RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

§ 638

lg-st 9 ja § 696 lg 1 esimesest lausest, on hagejal kaebeõigus ringkonnakohtu määruse peale, millega keelduti tema apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.

1. Ringkonnakohtu määruse järgi jäeti apellatsioonkaebus menetlusse võtmata, kuna kaebus esitati pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Selline menetlusse võtmisest keeldumise alus tuleneb TsMS §st 66 ja § 637 lg 1 p-st
2. Seega on ringkonnakohtu määrus põhjendatud, kui hageja esitas apellatsioonkaebuse hilinenult. Apellatsioonkaebuse võib TsMS § 632 lg 1 järgi esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selle sätte järgi on apellatsioonitähtaeg seega seotud primaarselt otsuse apellandile kättetoimetamisega, st oluline on kindlaks teha, mis ajast saab maakohtu otsuse lugeda hagejale kättetoimetatuks.
3. Maakohtu otsus kannab
4. juuli
5. a kuupäeva. Apellatsioonkaebuse esitas hageja
6. septembril 2010 (I kd, tl 182-187).
7. Hagejat esindas maakohtus Janika Drobot (vt volikiri, I kd, tl 33, 34). Hagis oli ta enda kohta märkinud ametiks SA SAK Fond (st Sihtasutuse SAK FOND) jurist, kontaktandmetena aga Tallinn, Keldrimäe 9 ja e-posti aadressina saakfond@hot.ee (I kd, tl 24). Kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid TsMS § 321 lg 1 esimese lause järgi kätte üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Sellest tulenevalt võib maakohtu otsuse kättetoimetamist J. Drobotile lugeda kättetoimetamiseks hagejale.
8. Ringkonnakohtu määruse järgi tuleb maakohtu otsus lugeda hagejale kätte toimetatuks
9. juulil 2010, kui maakohtu saadetud tähtkiri toimetati kätte "adressaadi sekretärile". Kui lugeda maakohtu otsus hagejale kätte toimetatuks
10. juulil 2010, on apellatsioonkaebus esitatud TsMS § 632 lg 1 mõttes hilinemisega ja jäetud õigesti menetlusse võtmata.
11. Menetlusdokumendi võib TsMS § 312 lg 1 järgi saajale kätte toimetada mh postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel tähitult väljastusteatega. Dokumendi kättetoimetamist tõendab dokumendi tähitult saatmise korral TsMS § 313 lg 1 järgi väljastusteade, mis tuleb viivitamata kohtule tagastada.
12. Toimikus oleva ümbriku ärakirja (I kd, tl 194) järgi on maakohus adresseerinud saadetise J. Drobotile (Sihtasutus SAK FOND) ja märkinud aadressiks Keldrimäe 9, Tallinn. Ümbrikul on märgitud ka asja nr 2-07-18620 ja tähtkirja number RR171212292EE. Toimikus oleva teatise (I kd, tl 177) järgi on Jegorovale (sekr) kui dokumendi vastuvõtjale
13. juulil 2010 allkirja vastu edastatud J. Drobotile (Sihtasutus SAK FOND) kui saajale adresseeritud menetlusdokument nr 2-07-
14. Lisaks on ristiga tähistatud lahter "kohtulahend" ja märgitud "
16. 2010" ning tähistus, mis võib olla "k/o". Kolleegium täpsustab, et hageja ei ole väitnud, et saadetise vastu võtnud isik olnuks tema või Sihtasutuse SAK FOND sekretär, vaid et selle võttis vastu Tallinnas Keldrimäe 9 maja (ilmselt büroohoone) sekretär (I kd, tl 191). 17.

§ 323

lg-test 1 ja 2, loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks ka juhul, kui see toimetatakse kätte saaja esindaja (sh menetlusesindaja) äriruumis püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule, kui saaja ise ei viibi tavalisel tööajal äriruumis või kui ta ei saa dokumenti vastu võtta.

