Obsah (11)

§ 593§ 660§ 599§ 388§ 387§ 378§ 596§ 389§ 172§ 174§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 692 lg 2 ja § 695 (nende koostoimes) alusel muuta. Määruskaebus jääb rahuldamata. 8. Kohtulikku registrisse tehakse kandeid üldjuhul kinnistamisavalduse või kohtulahendi alusel (

§ 593lg 1).

Kandeavalduse saab esitada isik, kellele on see õigus seaduse järgi antud (

§ 593lg 2).

Kinnistamisavalduse esitamise õigus on kinnistusraamatu seaduse (KRS) § 34 lg 1 järgi isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. Määruskaebuse saab maakohtu määrusega puudutatud menetlusosaline määruse peale esitada

§ 660lg 1 järgi üksnes juhul, kui kaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

Määruse peale, millega kinnistamisavaldus jäetakse rahuldamata, saab kaevata üksnes avaldaja (

§ 599esimene lause, § 660 lg 4, § 696 lg 4).

Seega tuleb esmalt kindlaks teha, kas avaldajal on määruskaebuse esitamise õigus. 9. Hagimenetluses on avaldaja esitanud taotluse kanda hagi tagamise korras enda kasuks vastustaja kinnisasjale kohtulik hüpoteek. Maakohus on selle taotluse rahuldanud. Kohtulik hüpoteek kantakse

§ 388

lg 3 esimese lause ja KRS § 35 lg 4 esimese lause alusel kinnistusraamatusse hageja kasuks tema avalduse ja hagi tagamise määruse alusel. Alternatiivselt näeb

§ 388

lg 3 teine lause ette võimaluse, et kohus edastab hageja taotluse alusel hagi tagamise määruse ise registripidajale kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks. See toimub

§ 387

lg-s 2 sätestatud korras, mh ei ole sellisel juhul vaja registripidajale esitada täiendavat avaldust. Kolleegium leiab, et kinnistusraamatusse kande tegemise avalduse esitajaks tuleb lugeda hageja ka siis, kui hagi tagamise määruse edastab kohus. Kinnistamisavalduse on hageja sisuliselt esitanud hagi tagamise otsustanud kohtule ja kohtupoolset määruse edastamist tuleb käsitada menetluse tehnilise kiirendamise vahendina, st kinnistamisavalduse vahendamisena. Seega on nii alama astme kohtutes kui ka Riigikohtus avaldajaks AS SEB Pank, kelle taotluse alusel tegi maakohus hagi tagamise määruse ja saatis selle hageja taotluse alusel kinnistusraamatu pidajale.

1. Kohtud on õigesti leidnud, et kohtulikku hüpoteeki ei saa kinnistusraamatusse kanda kinnistusraamatus sisalduva keelumärke tõttu. Nimelt on kinnistusraamatusse kantud kohtutäituri avalduse alusel kinnistu käsutamist keelav keelumärge kohtutäituri ja avaldaja kasuks. Kohtutäituri avalduse alusel kinnistusraamatusse keelumärke kandmist reguleerivad täitemenetluse seadustiku (TMS) § 142 lg 1 ja § 145 lg
2. Kinnistusraamatusse keelumärke kandmine on TMS § 142 lg 1 järgi üks kinnisasja arestimise toimingutest. Keelumärge keelab AÕS § 63 lg 2 järgi vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt. Kinnistamismenetlus on formaliseeritud menetlus, mille käigus ei saa kinnistusraamatu pidaja eristada erinevate keelumärgete tähendust, kui seda seaduses tehtud ei ole. Kui faktiliselt on kantud kinnistusraamatusse keelumärge ka kohtutäituri kasuks, peab kinnistusraamatu pidaja sellest lähtuma. Kande õigsuse küsimus ei ole praeguse menetluse esemeks.
3. Ringkonnakohtu määrusest jääb aga ekslik mulje, et kohtulikku hüpoteeki ei saa keelumärke olemasolul kinnistusraamatusse üldse kanda, kui hüpoteegipidaja isik(ud) ei kattu keelumärke järgse(te) õigustatud isiku(te)ga. Kolleegium sellega ei nõustu ja muudab vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendusi. Praegusel juhul on keelumärge kantud kinnistusraamatusse kahe isiku kasuks, kohtulik hüpoteek aga sooviti sisse kanda neist vaid ühe kasuks. Kohtuliku hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmisega riivataks ka keelumärke järgi õigustatud kohtutäituri õigusi. Kinnistusraamatusse kande tegemiseks on KRS § 341 lg 1 järgi üldjuhul nõutav isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). Kohtulik hüpoteek on võimalik seega sisse kanda kohtutäituri nõusoleku korral. Ka Riigikohus on tunnustanud TMS § 142 lg 1 alusel sissekantud keelumärke korral võimalust

§ 378

lg-t 6 analoogia alusel kohaldades teha keelumärke tõttu takistatud kanne keelumärkega õigustatud isiku nõusolekul (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10, p 24).
3. Keelumärkel on käsutuskeelu tähendus TsÜS § 88 lg 1 mõttes. Sellest tuleneb, et hagi tagamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmine avaldaja kasuks on materiaalselt tagajärjetu, kui käsutuskeelu järgi õigustatud isik selle kinnistusraamatusse kandmisega ei nõustu. See nõuab omakorda ka kohtult kinnistusraamatu seisu teadmist hagi tagamise abinõu valikul, vältimaks formaalselt kehtiva, kuid toimetu hagi tagamise määruse tegemist (vt ka Riigikohtu
4. aprilli
5. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-48-04, p 14;
6. oktoobri
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p 21;
8. veebruari
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 42).
10. Kolleegiumi arvates pidanuks kohtunikuabi enne kinnistamisavalduse rahuldamata jätmist võimaldama avaldajale esitada kohtutäituri nõusolek kandega, st võimaldama puuduse kõrvaldada KRS § 46 lg 3 ja

§ 596lg 2 alusel.

See ei ole siiski kohtute lahendite tühistamise aluseks, kuna avaldajal on võimalik esitada avaldus uuesti koos kohtutäituri nõusolekuga kande tegemiseks (vt ka Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-04, p 17) ja sama menetluse jätkamine suuremat menetlusökonoomiat ei anna. Pealegi ei ole avaldaja väitnud, et tal olnuks võimalik kohtutäituri nõusolek esitada, ega ole ta soovinud ka Riigikohtus tähtaja andmist puuduse kõrvaldamiseks.
3. Kolleegium märgib lisaks, ei nõustu avaldajaga, et kohtutäitur ei saa olla keelumärkega õigustatud isik, kuna ta korraldab täitemenetlust vaid sissenõudja huvides. Kinnistusraamatusse märke kandmisel tuleb KRS § 24 p 1 ja § 27 lg 5 järgi märkida ka isik, kelle kasuks kanne tehakse. Kuigi nii TMS § 142 lg 1 kui ka § 145 lg-d 1 ja 4 näevad ette, et nn täitemenetluse keelumärge kantakse kinnistusraamatusse kohtutäituri avalduse alusel, ei ole seaduses sätestatud, kelle kasuks keelumärge kinnistusraamatusse kantakse. Selles osas on erinev kinnisasja kohtumenetluses hagi tagamiseks arestimise regulatsioon, kui

§ 389lg 4 esimese lause järgi kantakse keelumärge kinnistusraamatusse hageja kasuks.

Kolleegiumi arvates tagab täitemenetluse korraldamise tagamiseks kinnistusraamatusse kohtutäituri avalduse alusel kantud keelumärge eelkõige sissenõudja huve (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-810, p 8). Seetõttu on põhjendatud kanda keelumärke järgi õigustatud isikuna kinnistusraamatusse sissenõudja. Seadus võimaldab aga ka kohtutäituri kandmist kinnistusraamatusse keelumärke järgi õigustatud isikuna. Seda võib õigustada kohtutäituri tasu ja kulude hüvitamise tagamise vajadusega. Kui üldjuhul rahuldatakse kohtutäituri tasu nõue TMS § 174 lg 2 järgi kinnisasja enampakkumisel saadud tulemist esimeses järjekorras, võib siiski esineda juhtumeid, mil võlgnik soovib pärast täitemenetluse alustamisest teadasaamist tasuda võla otse sissenõudjale ja vältida kohtutäituri tasu maksmist. Eelkõige selliste juhtude jaoks tagab kohtutäituri kui kohtutäituri tasu sissenõudja kasuks kinnistusraamatusse tehtud keelumärge ka tasunõude maksmapanekut. Samuti on just kohtutäitur TMS § 160 lg 1 järgi õigustatud isikuks, kelle avalduse alusel keelumärge kinnisasja võõrandamise järel kinnistusraamatust kustutatakse.
3. Ekslik on avaldaja arusaam, nagu tooks pärast kohtuliku hüpoteegi sissekandmist kinnisasja müümine kaasa selle, et täitekulude ja hüpoteegist järjekohas eespool olevate õiguste rahuldamise järel makstakse ülejääv raha välja avaldajale tema kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kohtulik hüpoteek on üksnes tagatisvahend ja ainuüksi selle alusel täitemenetluses väljamakseid ei tehta, vaid vajalik on ka avaldaja hagi rahuldamine. Sel juhul tagab kohtulik hüpoteek AÕS § 363 lg 2 järgi avaldaja nõude rahuldamist vastavalt kohtuliku hüpoteegi järjekohale (tagatise ulatuse kohta vt Riigikohtu
4. jaanuari
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-09, p 12). Lisaks märgib kolleegium, et kui kinnisasi müüakse enne avaldaja hagi jõustunud kohtuotsusega lahendamist, võidakse kohtulik hüpoteek üldjuhul TMS §-de 158 ja 160 järgi kinnistusraamatust kustutada, kui selle järjekoht on täitemenetluses maksma pandud õigusest tagapool. Sel juhul võib hüpoteegipidaja nõuda üksnes hüvitist saadud raha arvel TMS § 108 ja § 176 lg 1 alusel.
6. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus on nii määruse resolutsioonis kui ka kirjeldavas osas märkinud eksitavalt kaevatava kandemääruse numbri. Vaidlustatava kandemääruse number on 678972010, ringkonnakohus on selleks märkinud
7. Kuna ringkonnakohtu märgitud number on aga maakohtu kandemääruses märgitud kui kinnistamisasja number, on ringkonnakohtu määrus piisavalt kinnistamisasjaga seostatud ja mõistetav ega vaja seetõttu parandamist.
8. Menetluskulud kõikides kohtuastmetes tuleb

§ 172lg 1 teise lause alusel jätta avaldaja kanda.

Vastustaja võib

§ 174

lg 1 esimese lause järgi nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 18. Kuna kolleegium jätab avaldaja määruskaebuse rahuldamata, tuleb tasutud kautsjon

§ 149lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse.

Jaak Luik, Henn Jõks, Villu Kõve