ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja valmisolekut anda nädala jooksul täitmise tagatis 1 741 839 krooni, siis on põhjendamatu tema väide likviidsuse vajaduse kohta. Samuti ei ole hageja põhistanud oma väidet suure majandusliku kahju kohta. Hageja väited selle kohta, et hagi tagamise abinõuna seatud kohtulikud hüpoteegid ei anna piisavat kindlust, et kostja tasub hageja kasuks väljamõistetud summa, ning et kostja pankroti väljakuulutamise korral jäetakse nõue hagimenetluses läbi vaatamata ja hagi tagamine tühistatakse ning hageja võib kaotada tagatise, ei anna alust tunnistada maakohtu otsus viivitamata täidetavaks. Hageja väide kostja pankroti väljakuulutamise kohta kohtumenetluse ajal on oletuslik ega põhine konkreetsetel tõenditel. Samuti tuleneb pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg-st 2, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Isegi kui kuulutatakse välja kostja pankrot, siis praeguses asjas on juba otsus tehtud ning nõuet ei saa enam jätta hagimenetluses läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Hageja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue määruse, millega tunnistada maakohtu otsus viivitamata täidetavaks. Määruskaebuse järgi tuleb

§ 469

lg-s 3 sätestatud tingimusi arvestada üksnes juhul, kui pool ei ole suuteline tasuma nõutavat tagatist. Praegu on hageja kinnitanud oma valmisolekut tagatist maksta. Ringkonnakohtu tõlgendus ei annagi võimalust taotlust rahuldada, kuna tagatise maksmiseks vajaliku summa olemasolu tähendab automaatselt, et taotleja majanduslik olukord ei ole nii raske, et nõuaks otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist. Seega oleks

§ 469võimalik kohaldada vaid juhul, kui pakutakse mitterahalist tagatist.

Kinnitus suutlikkuse kohta tasuda rahalist tagatist välistaks ringkonnakohtu hinnangul

§ 469kohaldamise.

Kohtulik hüpoteek ei ole piisav, sest tagab nõuet vaid osaliselt. Hagejal ei ole vaba raha tagatise maksmiseks, selleks võetakse laenu isikutelt, kes ei ole valmis finantseerima hageja igapäevast majandustegevust. PankrS § 43 lg-s 2 peetakse silmas jõustunud kohtulahendit, seega ei ole ka praegu välistatud hagi läbi vaatamata jätmine, kui peaks välja kuulutatama kostja pankrot. 6. Kostja ei ole määruskaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 692lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Asi tuleb saata tagasi samale ringkonnakohtule hageja taotluse uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada. 8. Ringkonnakohus on valesti tõlgendanud

§ 469

lg-d 1 ja 3 ning see on kaasa toonud ebaõige lahendi.

§-s 467 jj sätestatakse hageja võimalus tunnistada veel jõustumata kohtulahend viivitamata täidetavaks. Kohtulahendi viivitamata täitmiseks peab see olema

§ 467

lg 1 teise lause kohaselt kohtuotsuses endas või eraldi määrusega viivitamata täidetavaks tunnistatud. Kohtulahendi viivitamatu täitmise instituut kaitseb eelkõige hageja huve, vältimaks majanduslikku kahju, mis võib tekkida vaid menetluse venitamise eesmärgil esitatud edasikaebuse menetlemisega. Teiselt poolt on olemas võimalus, et viivitamata täidetav kohtulahend hilisema lahendiga tühistatakse. Selleks juhuks peavad olema kaitstud ka kostja huvid. Kostja huve kaitsevad nt

§ 469lg 2 ja § 474.

9. Hageja huve kaitsevad muu hulgas ka

§ 469

lg-d 1 ja 3, mille tõlgendamisel on ringkonnakohus praegusel juhul eksinud.

§ 469

lg 1 esimese lause kohaselt tunnistab kohus poole taotluse alusel viivitamata täidetavaks

§-s 468 nimetamata kohtuotsuse, tingimusel et pool annab täitmise tagatise.

§ 469

lg 3 lubab kohtul muu hulgas vabastada pool tagatise andmise kohustusest või tagatist vähendada, kui täitmise edasilükkamine oleks sissenõudja suhtes ebaõiglane ja sissenõudja ei suuda

§ 469lg-s 2 sätestatud ulatuses tagatist anda.

Kolleegium leiab, et

§ 469

lg 1 ei võimalda kohtul kaalutlusõiguse alusel valida, kas otsus tunnistada viivitamata täidetavaks või mitte. Kui pool on esitanud kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamise taotluse, peab kohus kohustama hagejat maksma tagatist

§ 469

lg 2 järgi, määrates kindlaks ka tagatise liigi, selle suuruse ja maksmise tähtaja. Kohtuotsust ei või viivitamatule täitmisele pöörata enne seda, kui hageja on andnud kohtu määratud tagatise.

