) § 702 lg 2 p 2 järgi asjaolu, et kostjale ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, sh talle hagiavaldust kätte toimetatud ega teda kohtusse kutsutud, kuigi tema suhtes tehti kohtulahend. Maakohus ei teinud vajalikke toiminguid, et välja selgitada kostja juhatuse liikme asukoht. Erinevalt kohtust oli kohtutäitur võimeline kiiresti kostja asukoha kindlaks tegema. Interneti otsingumootorite kaudu on leitavad nii viide kostja tegevuse kohta kui ka telefoninumber. Maakohus ei teinud täiendavaid järelepärimisi kostja asukoha kindlakstegemiseks ega kohustanud hagejat avaldama kostja andmeid. Hageja teadis kohtumenetluse ajal kostja juhatuse liikme asukohta ja kontaktandmeid. Menetlusdokumentide kättetoimetamise ebaõnnestumine kostja registrijärgsele aadressile, kus ta enam ei tegutse, ei ole piisav, et toimetada hagimaterjalid ja tagaseljaotsus kätte AT kaudu.
esimese lause alusel tühistada alates hagi esitamisest väljamõistetud viivise ning menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Selles osas saadab kolleegium asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Ülejäänud osas jätab kolleegium teistmisavalduse rahuldamata ja maakohtu tagaseljaotsuse muutmata.
lg 2 p 2 järgi tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku eest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivise, mille määraks päevas on 0,5% põhinõudest, ning jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulude katteks 27 624 krooni 55 senti. Maakohtu 9. oktoobril 2009 AT-s avaldatud kohtuteates oli märgitud, et maakohtu menetluses on hageja hagi kostja vastu põhivõla 263 923 krooni 3 sendi ja viivise 108 256 krooni 34 sendi saamiseks. Seega ei teatatud kostjale hageja nõudest mõista kostjalt välja ajavahemiku eest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivis, mille määraks päevas on 0,5% põhinõudest. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu tagaseljaotsus selles osas tühistada ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. 10.
lg 4 esimesest lausest ja
lg-st 3 tulenevalt ei pidanud maakohus praeguses asjas toimetama menetluskulude kindlaksmääramise avaldust koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kostjale kätte ega andma talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Siiski tuleb maakohtu otsus
lg 3 teise lause järgi tühistada ka menetluskulude jaotuse ja menetluskulude väljamõistmise osas, kuna menetluskulude jaotus ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurus sõltub hageja täiendava viivisenõude kohta tehtavast otsusest.
lg 1 p-s 1 sätestatud eeldusi kontrollimata juhul, kui asjaoludest nähtuvalt on selge, et tagaseljaotsust ei ole võimalik muul viisil kätte toimetada. Sellisel juhul võib kohus tagaseljaotsuses märkida, et see avaldatakse AT-s. Kui pärast tagaseljaotsuse AT-s avaldamist aga selgub, et tagaseljaotsust oleks olnud võimalik kostjale kätte toimetada muul viisil kui avaldamisega AT-s, hakkab kaja esitamise tähtaeg (
lg 2) kulgema ajast, millal kostja sai tagaseljaotsuse kätte (
lg 3), mitte pärast seda, kui tagaseljaotsuse avaldamisest AT-s on möödunud 30 päeva (
Tähtaegselt esitatud kaja tuleb sellisel juhul rahuldada sõltumata muudest põhjustest igal juhul
lg 1 p 1 järgi.
lg 2 esimese lause järgi toimetatakse juriidilise isiku või ametiasutuse puhul menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui
-ist ei tulene teisiti.
lg 2 teise lause järgi kui
-i VI osas sätestatud kättetoimetamise muid viise järgides ei ole võimalik seaduslikule esindajale menetlusdokumenti kätte toimetada, toimetatakse dokument kätte avalikult
§-s 317 sätestatu kohaselt. Seaduse mõtte kohaselt saab
lg 2 teise lause järgi menetlusdokumenti juriidlisele isikule avalikult kätte toimetada ka siis, kui seda pole õnnestunud kätte toimetada juriidilise isiku kohtumenetluse esindjale (
) kas isiklikult allkirja vastu või muul
-i VI osas ettenähtud viisil. Kuigi
lg 4 p 2 järgi tuleb AT kaudu kättetoimetatavas dokumendis märkida vaid kättetoimetatavas dokumendis sisalduv taotlus, on kolleegium 15. aprillil 2008 tsiviilasjas nr 3-2-2-108 tehtud määruse p-s 6 selgitanud, et AT-s hagiavalduse kohta avaldatavas kohtuteates tuleb menetluse esemena märkida hageja nõue ja õigussuhe, millest nõue tuleneb, ning et
lg 1 eesmärk on tagada poolele, kellele ei ole muul viisil õnnestunud menetlusdokumenti kätte toimetada, arusaamine sellest, millel põhineb tema vastu esitatud nõue ja kui suur see on. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Praeguses asjas märkis maakohus hagiavalduse kohta AT-s avaldatud kohtuteates üksnes hageja nõutavad rahasummad (põhivõlg ja viivis). Kolleegiumi eelnimetatud seisukohta arvestades ei olnud see piisav. Asja materjalidest nähtuvalt oli hageja põhinõudeks kostja töövõtulepingu rikkumisest ning hageja töövõtulepingu ülesütlemisest tulenev kahju hüvitamise nõue. Vähemalt need asjaolud oleksid pidanud olema avaldatud AT-s hagiavalduse kohta avaldatud kohtuteates selleks, et kohus oleks
lg 1 teise lause järgi saanud lugeda, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Samuti oleks selles kohtuteates pidanud olema märgitud, kellelt hageja oli omandanud loovutamise teel nõuded, mida ta esitas kostja vastu. 12. Kuna maakohtu tagaseljaotsus tühistatakse osaliselt ja asi saadetakse tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus
13. Kostja teistmisavalduse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle
Kostja on kooskõlas
lg-ga 8 Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus ja Luule Tarmile. Villu Kõve, Henn Jõks, Tambet Tampuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.