§ 322

lg-test 2 ja 3, loetakse menetlusdokument samuti kätte toimetatuks, kui see toimetatakse kätte saaja esindaja kortermaja haldavale korteriühistule, kus saaja elu- või äriruum asub, või kaasomandi eseme valitsejale või saaja üürileandjale, samuti ka saaja tööandjale või muule isikule, kellele saaja osutab lepingu alusel teenuseid. Hageja ei vaidlusta, et Jegorovale menetlusdokumendi (vähemalt ümbriku) üleandmist saab eelnimetatud sätete alusel lugeda selle hagejale kättetoimetamiseks. Sellest tulenevalt võib ringkonnakohtu seisukohta tähtkirja

1. juulil 2010 kättetoimetamise kohta pidada põhjendatuks.
2. Ümbriku kättetoimetamisega ei saa aga lugeda kätte toimetatuks ümbrikus olema pidanud menetlusdokumenti, mida seal tegelikult ei olnud. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on TsMS § 306 lg 1 esimese lause järgi dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. Menetlusdokument on TsMS § 307 lg 1 järgi kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seadus ei nõua, et tähitud kiri tuleb saajale edastada ümbrikus, kuid eeldab kättetoimetamise vorminõuete täitmisel siiski, et ümbrikus edastatakse saajale ka kiri vm saadetis, mis olemasolevate dokumentide järgi pidi ümbrikus olema. Vastupidise tõendamise kohustus on kirja saajal.
3. Hageja väidab, et sekretärile üleantud ümbrikus ei olnud maakohtu
4. juuli
5. a otsust, vaid
6. juuli
7. a määrus (ühel leheküljel), millega maakohus määras kindlaks kostjat riigi õigusabi korras esindanud advokaadi töö eest riigieelarvest makstava tasu (I kd, tl 164, 165). Oma väidet põhjendab hageja Aktsiaseltsi Eesti Post teatega (II kd, tl 22), mille järgi kaalus hagejale edastatud tähitud standardkiri (nr RR171212292EE) 12 grammi, väites samas, et maakohtu otsuse (7 lehekülge pikk) kaal koos ümbrikuga olnuks 43 grammi.
8. Sisuliselt väidab hageja, et ringkonnakohus hindas tema kaebuse menetlusse võtmata jätmisel vääralt hageja väiteid ja tõendeid selle kohta, et maakohtu otsust hagejale
9. juulil 2010 kätte ei toimetatud. Seejuures ei ole hageja ringkonnakohtule esitanud väiteid ega tõendeid kirjade kaaluerinevuse kohta. Seda oleks ta põhimõtteliselt võinud teha, eriti kui ringkonnakohus küsis temalt seisukohta kaebuse tähtajalisuse kohta. Samas esitas hageja siiski juba ringkonnakohtule väite, et talle edastatud ümbrikus maakohtu otsust ei olnud. Kui ringkonnakohus seda väidet ei uskunud, võinuks ta teha hagejale ettepaneku esitada väite kinnituseks täiendavaid tõendeid. Lisaks märgib kolleegium, et kuna kohus andis
10. septembril 2010 hagejale selgituse esitamiseks aega kuni
11. septembrini 2010, ei pruukinud hagejal olla ka füüsiliselt võimalik tõendeid hankida (eriti kuna ajavahemikku sattus ka nädalavahetus). Kolleegium leiab, et tal on võimalik TsMS §-st 695 lähtudes § 688 lg 3 teise lause järgi tuvastada kaebuse esitamisega seotud asjaolusid ning hinnata hageja esitatud tõendeid TsMS § 688 lg 5 esimese lause järgi.
12. Kolleegiumil ei ole võimalik tõsikindlalt selgeks teha, kas hagejale kätte toimetatud ümbrikus sisaldus maakohtu otsus või mitte. Hageja esitatud väited annavad kolleegiumile samas aluse otsuse kättetoimetamises tõsiselt kahelda, mis on kolleegiumi arvates piisav asjaolude hageja kasuks hindamisel. Kolleegium möönab, et hagejal on selle tõendamiseks, et talle edastatud ümbrikus maakohtu otsust ei olnud, üksnes piiratud võimalused. Kolleegiumi arvates on hageja oma väiteid vähemalt põhistanud TsMS § 235 esimese lause mõttes ja sellest piisab, et kohtuotsuse kättetoimetamist hagejale
