← Eesti

3-4-1-11-10

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamine 3-4-1-11-10 8. märts 2011

ga. Õiguskantsler leidis, et nimetatud sätted on vastuolus

(PS) § 12 lõikes 1 sätestatud võrdsuspõhiõigusega.

  1. Tallinna Linnavolikogu vastas õiguskantslerile
  2. oktoobril 2010, et volikogu hinnangul on normid

ga kooskõlas ning korda õiguskantsleri ettepaneku alusel ei muudeta.

  1. Õiguskantsler pöördus
  2. oktoobril 2010 taotlusega nr 6 Riigikohtusse, taotledes Tallinna Linnavolikogu määrusega nr 13 kehtestatud "Perekonna sissetulekust mittesõltuvate sotsiaaltoetuste maksmise korra" punkti 3.1 esimese lause, punkti 3.2 teise lause ja punkti 3.5 esimese lause

ga vastuolu tõttu kehtetuks tunnistamist. ÕIGUSKANTSLERI TAOTLUS 8. Õiguskantsler leiab, et korra punkti 3.1 esimene lause, punkti 3.2 teine lause ja punkti 3.5 esimene lause riivavad

§ 12lõikes 1 sätestatud võrdsuspõhiõigust.

Puudub mõistlik ja asjakohane põhus, et kohelda sünnitoetuse maksmisel erinevalt last, kelle vanematest ainult üks on tema sünni hetkel või aastaseks saamisel rahvastikuregistri andmetel Tallinna elanik, ning last, kelle mõlemad vanemad on nendel aegadel Tallinna elanikud.

  1. Õiguskantsleri hinnangul on võrreldavateks gruppideks lapsed, kelle mõlemad vanemad on lapse sünni hetkel rahvastikuregistri andmetel Tallinna elanikud, ning lapsed, kelle vanematest ainult üks on lapse sünni hetkel rahvastikuregistri andmetel Tallinna elanik. Ka sel juhul, kui lugeda võrreldavateks gruppideks lapsevanemaid, tuleks võrdsuspõhiõiguse riive proportsionaalsuse hindamisel arvestada lapse parimate huvide järgimise põhimõttega ning argumendid erineva kohtlemise põhjendatuse kohta oleksid samad. Kaht last koheldakse sünnitoetuse määramisel erinevalt sõltuvalt lapse vanemate rahvastikuregistrijärgsest elukohast lapse sünni hetkel. Lapse aastaseks saamisel koheldakse erinevalt neid lapsi, kes saavad üksnes 50% toetusest põhjusel, et nende teise vanema rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole enam Tallinnas, ja lapsi, kes saavad 100% sünnitoetusest, kuna nende mõlema vanema rahvastikuregistrijärgne elukoht on ka aasta pärast lapse sündi Tallinnas. Õiguskantsler peab riivet intensiivseks, kuna erineva kohtlemise tagajärjel jäädakse ilma kas kogu sünnitoetusest või 50% toetusest, seejuures erineva kohtlemise aluseks olev asjaolu ei sõltu isikust.
  2. Õiguskantsler on seisukohal, et kuna sünnitoetuse maksmise eeltingimuseks on lapse sünd ning toetust makstakse üksnes lapsega koos elavale vanemale, on sünnitoetuse eesmärk eelkõige lapse sünniga seotud kulutuste katmine. Õiguskantsler käsitleb eesmärgina ka soovi toetada laste sündi kooselavate vanemate peresse, soovi tagada vastsündinud lapse mõlema vanema tulumaksu laekumine Tallinna linna eelarvesse ja soovi vältida administratiivseid raskusi vanemate tegeliku elukoha tuvastamisel.
  3. Õiguskantsler toob välja, et korra regulatsioon ei vasta tegelikult eesmärgile toetada laste sündi kooselavate vanemate peresse, kuna korra kohaselt on nõutav üksnes ühe vanema elamine lapsega samal aadressil. Õiguskantsler leiab, et lapse toetamise sõltuvusse seadmine sellest, kas ta sünnib üksikvanemaga perre või kahe vanemaga perre, ei ole kooskõlas lapse huvide prioriteetsuse põhimõttega. Lastekaitse üldiseks ja rahvusvaheliseks põhimõtteks on igas last puudutavas küsimuses seada esikohale lapse huvid. Uuringutest nähtub, et ühe vanemaga pered kogevad majandusliku toimetuleku raskusi sagedamini kui kahe vanemaga pered.
  4. Õiguskantsleri hinnangul ei ole laste erinev kohtlemine sünnitoetuse maksmisel eesmärgiga tagada mõlema lapsevanema tulumaksu laekumine Tallinna linna eelarvesse proportsionaalne. Tulumaksu laekumise tagamiseks on muid, laste ning lapsi üksi kasvatavate vanemate õigusi vähem koormavaid võimalusi.
  5. Õiguskantsleri arvates ei kaalu administratiivsed raskused vanemate tegeliku elukoha tuvastamisel üles laste ebavõrset kohtlemist sünnitoetuse maksmisel. Samuti ei õigusta seda eelarve vahendite piiratus – sel juhul on kohalikul omavalitsusel võimalik vaadata üle sotsiaaltoetuste süsteem, sealhulgas suurus. MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED Tallinna Linnavolikogu arvamus
  6. Tallinna Linnavolikogu on seisukohal, et perekonna sissetulekutest mittesõltuvate sotsiaaltoetuste maksmise korra punkti 3.1 esimene lause, punkti 3.2 teine lause ja punkti 3.5 esimene lause on

ga kooskõlas ja õiguskantsleri taotlus tuleb jätta rahuldamata.

