← Eesti

3-1-1-16-11

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-16-11 Otsuse kuupäev 9. märts 2011 Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Priit Pikamäe Ko

§ 199lg 2 p-de 5 ja 9 järgi mõistetud 1 kuu pikkust vangistust ning Kar

S § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi mõistetud 7 kuu pikkust vangistust KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, lugedes F.B karistuseks KarS §

§ 199lg 2 p-de 5 ning 9 järgi 20 päeva vangistust ja Kar

S § 199 lg 2 p-de 5 ning 9 järgi 4 kuud ja 20 päeva vangistust. 3. Karistusseadustiku § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendada F.B-le KarS §

§ 199

lg 2 p-de 5 ning 9 järgi mõistetud karistust - 20 päeva vangistust - Harju Maakohtu

  1. jaanuari
  2. a otsusega mõistetud karistuse - 4 kuud vangistust - võrra ja mõista liitkaristuseks 4 kuud ning 20 päeva vangistust. Sellest liitkaristusest arvata maha Harju Maakohtu
  3. jaanuari
  4. a otsusega mõistetud ja ärakantud karistus - 4 kuud vangistust, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 20 päeva vangistust.
  5. Karistusseadustiku § 65 lg 2 alusel suurendada F.B-le KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi mõistetud karistust - 4 kuud ning 20 päeva vangistust - KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa - 20 päeva vangistust - võrra ning mõista liitkaristuseks 5 kuud ja 10 päeva vangistust.
  6. Karistusseadustiku § 68 lg 1 alusel arvata F.B karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 5 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks 5 kuud ja 5 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda
  7. august
  9. Seoses karistusaja lõppemisega
  10. jaanuaril 2011 vabastada F.B vahi alt.
  11. Kriminaalmenetluse seadustiku § 314 p 6 ja riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 2 lg 2 kohaselt tekib F.B õigus hüvitisele vahi all viibitud aja eest alates
  12. jaanuarist 2011 kuni
  13. märtsini 2011, s.o kokku 53 päeva.
  14. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
  15. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
  16. Määrata OÜ-le Niguliste Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks F.B-le kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 95 (üheksakümmend viis) eurot ja 88 (kaheksakümmend kaheksa) senti, sealhulgas käibemaks 15 (viisteist) eurot ning 98 (üheksakümmend kaheksa) senti.
  17. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  18. Harju Maakohtu
  19. septembri
  20. a otsusega tunnistati F.B lühimenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi ning teda karistati vangistusega 1 aastaks. Vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 5 päeva ja loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud ning 25 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti
  21. august
  22. Ühtlasi mõisteti F.B-lt AS Eesti Post kasuks välja 1148 krooni.
  23. Karistusseadustiku § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi tunnistati F.B süüdi järgmistes tegudes: 2.1 olles ühe aasta jooksul toime pannud vähemalt kaks vargust, püüdis ta
  24. novembril 2009 kella 9.58 paiku Tallinnas Mustamäe tee 16 asuvast kauplusest avalikult varastada 1000 krooni ja 50 sendi väärtuses kaupa, kuid turvatöötaja sekkumise tõttu jäi süütegu lõpule viimata; 2.2 olles Harju Maakohtu
  25. jaanuari
  26. a otsusega karistatud süstemaatiliselt varguste toimepanemise eest: 2.2.1 püüdis ta
  27. juunil 2010 kella 20.30 ajal Viimsi vallas Kaluri tee 3 asuvast kauplusest varastada 694 krooni ja 80 sendi väärtuses kaupa, kuid turvatöötaja sekkumise tõttu jäi süütegu lõpule viimata; 2.2.2 püüdis ta
  28. juunil 2010 kella 12.45 ajal Tallinnas Punane 46 asuvast kauplusest varastada 298 krooni väärtuses kaupa, kuid turvatöötaja pidas F.B kinni; 2.2.3 püüdis ta
  29. juunil 2010 kella 12.40 ajal Tallinnas Peterburi tee 62a asuvast kauplusest varastada 500 krooni väärtuses kaupa, kuid turvatöötaja sekkumise tõttu jäi süütegu lõpule viimata; 2.2.4 varastas ta
  30. juulil 2010 kella 9.18 paiku Tallinnas Liivalaia 33 asuvast kohvikust 2500 krooni väärtuses kaupa; 2.2.5 varastas ta
  31. augustil 2010 kella 9.30 ajal avalikult Tallinnas Lossi plats 4 asuvast müügiruumist kaks keraamilist majakest ja stendi koos sellel olevate suveniiridega koguväärtusega 1198 krooni.
  32. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav F.B, taotledes kergema karistuse mõistmist.
  33. Tallinna Ringkonnakohtu
  34. novembri
  35. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt F.B karistamises KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi. Ringkonnakohus tunnistas F.B
  36. novembril 2009 toimepandud kuriteos süüdi KarS §

