Obsah (4)

§ 1054§ 127§ 1045§ 130

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

§ 1054lg 1 järgi.

Kuivõrd kostjal on kohustus hüvitada kahju, on hagejal õigus nõuda kostjalt võlaõigusseaduse (

) § 113 lg 1 järgi ka viivist. Kuna kostja keeldus

1. jaanuaril 2008 kahju hüvitamast, tuleb see kuupäev lugeda viivise arvutamise alguseks. Kostja ei ole viivise arvestusele vastu vaielnud.
2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale osas, millega temalt mõisteti välja 20 000 krooni. Ta palus teha uue otsuse, millega jätta hageja nõuded rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt hindas maakohus tõendeid valesti. Kui töövõtuleping oli tõeline, oleks hageja pidanud kahju vähendamiseks kasutama kannatanu eest hoolitsemisel kõrvalist abi. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta ei kasutanud kellegi teise abi. Ka pole hageja tõendanud, et kannatanu vajas abi. Lisaks on maakohus jätnud arvestamata, et tööl käies oleks hageja teinud lisakulutusi nt transpordile. Kannatanu ambulatoorne ravi lõppes enne töövõtulepingu tähtpäeva saabumist. Seega on arusaamatu, miks ei saanud hageja vähemalt nendel päevadel töövõtulepingut täita. Hageja ei ole tõendanud, et ka sellel ajal oli tööülesannete täitmine võimatu ja kostja on talle kahju põhjustanud. Kostja ei ole kahju tekitamises süüdi või pole süüdi kogu sissenõutava kahju tekitamises. Kostja pole süüdi ka selles, et hageja ei saanud töövõtulepingut täita. Kuna kannatanu kips eemaldati
3. oktoobril 2007 ja ambulatoorne ravi lõppes
4. novembril 2007, taastus kannatanu liikumisvõime neist ühel või teisel ajal ning hooldajat poleks enam vaja olnud. Seega tulnuks hagejal tasuda hooldaja tasu 26 päeva eest, s.o kokku 11 300 krooni, või 50 päeva eest, s.o kokku 21 700 krooni.
5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
7. oktoobri
8. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse järgi kohaldas maakohus valesti

-i 53. peatüki sätteid lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamise kohta. Maakohus ei arvestanud

§ 127lg-s 2 sätestatut.

Lepinguväliselt kahju tekitamisest tulenevaid kohustusi reguleerivate sätete eesmärk ei ole kaitsta liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku hooldajat saamata jäänud töötasu eest, mis tekkis kannatanu hooldamise vajaduse tõttu. Seega ei ole hagi rahuldamiseks õiguslikku alust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada. Hageja leidis kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohus rikkus TsMS § 651 lg-t 1, sest kuigi kostja vaidlustas maakohtu otsuse osaliselt, tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse ka ulatuses, mille peale ei olnud apellatsioonkaebust esitatud. Ringkonnakohus ei ole otsust põhjendanud ning on tuginenud üllatuslikele asjaoludele. Kostja ei ole tuginenud ega kohtud juhtinud poolte tähelepanu

§ 127lg-le 2.

Hagejal ei ole olnud võimalust esitada oma väiteid selle kohta, kas lepinguvälise kahju hüvitamise eesmärk on kahju hüvitamine. Hagejal on õigus saada kahjuhüvitist. Hageja ei oleks pidanud palkama hooldajat, kuna abikaasa ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest. Abikaasa ülalpidamiskohustust täitva isiku saamata jäänud tulu on samaväärne kannatanu saamata jäänud tuluga, sest see oleks olnud perekondlik tulu.

1. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 järgi tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 10 420 krooni ja jaotas menetluskulud. Ülejäänud osas tuleb ringkonnakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid täiendada tuleb ringkonnakohtu otsuse õiguslikku põhjendust. Osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 10 420 krooni, tuleb TsMS § 691 p 5 järgi jätta jõusse maakohtu otsus. Kooskõlas TsMS § 689 lg-ga 21 märgib kolleegium kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse otsuse resolutsiooni. Menetluskulud tuleb jätta kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda.
3. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks tuleb tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude kostja vastu ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 10 420 krooni. Kostja palus tühistada maakohtu otsuse. Ta märkis apellatsioonkaebuses, et tunnustab maakohtu otsust osas, millega temalt mõisteti hageja kasuks välja 10 420 krooni. Kostja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 4000 krooni, arvestades tsiviilasja hinnaks 20 000 krooni. Järelikult vaidlustas kostja apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse üksnes osas, millega maakohus mõistis temalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 20 000 krooni ja viivise. Kuna kostja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega temalt mõisteti hageja kasuks välja kahjuhüvitis 10 420 krooni, jõustus maakohtu otsus selles osas TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt. Selles osas maakohtu otsust tühistades ületas ringkonnakohus apellatsiooni piire, rikkudes TsMS § 651 lg-t
4. Apellatsioonkaebuse piiride ületamine on menetlusõiguse normi oluline rikkumine TsMS § 669 lg 2 ja § 692 lg 4 esimese lause järgi, mistõttu tuleb eelnimetatud osas ringkonnakohtu otsus tühistada sõltumata kassatsioonkaebuse ulatusest ja põhjendustest (vt ka Riigikohtu
5. mai
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-08, p 14).
7. Kolleegium ei nõustu hagejaga selles, et ringkonnakohus rikkus

§ 127lg-t 2 kohaldades Ts

MS § 652 lg-t 9 ning § 436 lg-d 3 ja 4.

§ 127

lg 2 järgi ei tule kahju hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Hinnangu andmine selle sätte järgi on õiguse kohaldamise, mitte asjaolude tuvastamise küsimus. Kohus ei ole otsust tehes TsMS § 436 lg 7 järgi seotud poolte esitatud õiguslike väidetega (vt nt Riigikohtu 7. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-07, p 15). Ringkonnakohus ei ole TsMS § 652 lg 8 järgi seotud apellatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega. Seega võis ringkonnakohus iseenesest kohaldada

§ 127lg-t 2 sõltumata poolte esitatud õiguslikest põhjendustest.

12. Täpsustada tuleb ringkonnakohtu seisukohta, et hagi rahuldamise välistab

§ 127lg-s 2 sätestatu.

Hageja palus kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista saamata jäänud tulu, mida ta oleks saanud, kui ta ei oleks pidanud hooldama oma abikaasat, kes sai kostja töötaja põhjustatud liiklusõnnetuses tervisekahjustusi ja kehavigastusi. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et deliktide puhul, kus teo õigusvastasus tuleneb kahjulikust tagajärjest (

§ 1045

lg 1 p-d 1, 2, 3 ja 5), on üldjuhul seaduse kaitse-eesmärk

§ 127

lg 2 mõtte kohaselt piiritletud

-i 7. peatüki sätetega, mis reguleerivad hüvitisnõude ulatust kahjustatud õigusobjektide liikide kaupa (

§-d 129-132) (vt Riigikohtu

1. septembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 13). Vaidlusaluse asja lahendamiseks on oluline

§ 130

, mis piirab hüvitusnõudeid isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamise korral (

§ 1045

lg 1 p 2).

§ 130

lg 1 järgi hüvitatakse kahjustatud isikule kehavigastuse või tervisekahjustuse tagajärjel tekkinud kulud, sh vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sh sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. See säte võimaldab kahjustamisest tekkinud kulusid ja töövõimetusest tekkinud kahju nõuda üksnes kahjustatud isikul, st isikul, kellele tekitati kehavigastus või muu tervisekahjustus. Seadus ei näe ette isiku tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral teise isiku õigust nõuda talle sama juhtumiga tekitatud varalise kahju hüvitamist. Järelikult oleks maakohus pidanud hagi jätma rahuldamata

§ 130lg-st 1 tulenevalt.

Kolleegium peab vajalikuks märkida, et

§ 127

lg 2 kohaldamisel peab kohus märkima ka lepingulise kohustuse või sätte, mille rikkumist kostjale ette heidetakse ning mille kaitse-eesmärgi ulatust kohus hindab. Ringkonnakohus ei märkinud, missuguse sätte kaitse-eesmärgi ulatust ta hindas.

1. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus, tühistades maakohtu otsuse, jättis mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse osalise tühistamise ja maakohtu otsuse osalise jõustumise tõttu muudab kolleegium TsMS § 173 lg 3 esimese lause alusel menetluskulude jaotust. Kolleegium leiab, et hagi ja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu on TsMS § 163 lg 1 järgi põhjendatud jätta poolte kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud poolte endi kanda.
2. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hagejale tagastada. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud hageja eest OÜ Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli. Hageja on TsMS § 149 lg 8 alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb kassatsioonkaebuse rahuldamise korral tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli. Ants Kull, Lea Laarmaa, Tambet Tampuu