  1. Tallinna Linnavolikogu leiab, et sotsiaaltoetuste miinimumstandardi tagamine on riigi kohustus, ning juhib tähelepanu sellele, et riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) alusel on ühel vanemal alati õigus saada sünnitoetust lapse sünni korral. Kohalik omavalitsus ei pea maksma täiendavalt sünnitoetust. Tulenevalt enesekorraldusõigusest on omavalitsusel õigus valida toetuse liik, määrata toetuse saajad ja otsustada, kellel ei ole toetuse saamise õigust, ning määrata toetuse saamise tingimused.
  2. Tallinna Linnavolikogu peab sünnitoetuse subjektiks lapsevanemat. Toetuse subjekti määramine on kohaliku omavalitsuse vaba otsustus, õiguskantsler ei saa määrata, et subjektiks oleks keegi teine. Ka riiklike peretoetuste seaduses on osa toetuste puhul subjektiks laps, osa puhul lapsevanem.
  3. Tallinn on sünnitoetuste kehtestamisel lähtunud pere mõistest, see tähendab, et mõlema vanema olemasolul makstakse toetust tingimusel, et mõlemad vanemad on rahvastikuregistri andmetel Tallinna elanikud. Perena käsitatakse samuti üksikvanemat ning selle mõiste sisustamisel on lähtutud RPTS §-s 7 sätestatud üksikvanema mõistest. Lisaks makstakse toetust ka juhul, kui teine vanem on surnud. Kui lapsel on juriidiliselt vaid üks vanem, kes vastab määruse tingimustele, siis rakendub määrus mööndusega, kuna puudub vajadus kontrollida teise vanema andmeid. Puudub statistika, kui paljud üksikvanemad ja millistel põhjustel jätavad toetuse taotluse esitamata. Linn teavitab aeg-ajalt elanikke erinevate kanalite kaudu sünnitoetuse saamise võimalusest.
  4. Tallinna Linnavolikogu on arvamusel, et võrreldavateks gruppideks on rahvastikuregistri järgi Tallinnas elavad lapsevanemad ning neid koheldakse võrdselt. Korras sätestatud sünnitoetus on suunatud lapse vanemale või vanematele, kes elavad Tallinnas, ja seega on võrdluse lähtekohaks lapse vanema või vanemate elukoht, mitte mõni muu tunnus. Lapse vanemad on vabad oma elukohta vahetama vahetult enne või pärast lapse sündi. Lapsevanemate valikuvõimalustest ei saa tuletada seda, et kohalik omavalitsus rikub võrdse kohtlemise nõuet ja kitsendab õigusvastaselt laste õigusi. Tallinn leiab erinevalt õiguskantslerist, et toetuse saamine sõltub tingimustest, mida isik saab ise mõjutada. Kui võrreldavate gruppidena käsitada vastsündinud lapsi, kelle õigusi riivatakse, siis peaks lapsel olema võimalik oma subjektiivseid õigusi ka iseseisvalt teostada, st taotlust esitada, kui vanemad seda ei tee. Seejuures tuleks jaatada lapse õigust nõuda vanemalt toetuse kasutamist tema huvides, mida seadus aga ette ei näe. Perekonnaseaduse alusel on laps õigustatud saama ülalpidamist oma vanemalt, kuid vanemakohustuse täitmise otsustab lapsevanem iseseisvalt.
  5. Tallinna Linnavolikogu väidab, et nõue, et mõlema vanema elukoht peab olema registreeritud rahvastikuregistris Tallinna territooriumil, ei ole tingitud administratiivsetest raskustest tegeliku elukoha tuvastamisel. Vanema rahvastikuregistrijärgne aadress on tähtis seetõttu, et sellest sõltub tema maksude laekumine kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Seetõttu ei ole vajalik tuvastada, kas vanemad elavad tegelikult koos.
  6. Tallinna Linnavolikogu toob välja, et sünnitoetus ei ole mõeldud puudust kannatavatele isikutele ega perekondadele. Puuduse leevendamiseks on linn ette näinud teised, perekonna sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused. Seega võivad sünnitoetuse puhul olla eelarvetulude päritolu ja toetuse sihtotstarve omavahel seotud. Ebavõrdne kohtlemine on meelevaldne siis, kui see on ilmselgelt asjakohatu. Sünnitoetuse eesmärk on toetada lapse sünni puhul Tallinna linna elanikke.
  7. Sünnitoetust on
  8. aastal makstud 91,6%-le vastsündinud tallinlaste vanematele.
  9. aasta augusti kuni oktoobri statistika näitab, et ülejäänutele sünnitoetuse maksmata jätmise peamiseks põhjuseks on asjaolu, et toetust ei taotletud. Sel perioodil jäeti vaid kaks taotlust rahuldamata põhjusel, et lapse teise vanema elukoht ei ole rahvastikuregistri andmetel Tallinn. Sellest tuleb järeldada, et elukoha registreeringu nõue on proportsionaalne ja täidetav. Ilmselt ei pea kõik vanemad sünnitoetust vajalikuks või jätavad muutmata andmed rahvastikuregistris, kui neil on registrijärgne seos muu elukohaga olulisem.
  10. Laste õigustega arvestamise kohta märgib Tallinna Linnavolikogu, et lapse huvidega arvestamise kohustus ei ole absoluutne, vaid tähendab seda, et lapse huvid tuleb alati välja selgitada ja nendega võimalikult suurel määral arvestada. Lapse huve tuleb kaaluda võrreldes teiste isikute kaitsmisväärsete huvide ja vajadustega. Teoreetilises kirjanduses jagatakse lapse õiguste konventsioonist tulenevad lapse õigused osalusõigusteks, õiguseks saada kaitset, õiguseks ennetavale tegevusele ja õiguseks saada hoolitsust. Ükski neist õigustest ei sõltu sellest, kas kohalik omavalitsus eraldab lapse sünni puhul tema vanematele täiendavat sotsiaaltoetust või mitte. Kui lähtuda põhimõttest, et isik peaks ise saama mõjutada enda tingimustele vastamist, tuleks lapse huvide prioriteetsuse põhimõtte ja võrdsuspõhiõigusega vastolus olevaks pidada vanemahüvitist, kuna kõik lapsed ei saa seda võrdses suuruses, samuti tulumaksu mahaarvamise soodustust, kus lapse toetamine sõltub sellest, mitme lapsega perre ta sünnib. Kuigi vanemahüvitise eesmärgiks on sissetuleku vähenemise kompenseerimise kaudu luua võimalusi laste ülalpidamiseks, ei ole toetuse saajaks laps, vaid vanem.

§-st 27 tulenevalt on kohustus last kasvatada mõlemal vanemal ja seega lapse eest hoolitsemise viis sõltub samuti mõlemast vanemast. Lapse õigus saada vanematelt hoolitsust ei sõltu omavalitsuse makstavast sünnitoetusest ja kui vanem on valinud elamise mõne muu kohaliku omavalitsuse territooriumil, on ta sellega teinud ka valiku hoolitseda lapse eest mõnel muul viisil. 23. Tallinna Linnavolikogu leiab ka lapse aastaseks saamisel sünnitoetuse teise osa maksmise kohta, et selle nõuded on

ga kooskõlas ega riku võrdsuspõhiõigust. Tallinn põhjendab seda samade, ülal toodud argumentidega.

  1. Tallinna Linnavolikogu märgib, et kohalikul omavalitsusel on võimalik toetust maksta, kui tal on selleks piisav tulubaas. Füüsilise isiku tulumaks on omavalitsuste peamine tuluallikas, mille abil omavalitsusüksus korraldab iseseisvalt kohaliku elu küsimusi ja täidab õigusaktidega pandud kohustusi ja ülesandeid, sealhulgas maksab erinevaid toetusi. Kohaliku elu korraldamisel peab omavalitsus lähtuma eelkõige kohalike elanike huvidest ja vajadustest. Isikud, kes vastavad toetuse saamise tingimustele, maksavad kogu perioodi jooksul osa oma tulumaksust Tallinna linnale. On õiglane ja põhjendatud, et toetusi makstakse enda territooriumil elavatele isikutele, kes tulumaksuga proportsionaalselt ka panustavad omavalitsuse tulubaasi. Vastasel juhul peaksid kohalikud elanikud kinni maksma ka teistes omavalitsusüksustes registreeritud isikute toetuse. Sellest tulenevalt on omavalitsuse territooriumil elavate ja mujal elavate inimeste erinev kohtlemine mõistlik ja põhjendatud. See, et rahvastikuregistrijärgne elukoht on seatud toetuse saamise tingimuseks, on tava. Enam kui 20 omavalitsuses on sünnitoetuse saamine seotud lapse mõlema vanema rahvastikuregistrijärgse elukohaga.
  2. Tallinna Linnavolikogu toob välja, et õiguskantsler ei saa teha põhiseaduslikkuse järelevalvet õigusaktide otstarbekuse üle. Nii ei saa ta võtta seisukohta, et toetuse maksmiseks kehtestatud üheaastane periood ei ole põhjendatud. Perekonna sissetulekust mittesõltuvate toetuste maksmine omavalitsuses sõltub poliitilistest valikutest ja majanduslikest võimalustest.
  3. Õiguskantsleri taotluse rahuldamisel tekiks olukord, kus ette nähtud toetuse maksmise põhitingimused oleksid kehtetud ning omavalitsus ei saaks toetust edasi maksta. Sellega rikutaks isikute õiguspärast ootust toetuse saamisel nende isikute puhul, kes juba last ootavad ja on täitnud elukoha registreeringuga seotud tingimused. Samuti võiks taotluse rahuldamine tähendada seda, et linn peaks maksma toetust oluliselt suuremale hulgale isikutele, millega ei ole arvestatud linna eelarve koostamisel. Tallinn viitab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi seisukohale, mille kohaselt põhiseaduslikkuse järelevalves peab kohus vältima olukorda, kus eelarvepoliitika kujundamine läheb suures osas kohtu kätte. Justiitsministri arvamus
  4. Justiitsminister leiab, et vaidlustatud normid on

ga vastuolus. Seda põhjusel, et puudub mõistlik ja asjakohane põhjendus, et kohelda erinevalt last, kelle mõlemad vanemad on tema sünni hetkel rahvastikuregistri andmetel Tallinna elanikud, ning last, kelle vanematest ainult üks on tema sünni hetkel rahvastikuregistri andmetel Tallinna elanik. Samuti puudub mõistlik ja asjakohane põhjendus, et kohelda erinevalt last, kelle vanemad on rahvastikuregistri andmetel katkematult Tallinna linna elanikud alates lapse sünnist kuni lapse aastaseks saamiseni, ning last, kelle üks vanematest on rahvastikuregistri andmetel katkematult Tallinna linna elanik alates lapse sünnist kuni lapse aastaseks saamiseni.

  1. Võrreldavate gruppide leidmisel tuleb lähtuda sünnitoetuse olemusest ja eesmärgist. Sünnitoetuse maksmise peamiseks eesmärgiks tuleb pidada Tallinna linnas elavate perede toetamist lapse sünni puhul. Hüvitis on mõeldud sündinud lapse heaolu suurendamiseks, mitte üldise perekondliku heaolu suurendamiseks. Lapsevanemale hüvitise määramisel on pigem formaalne tähendus, toetusena saadavat raha kasutatakse lapse hüvanguks lapsevanema vahendusel. Võrreldavateks gruppideks on korra punkti 3.1 mõttes laps, kelle mõlemad vanemad on lapse sünni hetkel rahvastikuregistri andmetel Tallinna elanikud, ja laps, kelle vanematest ainult üks on lapse sünni hetkel rahvastikuregistri andmetel Tallinna elanik. Korra punkti 3.2 mõttes on võrreldavateks gruppideks laps, kelle vanemad on rahvastikuregistri andmetel katkematult Tallinna elanikud alates lapse sünnist kuni aastaseks saamiseni, ja laps, kelle üks vanematest on rahvastikuregistri andmetel katkematult Tallinna elanik alates lapse sünnist kuni lapse aastaseks saamiseni. Neid gruppe koheldakse sünnitoetuse määramisel erinevalt ning seeläbi riivatakse PS § 12 lõike 1 esimesest lausest tulenevat üldist võrdsuspõhiõigust. Samuti vastavalt koheldakse erinevalt ka mitmikke.
  2. Justiitsminister leiab, et võrreldavate gruppide erinevat kohtlemist ei saa õigustada eesmärgiga toetada laste sündi kooselavate vanemate perre, kuna korra regulatsioon tegelikult seda eesmärki ei toeta.
  3. Justiitsministri arvates ei saa võrduspõhiõiguse riivet pidada mõjuvaks ega asjakohaseks ka maksulaekumise mõjutamise eesmärgil. Sünnitoetuse eesmärk on lapse toetamine, mitte maksumehhanismide mõjutamine. Rahvastikuregistri seaduse § 391 lõike 1 kohaselt on iga rahvastikuregistri objektiks olev isik kohustatud tagama nii enda kui ka oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi õigsuse rahvastikuregistris. Rahvastikuregistri seaduse § 43 alusel saab rahvastikuregistri kannet parandada selle kohaliku omavalitsusüksuse algatusel, kelle territooriumil isik tegelikult elab. Kohalikul omavalitsusel on menetluslikult õigus registri andmete õigsust kontrollida. Sotsiaalministeeriumi arvamus
  4. Sotsiaalministeerium on seisukohal, et sünnitoetuse määramisel ei ole põhjendatud kohelda erinevalt lapsi, kelle vanematest ainult üks on tema sünni hetkel ja ka aasta jooksul pärast lapse sündi rahvastikuregistri andmetel Tallinna elanik, võrreldes lastega, kelle mõlemad vanemad on tema sünni hetkel ja ka aasta jooksul pärast lapse sündi rahvastikuregistri andmetel Tallinna elanikud. 32.

§ 154

annab kohalikule omavalitsusele õiguse iseseisvalt ja sõltumatult otsustada kohaliku elu küsimusi. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 23 lõike 1 kohaselt võib valla- või linnavalitsus maksta ja määrata täiendavaid sotsiaaltoetusi omavalitsuse eelarvest omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Kohaliku elu küsimuste reguleerimisel on omavalitsustel kohustus järgida põhiseadust, sealhulgas selle § 12 lõikest 1 tulenevat üldist võrdsuspõhiõigust.

  1. Sotsiaalministeeriumi hinnangul tuleks võrreldavate gruppide loomisel lähtuda lastest. "Rahvastikupoliitika aluste 2009–2013" kohaselt juhindub riik laste- ja perepoliitika kujundamisel ja teostamisel põhimõttest, et kõigis lapsi ja peresid puudutavates otsustes ja ettevõtmistes seab riik esikohale lapse ja tema pere huvid, vajadused ja heaolu, seda sõltumata pereeluvormist või muudest asjaoludest. Sotsiaalministeerium peab sünnitoetust sihtotstarbeliseks, millele viitab nii toetuse nimetus kui ka toetuse olemus. Seda makstakse lapse sünni puhul eesmärgiga katta lapse sünniga kaasnevaid ühekordseid kulusid. Õigus saada sünnitoetust peaks olema igal Tallinnas elaval lapsel sõltumata sellest, kas teda kasvatab üks vanem või mõlemad vanemad ühiselt. Eesti Vabariigi lastekaitseseaduse § 10 ja § 26 kohaselt on lastel võrdne õigus saada abi sõltumata sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga.
  2. Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei saa eeldada, et laps sünnib kooselavate vanematega perre – ligikaudu 14% kõigist peredest on ühe vanemaga, seejuures 7,4%-l juhtudest on isa tuvastamata. Samuti tuleb arvestada Euroopa Liidu õigusest tuleneva vaba liikumise põhimõttega. Taunida tuleb sundi registreerida end aadressile, kus tegelikult ei elata.
  3. Sotsiaalministeerium peab oluliseks lastekeskset lähenemist ning toetavate peresuhete olemasolu ja soodustamist sõltumata sellest, kas pereliikmed elavad koos või eraldi. Ebavõrdselt koheldaks last üksi kasvatavat vanemat võrreldes vanemaga, kes kasvatab last teise vanemaga ühiselt või kasvatab üksi, kuid teine vanem elab perega samas linnas. Eesti Linnade Liidu arvamus
  4. Eesti Linnade Liit ei toeta õiguskantsleri taotlust.
  5. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 lõike 1 kohaselt on kohalik omavalitsus

s sätestatud omavalitsusüksuse demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. SHS § 23 lõikest 1 tuleneb kohaliku omavalitsuse pädevus kaalutlusõiguse teostamise teel otsustada, kellele, mis tingimustel ja millises suuruses täiendavaid sotisaaltoetusi maksta. Sünnitoetuse määramine ja maksmine ei ole kohaliku omavalitsuse kohustus, vaid omavalitsusel on õigus otsusega toetada oma territooriumil elavaid lapsevanemaid lapse sünni puhul, kusjuures toetuse saamine ei ole seotud pere sissetulekuga.

  1. Eesti Linnade Liit toob välja, et elukoha andmed rahvastikuregistris on aluseks ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ning füüsilise isiku tulumaksu laekumisel. Kuna sünnitoetust makstakse eelarvesse laekuvatest maksudest, on igati põhjendatud soov tagada kõigi Tallinna linna haldusterritooriumil elavate isikute tulumaksu laekumine omavalitsusüksuse eelarvesse. Kuna lapse eest hoolitsemise kohustus lasub mõlemal vanemal, on mõlema vanema huvides, et sünnitoetus välja makstakse. Puuduvad takistused, et lapse isa oleks registreeritud linna elanikuks näiteks lapse ema elukoha aadressil. Igal lapsevanemal on võimalik muuta oma elukorraldust toetuse saamise kriteeriumidele vastavaks.
  2. Eesti Linnade Liit on seisukohal, et lapse sünnitoetust ei maksta lapsele, vaid määratakse ja makstakse lapse vanemale tema esitatud avalduse alusel. Kui lähtuda sellest, et toetust makstakse lapsele, tuleks sünnitoetust maksta kõigis omavalitsusüksustes ja seda peaks rahastama riik. Õiguskantsleri taotluse rahuldamine võib Eesti Linnade Liidu hinnangul viia ka selleni, et omavalitsused lõpetavad sünnitoetuse määramise ja maksmise, kuna kõigile isikutele maksmiseks puuduvad vahendid. Tallinna Linnavalitsuse materjalidest selgub, et sünnitoetuse määramisel ei diskrimineerita üksikvanemaid. Eesti Maaomavalitsuste Liidu arvamus
  3. Eesti Maaomavalitsuste Liidu arvates ei ole võimalik pidada õiguskantsleri taotlust põhjendatuks.
  4. Kõnealust sünnitoetust makstakse perekonna sissetulekust sõltumatu sotsiaaltoetusena. Tegemist ei ole abi andmisega puuduse korral, vaid meetmega, millega toetatakse oma haldusterritooriumil elavaid lapsevanemaid. On mõistetav, et meede on suunatud üksnes lapse vanematele (sh üksikvanemale), kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel selle kohaliku omavalitsuse piires. Avaliku ülesande täitmisel lähtutakse rahvastikuregistri kandest, samuti sõltub sellest füüsilise isiku tulumaksu laekumine. Arvestades seda, et tegemist on omavalitsusüksuse täiendava meetmega muude sotisaaltoetuste kõrval, see toetus ei sõltu sissetulekust ning et kohalik omavalitsus on seotud eelarveliste võimaluste olemasoluga, ei ole elukoharegistreeringu nõue meelevaldseks kriteeriumiks, mis riivaks põhiõigust. VAIDLUSTATUD SÄTTED
  5. Tallinna Linnavolikogu
  6. veebruari
  7. aasta määruse nr 13 "Perekonna sissetulekust mittesõltuvate sotsiaaltoetuste maksmise kord" punkti 3.1 esimene lause: "Lapse sünnitoetus määratakse lapse vanemale tingimusel, et mõlemad lapse vanemad on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanikud enne lapse sündi ning vähemalt üks lapse vanematest on rahvastikuregistri andmetel elanud Tallinnas vähemalt aasta enne lapse sündi."
  8. Tallinna Linnavolikogu
  9. veebruari
  10. aasta määruse nr 13 "Perekonna sissetulekust mittesõltuvate sotsiaaltoetuste maksmise kord" punkti 3.2 teine lause: "Toetus makstakse kahes osas: 50% toetusest makstakse pärast lapse sündi ja 50% toetusest lapse aastaseks saamisel tingimusel, et laps ja lapsevanemad on rahvastikuregistri andmetel katkematult Tallinna linna elanikud alates lapse sünnist kuni lapse aastaseks saamiseni."
  11. Tallinna Linnavolikogu
  12. veebruari
  13. aasta määruse nr 13 "Perekonna sissetulekust mittesõltuvate sotsiaaltoetuste maksmise kord" punkti 3.5 esimene lause: "Mitmike (3 ja enam last) sünnitoetus määratakse mitmike vanemale tingimusel, et mitmike mõlemad vanemad on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanikud enne laste sündi ning vähemalt üks laste vanematest on rahvastikuregistri andmetel elanud Tallinnas vähemalt aasta enne lapse sündi." KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  14. Kolleegium käsitleb esmalt olukordi, kus on tegemist lapse ja tema kahe vanemaga, tuvastab võrreldavad grupid ning võrdse kohtlemise rikkumise või selle puudumise (I). Teiseks hindab kolleegium korra punktide 3.1–3.2 ja 3.5 põhiseaduspärasust olukorras, kus lapsel üks vanem toetuse taotlemise ajal õiguslikult või faktiliselt puudub (II). I
  15. Võrdse kohtlemise riive tuvastamiseks tuleb leida kaks isikute gruppi, keda omavahel võrrelda. Praeguses asjas sõltub võrreldavate gruppide moodustamine sellest, mida pidada sünnitoetuse maksmise eesmärgiks.
  16. Kolleegiumi hinnangul ei saa sünnitoetuse eesmärgiks pidada eraldiseisvalt lapse ega vanemate toetamist, vaid lapse ja vanemate või mitmike ja vanemate toetamist ühiselt.
  17. Korra punktide 3.1 ja 3.5 alusel määratakse sünnitoetus lapse või mitmike vanemale tingimusel, et mõlemad vanemad on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanikud enne lapse sündi ning vähemalt üks lapse või mitmike vanematest on rahvastikuregistri andmetel elanud Tallinnas vähemalt aasta enne lapse sündi. Tulenevalt korra punkti 3.1 kolmandast lausest peab laps olema rahvastikuregistri andmetel Tallinna elanikuks sünnist alates ja elama toetuse taotlejaga ühel aadressil. Õiguskantsler leidis, et sünnitoetuse eesmärk on eelkõige lapse või mitmike (edaspidi mõlemad: lapse) sünniga seotud kulutuste katmine ning võrreldavateks gruppideks tuleb pidada lapsi, kelle mõlemad vanemad on lapse sünni hetkel rahvastikuregistri andmetel Tallinna elanikud, ning lapsi, kelle üks vanem on lapse sünni hetkel rahvastikuregistri andmetel Tallinna elanik. Tallinna Linnavolikogu on seisukohal, et toetuse subjekti määramine on kohaliku omavalitsuse vaba otsustus ja keegi teine ei saa seda teisiti määrata, ning sellest tulenevalt on subjektiks lapsevanem. Tallinna Linnavolikogu hinnangul saaks võrreldavateks gruppideks pidada lapsi, kui neile oleks tagatud võimalus iseseisvalt sünnitoetust taotleda ning nõuda, et seda kasutataks tema huvides. Kolleegium ei saa nõustuda kummagi seisukohaga alltoodud põhjustel.
  18. See, kes on õigusakti alusel toetuse saajaks, ja see, mida tuleb pidada toetuse tegelikuks eesmärgiks, ei pruugi langeda kokku. Nii näiteks maksti varem puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel hooldajatoetust puudega inimese hooldajale. Toetuse tegelik eesmärk oli siiski toetada puudega inimest. Tallinna Linnavolikogu arvates ei saa võrreldavate gruppidena käsitleda vastsündinud lapsi, kuna nad ei saa oma subjektiivseid õigusi iseseisvalt teostada (vt käesoleva otsuse punktid 18 ja 48). Võrreldavate gruppide valikul ei saa lähtuda sellest, kas isik on suuteline ise oma õigusi maksma panema. Selle seisukoha järgi oleks abitute isikute diskrimineerimine alati välistatud seetõttu, et nad ei saa ise oma õigusi kaitsta. See ei oleks põhjendatud.
  19. Sellele, et võrreldavate gruppidena võiks käsitleda üksnes aktis määratletud toetuse saajat, räägib vastu ka järgmine paralleel. Euroopa Nõukogu direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust, artikli 2 lõike 2 punkt b sätestab, et kaudseks diskrimineerimiseks peetakse seda, kui ilmselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab isikud rassilise või etnilise päritolu alusel teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda. Säte on üle võetud Eesti õiguskorda võrdse kohtlemise seaduse § 3 lõikega 4, mis annab kaudse diskrimineerimise mõiste. Kuigi nimetatud direktiivi ja seaduse kohaldamisala on piiratud, on põhimõte sama ka muude tunnuste puhul – võrdse kohtlemise nõude täitmise tuvastamisel ei ole määrav, millisena on säte sõnastatud, vaid see, mis on selle sätte taga.
  20. Kuigi sünnitoetuse maksmise keskmes on laps, sest toetust makstakse tema sünni korral, ei saa siiski nõustuda sellega, et võrreldavateks gruppideks on üksnes lapsed. Lapse sünniga kaasnevad kulud. Lapsel endal sissetulekuid ei ole ja kulud kannavad vanemad. Isegi kui lapsel on vara, siis selle kasutamise ja käsutamise üle otsustavad vanemad. Lapse sünniga seotud kulutustest osa puhul on tegemist väljaminekutega, mis on seotud pigem vanemate mugavusega lapse eest hoolitsemisel, mitte need ei lähtu otseselt lapse vajadustest.

§-st 27 tulenevalt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. See kohustus on nii emal kui ka isal. See tähendab muu hulgas seda, et vanem peab kasutama osa oma vara lapse ülalpidamiseks. Sünnitoetuse eesmärk on tagada lapsele ja tema vanematele parem toimetulek lapse sünniga kaasnevate kulutustega. Eesmärgist lähtuvalt tuleb lugeda toetatavaks laps ja vanemad ühiselt.

  1. Seega on võrreldavateks gruppideks lapsed ja nende vanemad, kes on Tallinna elanikeks registreeritud, ning lapsed ja nende vanemad, kellest üks vanem ei ole registreeritud Tallinna elanikuks. Mõlema grupi puhul on ühiseks jooneks, et üks vanem peab olema olnud Tallinna elanik vähemalt aasta enne lapse sündi. Selle nõude põhiseaduspärasust ei ole keegi vaidlustanud ning seda kolleegium otsuses edaspidi ei käsitle.
  2. Lähtuvalt korra punktist 3.2 makstakse teise osana 50% sünnitoetusest lapse aastaseks saamisel. Seetõttu on võrreldavateks gruppideks ka laste sünnist alates Tallinna elanikeks registreeritud lapsed koos vanematega, kes on Tallinna elanikeks registreeritud jätkuvalt lapse aastaseks saamiseni, ning need lapsed koos vanematega, kellest üks ei ole katkematult Tallinna elanik lapse aastaseks saamiseni.
  3. Erineva kohtlemise õigustatuseks peab olema legitiimne eesmärk. Legitiimse eesmärgina on menetlusosalised käsitanud eesmärki toetada laste sündi kooselavate vanemate peresse ning tagada tulumaksu laekumine Tallinna linna eelarvesse ja soodustada üksnes kohalikke elanikke.
  4. Eesmärk toetada laste sündi kooselavate vanemate peresse on küll legitiimne, kuid korra regulatsioon ei ole sobiv selle eesmärgi saavutamiseks. Korra punktid 3.1 ja 3.5 näevad ette, et toetust makstakse lapsega samal aadressil elavale vanemale. Teise vanema elukoht ei pea olema sama, see peab olema lihtsalt Tallinna linnas. Seega kord ei nõua vanemate koos elamist.
  5. Eesmärk tagada tulumaksu laekumine Tallinna linna eelarvesse ja soodustada üksnes kohalikke elanikke on legitiimne.

§ 154lõike 1 kohaselt otsustavad kohalikud omavalitsused kohaliku elu küsimusi.

Ühest küljest tähendab see õigust ise otsustada, teisalt on sellega sätestatud territoriaalsus – otsustatakse üksnes kohaliku kogukonnaga seotud küsimusi. Sellest lähtuvalt on legitiimne kohaliku omavalitsuse eesmärk toetada üksnes kohalikke elanikke.

  1. Tulumaksuseaduse § 5 lõike 1 punkti 1 kohaselt laekub residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust 11,4% maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele. Tulumaksuseaduse § 5 lõike 2 esimese lause alusel loetakse residendist füüsilise isiku elukohaks kalendriaastal sama kalendriaasta
  2. jaanuari seisuga Maksu- ja Tolliameti peetavasse maksukohustuslaste registrisse kantud elukoht. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse
  3. juuli
  4. aasta määruse nr 240 ""Maksukohustuslaste registri" asutamise ja registri pidamise põhimäärus" § 14 lõikest 2 saab Maksu- ja Tolliamet andmed füüsiliste isikute kohta rahvastikuregistrist.
  5. Seega on kohaliku omavalitsuse rahastamise süsteem kujundatud selliselt, et omavalitsuse üheks tuluks on tema elanike tulumaksu osa. Kohalikud elanikud maksavad osaliselt tulumaksu kohaliku omavalitsuse eelarvesse, mille abil on kohalikul omavalitsusel omakorda võimalik neile teenuseid osutada. Lapsi saavad üldjuhul tööealised inimesed, kes käivad tööl või töö puudumisel soovivad tööle asuda. Kuna tulumaksu laekumine omavalitsuse eelarvesse sõltub inimese elukoharegistreeringust rahvastikuregistris, on kohalikul omavalitsusel selge huvi, et kohalikud elanikud oleksid ennast ka sellesse omavalitsusesse registreerinud. Elanike arvu teadmine on omavalitsusele vajalik ka selleks, et ta saaks paremini oma ülesannete täitmist planeerida, näiteks hindamaks, kui palju inimesi võib vajada sotsiaalabi ja kui palju on potentsiaalseid iga päev ühiskondliku transpordi kasutajaid. Isikud, kes elavad kohalikus omavalitsuses, kasutavad kohaliku omavalitsuse pakutavaid teenuseid, kui mitte muud, siis vähemalt avalikku tänavavõrku ja -valgustust. Legitiimseks eesmärgiks tuleb pidada seda, kui kohalik omavalitsus rakendab meetmeid, et tema territooriumil tegelikult elavad isikud ennast ka selle omavalitsuse elanikena registreeriksid.
  6. Kohaliku omavalitsuse finantsküsimustega on seotud nii kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus kui ka finantsgarantii. Enesekorraldusõigus tuleneb PS § 154 lõikest 1, mis sätestab, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt. Finantsgarantiiga seotud õigused on suunatud enesekorraldusõiguse kasutamiseks vajalike tingimuste loomisele (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  7. juuni
  8. aasta otsus nr 3-4-1-2-09, punkt 43). PS § 154 lõikest 1 tuleneb õigus piisavatele rahalistele vahenditele, mis võimaldavad kohaliku omavalitsuse üksusel iseseisvalt otsustada ja korraldada nii kohustuslikke kui ka vabatahtlikke omavalitsuslikke ülesandeid (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  9. juuni
  10. aasta otsus nr 3-4-1-2-09, punkt 42). Niisuguse õiguse näeb ette ka kohaliku omavalitsuse harta artikli 9 lõige 1, mille kohaselt on kohalikel võimuorganitel riikliku majanduspoliitika raames õigus piisavatele rahalistele vahenditele, mida nad võivad oma volituste piires vabalt kasutada.
  11. Riigikohtu üldkogu on kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse ja finantsgarantii kohta leidnud, et finantstagatised on aluseks omavalitsusüksuste rahastamise korraldusele ning et PS § 154 lõikest 1 tulenev õigus ja kohustus otsustada ning korraldada seaduse alusel iseseisvalt kõiki kohaliku elu küsimusi eeldab ka otsuste tegemist selle kohta, kuidas kasutada kohaliku elu küsimuste lahendamiseks ette nähtud raha (Riigikohtu üldkogu
  12. märtsi
  13. aasta otsus nr 3-4-1-8-09, punktid 54 ja 61). Teistpidi – sellest tuleneb ka omavalitsuse õigus otsustada, millisel teel tagada eelarvesse raha laekumine. See tähendab, et eelarvetulude leidmine on osa enesekorraldusõigusest. See, kuidas tagada võimalikult suur maksumaksjate hulk, ei ole omavalitsusüksuse rahastamise korralduse küsimus, vaid küsimus sellest, millised valikud teha eelarve tulude laekumise tagamiseks. See on seotud PS § 157 lõikes 1 sätestatud omavalitsuse õigusega iseseisvale eelarvele.
  14. Sünnitoetuse maksmine sõltumata perekonna sissetulekust on kohaliku omavalitsuse enesele võetud kohalik ülesanne. Riiklike peretoetuste seaduse § 10 alusel maksab ka riik sünnitoetust. Praeguses asjas kõne all olev sünnitoetus on üheks omavalitsuse pakutavaks hüveks, mis tähendab omavalitsusele kulu. See ei ole toetus puudust kannatavatele lastele ja nende vanematele, vaid sünnitoetust makstakse kõigile. SHS § 23 lõike 1 kohaselt võib valla- või linnavalitsus määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusest tulenevalt on kohalikul omavalitsusel õigus otsustada, milliseid toetusi, soodustusi ja teenuseid ta pakub lisaks

st ja seadusest tulenevatele kohustuslikele teenustele.

  1. Kuigi kohalik omavalitsus peab igal juhul arvestama PS §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise nõuet, on omavalitsus oma valikutes vabam, kui tegemist ei ole toetuste või teenustega puudust kannatavatele isikutele ega seesuguse toetuse või teenusega, mida isik saaks omavalitsuselt omavalitsusel lasuva kohustusliku ülesande tõttu nõuda. Põhiseadus ei näe ette absoluutset keeldu isikuid erinevalt kohelda, vaid isikuid võib erinevalt kohelda, kui on olemas legitiimne eesmärk ja see on proportsionaalne. Kohaliku omavalitsuse olemusest tuleneb, et ta tegutseb üksnes kohalikul tasandil, see tähendab, oma territooriumil või sellega seotult. Kohaliku omavalitsuse võimuvolitused piirduvalt selgelt tema territooriumiga. Teisiti ei saa see olla ka kohaliku omavalitsuse kohustustega – kohalikul omavalitsusel ei ole kohustusi isiku vastu, kellel ei ole seost selle kohaliku omavalitsusega.
  2. Sünnitoetusega toetatakse last ja tema vanemaid ühiselt. Juhul kui üks neist ei ole registri järgi selle kohaliku omavalitsuse elanik, on lapse ja tema vanemate seos selle omavalitsusega nõrgem kui nendel, kes kõik on selle omavalitsuse elanikeks registreeritud. Kui sätestataks, et piisaks ühe isiku registreeringust, ja kõigis kohalikes omavalitsustes oleks samasugune regulatsioon ning isa, ema ja laps oleksid registreeritud kõik erinevatesse omavalitsustesse, siis oleks õigus toetust saada koguni kolmest omavalitsusest.
  3. Isikute ja kohaliku omavalitsuse vaheline õiguste ja kohustuste suhe on erinev juhul, kui isikud on registreeritud selle omavalitsuse elanikeks, ja juhul, kui isikud ei ole registri andmetel selle omavalitsuse elanikud. Kuigi omavalitsus ei osuta teenuseid otseselt vastutasuna isikute panuse, sh tulumaksu laekumise eest, saab pidada õigustatuks, et kohaliku omavalitsuse ja isiku suhe on siiski vastastikune. Tasakaal on paigast, kui isik keeldub võtmast omavalitsuse vastu kohustusi, kuid saab siiski õiguse nõuda endale hüvesid. Kui eitada omavalitsuse ja isikute suhte vastastikkust, võiks jõuda seisukohani, et kohalik omavalitsus peaks toetusi pakkuma kõigile, sõltumata nende elukohast.
  4. Sünnitoetust makstakse lapsele ja vanematele ühiselt. Mõlemad vanemad, sõltumata oma elukohast, on kohustatud lapse eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Tegemist on vanemate ühiste kulutustega. Sünnitoetusega aidatakse kanda ühiseid kulutusi. Isikute ja omavalitsuse vahelises suhtes tuleb vastastikkusest lähtuda, arvestades toetuse subjekte ühiselt. Seega – isikutele, kes ei ole end kohalikeks elanikeks registreerinud, ei pea omavalitsus tagama sünnitoetuse maksmist võrdsetel alustel nendega, kes on end kohalikeks elanikeks registreerinud.
  5. Järelikult ei kohtle kohalik omavalitsus põhjendamatult ebavõrdselt neid lapsi ja vanemaid, kellest üks ei ole sama omavalitsuse elanikuks registreeritud, võrreldes nende laste ja vanematega, kes on registreeritud selle omavalitsuse elanikeks. Seega ei ole tegemist

§-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega.

  1. Käesoleva otsuse punktis 53 toodud võrreldavate gruppide võrdse kohtlemise analüüsimise argumendid on samad eespool toodutega. Seetõttu ei käsitle kolleegium neid gruppe eraldi ning leiab, et ka nende gruppide puhul ei ole tegemist võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega. II
  2. Korra punkt 3.1 sätestab, et "mõlemad lapse vanemad", korra punkt 3.2 "lapsevanemad" ja korra punkt 3.5 "mõlemad vanemad" peavad olema rahvastikuregistri andmetel Tallinna elanikud. Kõikidel lastel ei ole kaht vanemat – lapse sünniaktis võib puududa kanne lapse isa kohta, st lapsel ei ole õiguslikult teist vanemat, või lapse üks vanem võib olla surnud, st vanem puudub faktiliselt. Järgnevalt tõlgendab kolleegium viidatud sätteid juhul, kui lapsel üks vanem puudub, ning hindab selle tõlgenduse põhiseaduspärasust.
  3. Tallinna Linnavolikogu selgitas, et kõigil seesugustel juhtudel, kus lapsel puudub juriidiliselt või faktiliselt vanem, on sünnitoetust makstud, kui seda on taotletud. Silmas tuleb pidada, et põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses kontrollitakse õigusakti vastavust

le, mitte selle rakenduspraktika põhiseaduspärasust.

ga vastuolus oleva akti põhiseaduspärane rakendamine ei muuda akti ennast põhiseaduspäraseks. Seega on küsimuseks, kuidas tuleb tõlgendada sätteid "mõlemad [---] lapse vanemad on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanikud" ja "lapsevanemad" olukorras, kus lapse sünniaktis ei ole kannet lapse isa kohta või lapse üks vanem on surnud.

  1. Määratlus "mõlemad vanemad" ja "lapsevanemad" lähtub sellest, et üldjuhul on lapsel kaks vanemat, ning toetuse saamiseks peavad lapse mõlemad vanemad olema registreeritud Tallinna linna elanikuks. Absurdne oleks nõuda, et isik, keda ei ole olemas, oleks rahvastikuregistri andmetel Tallinna elanik.
  2. Juhul kui määratlust "mõlemad" tõlgendada üksnes grammatiliselt, võiks asuda ka seisukohale, et tegemist peab olema kahe vanemaga, kes on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanikud. Selline tõlgendus oleks aga

ga vastuolus järgmistel põhjustel. Sünnitoetust makstakse nendele lastele ja vanematele, kes on otsustanud end õiguslikult siduda Tallinna linnaga, st kellel on omavalitsusega vastastikkusel põhinev õiguste ja kohustuste suhe. Juhul kui lapse teine vanem on registreeritud mõnes teises omavalitsuses (vt käesoleva otsuse punktid 63 ja 64), on lapse ja tema vanemate side Tallinna linnaga nõrgem kui siis, kui mõlemad vanemad on registreeritud Tallinna linna elanikuks. Juhul kui laps ja tema ainuke vanem on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanikeks, ei ole nende side teise vanema puudumise tõttu linnaga nõrgem kui lapsel ja tema kahel vanemal, kes kõik on Tallinna elanikeks registreeritud. Juhul kui sätteid tõlgendada selliselt, et nende alusel ei ole üksikvanemal õigust saada sünnitoetust, oleks tegemist võrdsuspõhiõiguse rikkumisega ja norm

ga vastuolus. 72. Riigikohtu üldkogu on leidnud, et erinevate tõlgendusvõimaluste puhul tuleb eelistada

ga kooskõlas olevat tõlgendust neile tõlgendustele, mis ei ole

ga kooskõlas (vt Riigikohtu üldkogu

  1. veebruari
  2. aasta otsus nr 3-2-1-73-04, punkt 36). Kui laps ja tema vanem on registreeritud Tallinna elanikeks ning teine vanem puudub, tuleb tõlgendada korra punkte 3.1, 3.2 ja 3.5 selliselt, et ka üksikvanemal on õigus sünnitoetust saada, sest selline tõlgendus on mõistlik ja

ga kooskõlas ning vastupidine oleks ebamõistlik ja

vastane. 73. Nagu ülalt nähtub, on õiguskantsleri vaidlustatud normid põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi hinnangul

ga kooskõlas. Seega tuleb õiguskantsleri taotlus jätta rahuldamata. Märt Rask, Tõnu Anton, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.