§ 199lg 2 p-de 5 ja 9 järgi ning karistas teda vangistusega 1-kuuks.

Kogumis Harju Maakohtu

  1. jaanuarit
  2. a otsusega mõisteti süüdistatavale KarS § 65 lg 1 alusel karistuseks 5-kuuline vangistus ja loeti varasema otsusega mõistetud karistus, s.o 4 kuud vangistust, kantuks. Pärast
  3. jaanuari 2010 toimepandud kuritegude eest tunnistati F.B süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi ning teda karistati vangistusega 7 kuuks. Vastavalt KarS § 65 lg-le 2 mõisteti süüdistatavale liitkaristuseks 8 kuud vangistust. Muus osas, sh KarS § 68 lg 1 alusel kantuks loetud eelvangistuse ja karistuse kandmise aja alguse osas, jäeti maakohtu otsus muutmata ning apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised. 4.1 Arvestades toimepandud kuritegude arvu, ei saa nõustuda apellandi väitega, et maakohtu otsusega mõistetud 7 kuu ja 25 päeva pikkune vangistus on liiga range. Süüdistatavat karistati sanktsiooni alammäära lähedase vangistusega. Samuti põhistas maakohus, miks puudub alus karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmiseks või selle üldkasuliku tööga asendamiseks. 4.2 Siiski tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Nimelt nähtub kriminaalasja materjalist, et ühe kuriteo pani F.B toime enne eelmise, s.t Harju Maakohtu
  4. jaanuari
  5. a otsuse tegemist, millega karistati süüdistatavat 4-kuulise vangistusega. Seetõttu tuleb F.B
  6. novembril 2009 toimepandud kuriteo eest süüdi tunnistada KarS §

§ 199lg 2 p-de 5 ja 9 järgi ning mõista talle karistuseks vangistus üheks kuuks. Liitkaristuse mõistmisel vastavalt Kar

S § 65 lg-le 1 kogumis Harju Maakohtu

  1. jaanuari
  2. a otsusega tuleb kohaldada karistuste täieliku liitmise põhimõtet, kuna süüdistatav on toime pannud mitmeid kuritegusid. Seega jääb F.B liitkaristusest kandmata veel üks kuu vangistust, mida tuleb vastavalt välja kujunenud kohtupraktikale käsitada eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osana, mis annab aluse KarS § 65 lg 2 kohaldamiseks. Ülejäänud, s.t pärast Harju Maakohtu
  3. jaanuari
  4. a kohtuotsust toimepandud kuritegude eest tuleb süüdistatavat karistada 7-kuulise vangistusega, kohaldades lõpliku liitkaristuse mõistmisel KarS § 65 lg-t
  5. Kirjeldatud viisil karistuse mõistmine ei raskenda süüdistatava olukorda, sest lõplik karistus ei ületa varem mõistetud lõpliku karistuse tähtaega. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  6. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni F.B kaitsja vandeadvokaat Imbi Seimar, taotledes maakohtu otsuse tühistamist süüdistatava karistamise osas ja uue otsusega kergema karistuse mõistmist. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised. 5.1 Ringkonnakohus arutas kriminaalasja süüdistatava apellatsiooni alusel. Kuigi sellises olukorras kehtib keeld raskendada süüdistatavale mõistetud karistust, on apellatsioonikohus seda siiski teinud. Uue otsusega suurendati ühe kuu võrra Harju Maakohtu
  7. jaanuari
  8. a otsusega mõistetud karistust, mille F.B oli juba ära kandnud. Taolist karistuse suurendamist põhjendas ringkonnakohus mõistetud karistuse liigse leebusega, mis ei vasta süüdistatava süü suurusele ega isikule. Ringkonnakohus tõdes ka ise, et liitkaristuse mõistmise eesmärgiks oli süüdistatava olukorra raskendamine. 5.2 Uue liitkaristuse mõistmise aluseks oli varguse katse, mille süüdistatav pani toime enam kui kolm kuud enne Harju Maakohtu
  9. jaanuari
  10. a otsuse tegemist. Selle teo puhul ei ole F.B süü suur. Süüdistatava olukorda raskendati ka sellega, et tema kriminaalasja ei saadetud õigeaegselt kohtusse. 5.3 Ringkonnakohus jättis kohaldamata KrMS § 238 lg 2, mille kohaselt vähendab kohus kriminaalasja lahendamisel lühimenetluses süüdistatavale mõistetud põhikaristust ühe kolmandiku võrra. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  11. Kriminaalasja materjalist nähtuvalt oli F.B enne käesolevas asjas vaidlustatud maakohtu otsust süüdi tunnistatud ka Harju Maakohtu
  12. jaanuari
  13. a otsusega. Nimetatud kohtuotsusega tunnistati F.B süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja teda karistati vangistusega 4 kuuks. Selle otsuse järgi mõistetud karistuse on F.B täielikult ära kandnud. 6.1 Kolleegiumi hinnangul tuvastas ringkonnakohus põhjendatult, et F.B-le käesolevas kriminaalasjas süüksarvatud kuritegudest ühe -
  14. novembri
  15. a varguse katse - pani süüdistatav toime enne Harju Maakohtu
  16. jaanuari
  17. a otsuse kuulutamist. Apellatsioonikohus märkis õigustatult, et hiljem tuvastatud kogumi tõttu tuleb F.B
  18. novembril 2009 toimepandud kuriteo katse eest süüdi tunnistada KarS §

§ 199lg 2 p-de 5 ja 9 järgi, mõista talle selle teo eest eraldi karistus ning moodustada Kar

S § 65 lg 1 alusel liitkaristus Harju Maakohtu

  1. jaanuari
  2. a otsuse järgi mõistetud karistusega. KarS § 65 lg 1 sätteid ei saa jätta kohaldamata ainuüksi põhjusel, et süüdistatav on talle eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse täielikult ära kandnud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. detsembri
  4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-04, p-d 11.2). Eeltoodud asjaolude tähelepanuta jätmine maakohtu poolt on käsitatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena, mis andis ringkonnakohtule pädevuse vaidlustatud otsus KrMS § 338 p 2 alusel tühistada ja teha nimetatud osas ise uus otsus. 6.
  5. Kolleegium ei nõustu kassaatori väitega, et apellatsioonimenetluse tulemina raskendati süüdistatava olukorda. Ringkonnakohus on piisavalt ja arusaadavalt põhistanud, miks liidetakse
  6. novembri
  7. a varguse katse eest mõistetud karistus Harju Maakohtu
  8. jaanuari
  9. a otsusega mõistetud karistusele KarS § 65 lg 1 alusel täies ulatuses. Toimepandud kuritegude arv on kindlasti selleks teguriks, mis mõjutab süüdistatava süü suurust ja põhjendab liitkaristuse moodustamisel kumulatsioonipõhimõtte rakendamist. Kooskõlas KarS § 65 lg 1 teises lauses sätestatuga on ringkonnakohus sel teel saadud liitkaristusest seaduslikult maha arvanud ka eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistuse, mille tulemusena on F.B Harju Maakohtu
  10. jaanuari
  11. a otsuse järgi kandmata jäänud karistuse põhjal ringkonnakohus vastavalt välja kujunenud kohtupraktikale õigesti KarS § 65 lg 2 alusel moodustanud liitkaristuse käesolevaga vaidlustatud otsuse ja Harju Maakohtu
  12. jaanuari
  13. a kohtuotsuse kogumis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  14. detsembri
  15. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-04, p-d 11.1-11.3). Kuna ringkonnakohtu otsusega mõistetud lõpliku karistuse liik ja määr pole võrreldes maakohtu otsusega muutunud, siis ei ole õige kassatsiooni väide, et süüdistatava olukorda raskendati.
  16. Soostuda tuleb aga kaitsja seisukohaga, et ringkonnakohus jättis tähelepanuta KrMS § 238 lg-s 2 sätestatu. Kõnealuse normi kohaselt vähendab kohus lühimenetluses süüdimõistvat otsust tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetud põhikaristust ühe kolmandiku võrra (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  17. septembri
  18. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-07, p 7.4). Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt süüdistatava karistamises ja mõistis talle ise uue karistuse. Kuivõrd F.B süüdistusasja arutati lühimenetluses, pidi apellatsioonikohus põhikaristuste mõistmise järgselt juhinduma KrMS § 238 lg-st
  19. Ringkonnakohus jättis aga süüdistatavale mõistetud põhikaristused ühe kolmandiku võrra vähendamata.
  20. Kriminaalmenetluse seadustiku § 238 lg 2 rakendamine lühimenetluses on kohustuslik ning selle sätte järgi süüdistatava karistuse vähendamata jätmine kujutab endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 2 mõttes. Samas leiab kolleegium, et kõnealune rikkumine ei tingi kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks KrMS § 341 lg 2 alusel, kuna see viga on kassatsioonimenetluses kõrvaldatav. Pidades silmas, et käesolevas kriminaalasjas toimub kassatsioonimenetlus kaitsja kaebuse alusel, teeb kriminaalkolleegium KrMS § 361 p 7 alusel ise uue otsuse, raskendamata süüdistatava olukorda. Seejuures nõustub kolleegium ringkonnakohtu otsuses sisalduvate karistuse mõistmise aluseks olevate põhjendustega.
  21. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ning § 362 p-st 2 tuleb Tallinna Ringkonnakohtu otsus tühistada osaliselt F.B-le KarS § 65 lõigete 1 ja 2 alusel liitkaristuse mõistmises. Ringkonnakohtu otsusega mõistetud põhikaristusi tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendada, lugedes KarS §

§ 199lg 2 p-de 5 ja 9 järgi karistuseks 20 päeva vangistust ning Kar

S § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi karistuseks 4 kuud ning 20 päeva vangistust. Karistusseadustiku § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel tuleb F.B-le KarS §

§ 199

lg 2 p-de 5 ning 9 järgi mõistetud 20päevast vangistust suurendada Harju Maakohtu

  1. jaanuari
  2. a otsusega mõistetud karistuse võrra ja mõista liitkaristuseks 4 kuud ning 20 päeva vangistust. Liitkaristusest tuleb aga maha arvata varasema otsuse järgi ärakantud 4kuuline vangistus. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb seega 20 päeva vangistust. Karistusseadustiku § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi mõistetud 4 kuu ning 20 päeva pikkust vangistust KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 20 päeva võrra ning mõista liitkaristuseks 5 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud 5 päeva ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ning 5 päeva vangistust. Kuivõrd karistusaja alguseks saab lugeda
  3. augusti 2010, lõppes F.B karistuse kandmise tähtaeg
  4. jaanuaril
  5. See tähendab, et süüdistatav on käesoleva otsusega mõistetava karistuse ära kandnud ja ta tuleb vahi alt vabastada. Muus osas jätab kolleegium aga ringkonnakohtu otsuse muutmata, rahuldades ühtlasi kaitsja kassatsiooni osaliselt.
  6. Kriminaalmenetluse seadustiku § 314 p 6 ja riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 2 lg 2 kohaselt tekib F.B õigus hüvitisele vahi all viibitud aja eest alates
  7. jaanuarist 2011 kuni käesoleva otsuse jõustumiseni, milleks KrMS § 408 lg 2 kohaselt on Riigikohtu otsuse resolutiivosa kuulutamise päev.
  8. F.B kaitsja esitas taotluse kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 1500 krooni suuruses summas, sealhulgas käibemaks 250 krooni (s.o 95 eurot ja 88 senti, sealhulgas käibemaks 15 eurot ning 98 senti). Taotluse kohaselt on kaitsja süüdistatava konsulteerimisele, kassatsiooni koostamisele ja riigi õigusabi osutamiseks vajalike dokumentidega tutvumisele kulutanud 5 pooltundi. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
  9. detsembri
  10. a otsuse punktidest 2 ja 16 rahuldada. KrMS § 186 lg 1 alusel jätab kriminaalkolleegium selle menetluskulu riigi kanda. Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.