§ 469

lg 3 eesmärgiks on muuta kohtuotsuse viivitamata täitmisele määramine majanduslikult raskes seisundis sissenõudja jaoks veelgi soodsamaks. Ringkonnakohus on sellest sättest ebaõigesti järeldanud, et rahuldamata tuleb jätta selle sissenõudja taotlus, kes suudab tagatist pakkuda. 10. Kolleegium märgib kohtulahendi viivitamatu täidetavuse otsustamise menetluse kohta veel järgmist. Nimetatud menetluses on kohtul valikuõigus otsustada, millist liiki ja kui suure tagatise andmine määrata. Otsustamise eelduseks on poole taotlus, mille kohta tuleb küsida seisukohta ka teiselt poolelt, nagu ringkonnakohus

§ 470lg 2 nõuete kohaselt praeguses tsiviilasjas ka tegi.

Tagatise liigid ei ole

-s, sh ka tagatist üldiselt reguleerivates sätetes (

§ 194jj) piiratud.

Tagatise võib määrata ja anda nii rahas kui ka mitterahaliselt, nt käenduse või garantiina. Oluline on aga see, et tagatise suuruse üle otsustamisel tuleb

§ 469

lg 2 kohaselt lähtuda sellest, et täitmise tagatis peab katma kahju, mis võib võlgnikule tekkida otsuse viivitamatust täitmisest või täitmise vältimiseks abinõude rakendamise tõttu. Kolleegium leiab, et

§ 469

lg-s 2 nimetatud kahju võib seisneda eelkõige hageja põhinõude ja kõrvalnõuete sissenõudmises täitemenetluse käigus, sh ka kuni otsuse täitmiseni arvutatud viivise sissenõudmises. Lisaks võib kahju seisneda täitekulude, eelkõige kohtutäituri tasu sissenõudmises kostjalt. Kuna nt viivise ja täitekulude suurus ei ole tagatise määramise hetkel üheselt selge, ei ole kahju suurust võimalik täpselt arvutada. Seetõttu tuleb tagatise suuruse määramisel eelkõige kõrvalnõuete ja täitekulude korral lähtuda nende ligikaudsest hinnangust, kuid ligikaudne hinnang ei tohiks samas tähendada karistusliku iseloomuga tagatise määramist, mis muudaks nõutava tagatise ebamõistlikult suureks. 11. Kuna ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 469

lg-te 1 ja 3 ebaõige tõlgendamise tõttu tühistada, siis tuleb asi tagasi saata ringkonnakohtule hageja taotluse uueks läbivaatamiseks. Kolleegium peab seejuures vajalikuks juhtida tähelepanu ka

§-le 473.

§ 473

lg 1 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel määrata, et võlgnik võib vältida kohtulahendi viivitamata täitmist tagatise andmisega, kui sissenõudja enne täitmist tagatist ei anna. Kui kostja esitab avalduse kohtulahendi viivitamata täitmise tõrjumiseks pärast seda, kui hageja on andnud

§ 469

lg 2 järgi kohtu määratud tagatise, ei ole tal võimalik otsuse viivitamata täidetavust vältida. Kolleegium selgitab, et kui kostja esitab asja uuel läbivaatamisel

§ 473

lg-s 1 nimetatud avalduse enne seda, kui kohus määrab hagejale

§ 469lg 2 järgi tagatise andmise, siis tuleb esmalt vaadata läbi kostja avaldus.

Kohus peab määrama

§ 473lg 2 järgi kostjalt nõutava tagatise ja määrama tähtaja tagatise andmiseks.

Seejuures tuleb kostja antava tagatise suuruse määramisel arvesse võtta seda, et ta on andnud kohtumenetluses tagatise tema kinnistutele seatud kohtulike hüpoteekide kujul. Juhul kui kostja ei anna kohtu määratud tähtajaks tagatist, siis peab kohus rahuldama hageja avalduse. Juhul kui kostja esitab avalduse kohtuotsuse viivitamata täitmise vältimiseks pärast seda, kui kohus on määranud hageja makstava tagatise

§ 469

lg 2, siis peab kohus määrama

§ 473

lg 2 järgi kostjalt nõutava tagatise ja tähtaja tagatise andmiseks, kuid kohtuotsuse viivitamata täitmine sõltub sellisel juhul sellest, kas hageja jõuab anda tagatise enne seda, kui kostja annab oma tagatise.

1. Vastuseks hageja kohtumenetluses esitatud väitele selle kohta, et hagi läbi vaatamata jätmisel kaotab ta hagi tagamise tühistamise tõttu tagatise, juhib kolleegium tähelepanu Riigikohtu
2. veebruari
3. a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-143-
4. Nimetatud otsuse p-s 20 leiti, et hagi läbi vaatamata jätmise korral PankrS § 43 lg 2 alusel ei pea sellega kaasnema hagi tagamise tühistamine ja tagamisabinõuna sisse kantud kohtuliku hüpoteegi kustutamine. Kolleegium nõustub selle seisukohaga.
5. Menetluskulude jaotuse otsustab ringkonnakohus lähtuvalt põhiasja (hageja apellatsioonkaebuse ja kostja vastuapellatsioonkaebuse lahendamine) läbivaatamise tulemustest (

§ 173lg 3 teine lause).

14. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb hageja määruskaebuselt tasutud kautsjon

§ 149

lg 4 esimese lause alusel tagastada.

§ 149

lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus. Henn Jõks, Villu Kõve, Tambet Tampuu