13. juulil 2010 ei saa lugeda piisavalt usaldusväärselt tõendatuks. Kolleegiumil ei ole põhjust seada kahtluse alla postiteenuse osutaja teadet, et edastatud saadetis kaalus 12 grammi, ega hageja väiteid, et maakohtu seitsmeleheline otsus kaalub nii koos kui ka ilma ümbrikuta märkimisväärselt rohkem. Ka kostja ei ole vastuses määruskaebusele hageja väiteid saadetise kaaluerinevuste (sh maakohtu otsuse kaalu) kohta iseenesest kahtluse alla seadnud. Hageja väiteid kinnitab ka asjaolu, et kostja advokaadile riigieelarvest riigi õigusabi korras tasu kindlaksmääramise määrust (s.o maakohtu
14. juuli
15. a määrust) ei pidanud maakohus hagejale saatma, kuna teda see ei puuduta (vt TsMS § 306 lg 5, § 310 lg 1, § 466 lg 1, riigi õigusabi seaduse § 22 lg 7, § 23 lg 1 ja § 24), kuid ometi on see vähemalt osaliselt temani jõudnud (I kd, tl 193).
16. Toimikumaterjalide järgi edastas maakohus otsuse hagejale
17. juulil 2010 Sihtasutuse SAK FOND e-posti aadressile saakfond@hot.ee (I kd, tl 175). Kohtud suhtlesid menetluses hagejaga ja hageja suhtles kohtutega hageja esindaja vahendusel seda e-posti aadressi kasutades (vt nt I kd, tl 117, 190). Sellelt meiliaadressilt on hageja esindaja (nimi märkimata) kinnitanud ka maakohtu otsuse kättesaamist
18. augustil 2010 (I kd, tl 178). Hageja kinnitab otsuse kättesaamist
19. augustil 2010 ka määruskaebuses. Toimikumaterjalide järgi ei ole põhjust kahelda, et maakohtu otsuse elektrooniline kättetoimetamine vastas TsMS § 314 lg 2 nõuetele. Maakohus saatis otsuse põhjendatult hagejat menetluses esindanud isiku esitatud e-posti aadressile. Siiski ei saa otsust lugeda elektrooniliselt kätte toimetatuks varem kui TsMS § 314 lg 5 esimese lause järgi kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse saatmisest. Toimikust ei nähtu, et hageja oleks andnud nõusoleku talle menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kinnituseta (vt TsMS § 314 lg 7 esimene lause). Samuti ei nähtu asjaolusid, et hageja saanuks otsuse tegelikult kätte enne kinnituse saatmist. Otsuse kätte toimetatuks lugemisel ei ole seaduse järgi tähendust, kas ja mis põhjusel hageja esindaja e-kirja kättesaamise kinnitamisega viivitas ning kas võinuks teda TsMS § 314 lg 6 järgi trahvida (vt Riigikohtu
20. oktoobri
21. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-10, p-d 10-12). Samuti ei ole tähtis, kas hageja teadis kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajast, kuna otsuse avalikult teatavakstegemine ei mõjuta kohtu kohustust otsus pooltele kätte toimetada (vt TsMS § 306 lg 5, § 453 lg 2, § 455 lg 1). Kuigi tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses, ei nähtu asja materjalidest, et maakohus oleks kättetoimetamisel kasutanud lihtsustatud võimalusi TsMS § 405 lg 1 p 6 mõttes, kuna mh paluti pooltel otsuse kättesaamist (üldkorras) kinnitada.
22. Eelneva põhjal saab maakohtu otsuse lugeda hagejale elektrooniliselt kätte toimetatuks
23. augustil 2010, kui hageja saatis maakohtule otsuse kättesaamise kohta kinnituse. Seega on apellatsioonkaebus TsMS § 632 lg 1 järgi tähtaegne ja tähtaja ületamise põhjusel ei võinuks selle menetlemisest keelduda.
24. Kolleegium ei saa ise otsustada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist, nagu soovib hageja. Menetlusse võtmise otsustamiseks tuleb asi saata tagasi ringkonnakohtule, kus tuleb kontrollida ka muid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise eeldusi (TsMS § 637 lg-d 1 ja 2), samuti saab ringkonnakohus keelduda kaebuse menetlemisest põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga (TsMS § 637 lg 21) (vt ka nt Riigikohtu
25. detsembri
26. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-10, pd 12, 13). Seetõttu ei ole võimalik määruskaebust tervikuna rahuldada.
27. Kolleegium jätab menetluskulude jaotuse määruskaebuse lahendamisel TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada koos asjas tehtava üldise kulujaotusega sõltuvalt asja lahendamise lõpptulemusest.
28. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik