Obsah (6)

§ 24§ 7§ 92§ 14§ 34§ 93

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

§ 24lg 1 p 4 alusel või jätta tühistamis- ja tuvastamisnõue rahuldamata.

Leiti, et tühistamiskaebuse rahuldamine peaks kaasa tooma muutusi kaebaja õiguslikus või faktilises olukorras selliselt, et saaks eeldada kaebajate olukorra paranemist. Kuna aga hankelepingu sõlmimine pole kaebajatega enam võimalik, ei saa kaebuse rahuldamine mitte kuidagi mõjutada kaebajate õiguslikku või faktilist olukorda. Vaidlustuskomisjoni otsuste õigusvastaseks tunnistamiseks pole kaebajad tõendanud oma põhjendatud huvi. Soov luua kohtupretsedenti, mis tagaks õiguskindluse AS-le Merko Ehitus edaspidiseks osalemiseks riigihangetel, pole piisav, et õigustada tuvastamiskaebuse esitamist. AS Merko Ehitus võimalus tugineda jagunemiseelse ettevõtte pädevust ja käivet puudutavatele näitajatele tuleks lahendada teistes võimalikes vaidlustes, mitte aga käesolevas kohtuasjas. AS Nordecon Infra ja AS Nordecon International palusid jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendustes märgiti, et kuna Maanteeamet tunnistas antud riigihanke kehtetuks, siis ei ole kaebajatel kaebeõigust. Vaidlustuskomisjoni otsuste tühistamisega ei teki ega taastu kaebajate õigused hankemenetluses. Läbi on viidud uus hange, hankeleping on sõlmitud ja lepingut täidetakse. Vaidlustuskomisjoni otsuse õigusvastaseks tunnistamine ei anna kaebajatele õiguslikku eelist ja kasu kehtetuks tunnistatud riigihankes ning selles hankes osalenud isikute vahelistes suhetes. Vaid üldine huvi, et saada kohtupretsedent, mis võiks hõlbustada kaebajate osalemist teistes riigihangetes tulevikus, ei saa olla kaebeõigust andvaks huviks

§ 7lg 1 tähenduses.

Leiti, et menetlus tuleb lõpetada

§ 24lg 1 p 4 alusel.

AS Talter, AS TREF, AS K-Most, AS Teede REV-2 palusid jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendustes märgiti, et kuna Maanteeamet tunnistas käesoleva riigihanke kehtetuks, siis ei saa kaebajatel olla tühistamiskaebuse läbivaatamiseks põhjendatud huvi, sest tühistamiskaebus ei võimalda jõustada ja kaitsta kaebajate ühtegi õigust selles hankemenetluses. Vaidlustuskomisjoni otsused ei saa kaebajaid kahjustada. Tuvastamiskaebust pole võimalik menetleda üksnes kohtupretsedendi saamiseks. Käesolev vaidlus on olemuselt ainukordne ka kaebajate suhtes ja selle lahendamine ei oma mingit mõju kaebajate ega ühegi teise isiku edasisele tegevusele. Seega puudub kaebajatel ka tuvastamiskaebuse läbivaatamiseks põhjendatud huvi.

1. Tallinna Halduskohtu
2. novembri
3. a otsusega rahuldati AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS kaebus, tühistati vaidlustuskomisjoni otsused ning jäeti AS Talter, AS K-Most, AS TREF, AS Teede REV-2 ja AS Aspi, AS Eesti Ehitus vaidlustused Maanteeameti
4. augusti
5. a käskkirja nr 191 osaliselt kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata. Menetluskulud jäeti menetlusosaliste endi kanda. Halduskohtu põhjendused olid muu hulgas järgmised: 1) ekslik on Maanteeameti arvamus, et vastustajaks antud haldusasjas peaks olema vaidlustuskomisjon; 2) kuna vaidlustuskomisjoni kaevatud otsuseid pole tunnistatud kehtetuks, puudub alus menetluse lõpetamiseks

§ 24lg 1 p 4 alusel.

Samuti pole kohaldatav RHS § 108 lg 6, mis sätestab, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse või ettekirjutuse tegemise korral on kõik hankemenetlusega seotud otsused ja toimingud tühised, olenemata sellest, kas need on tehtud enne või pärast kehtetuks tunnistamise otsustamist. Vaidlustuskomisjoni kaevatud otsused pole käsitatavad hankemenetlusega seotud otsusena RHS § 108 lg 6 mõttes. Vastasel korral tekiks absurdne olukord, kus hankijal oleks võimalik pärast vaidlustuskomisjoni otsuse tegemist vabaneda selle otsusega temale pandud rahalistest kohustustest hanke kehtetuks tunnistamisega, kuna sellega muutuks tühiseks ka vaidlustuskomisjoni otsus; 3) hankemenetluse formaliseeritusele viidates ei saa põhjendada õigusjärglase menetlusse astumise keeldu. Kuigi riigihangete seaduses puuduvad sätted, mis reguleeriksid pakkuja asendamist pakkumismenetluse kestel, ei saa sellest teha järeldust, et õigusjärgluse lubamine on keelatud. TsÜS § 6 kohaselt võivad tsiviilõigused ja kohustused üle minna ühelt isikult teisele, kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 12 lg 1 järgi kohaldatakse haldusmenetluses õigus- ja teovõimele tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid. Õigusjärgluse täielik välistamine piiraks ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust. Õigusjärglusest keeldumiseks peaks olema õiguslik alus. Juriidilise isiku jagunemise korral lähtutakse õiguste ja kohustuste üleminekul äriseadustiku (ÄS) regulatsioonist. ÄS § 435 ja § 449 lg 4 kohaselt määratakse jagunemiskavas kindlaks, millised kohustused lähevad üle ja millised jäävad jagunevale ühingule. Jagunemine võimaldab isikutel kõrvale kalduda ettevõtte tehingulisele üleminekule omasest põhimõttest, et üleminevad kohustused määrab seadus. Pooltel on võimalik anda jagunemise käigus omandavale äriühingule üle sisuliselt tegutsev ettevõte ja jätta seejuures mõned ettevõttesse kuuluvad kohustused üle andmata. ÄS § 446 lg 1 ja AS Merko Ehitus jagunemiskava p 4.1 kohaselt läks kogu äritegevus, sellega seotud vara, varalised õigused ja kohustused, üle omandavale äriühingule ning jagunevasse äriühingusse jäid üksnes viis kinnistut ja kriminaalasjaga seotud kohustused. TsÜS § 6 lg 1 kohaselt on praegune (uus) AS Merko Ehitus varasema samanimelise äriühingu õigusjärglaseks kogu tema varasema äritegevuse osas. Käive on juriidiline fakt, mis on hankemenetluses osalemise õiguse tekkimise eelduseks. Õigusjärglane võib tugineda samadele juriidilistele faktidele ja nendega seotud õigustele kui õiguseellane, kui need pole lahutamatult seotud õiguseellase isikuga. Omandaval äriühingul kui õigusjärglasel on õigus tugineda jaguneva äriühingu käibenäitajatele. Maanteeameti otsus AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS kvalifitseerimiseks oli seaduslik; 3) menetluskulude jaotamisel leidis halduskohus, et antud asjas puudub pool, kelle kahjuks otsus tehti ja

§ 92lg 1 alusel ei saa poolelt menetluskulusid välja mõista.

Kui vastaspool ei pea menetluskulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (

§ 92lg 7).

Seetõttu jäävad kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda. 15. Tallinna Halduskohtu otsuse peale esitasid Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebused AS Lemminkäinen Eesti, AS TREF, AS K-Most, AS Teede REV-2, samuti AS Nordecon Infra, AS Nordecon International ning AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS. AS Lemminkäinen Eesti, AS TREF, AS K-Most ja AS Teede REV-2 apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja jätta kaebused rahuldamata ning mõista nende menetluskulud välja AS-lt Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS-lt. Põhjendustes leiti, et halduskohus kohaldas materiaalõigust ebaõigesti. Leiti ka, et käesolevas haldusasjas on olemas pool, kelle kahjuks otsus tehakse ning seega on võimalik mõista välja ka poolte ja kolmandate isikute menetluskulud. Halduskohus sai otsuse teha kas kaebajate või vastustaja kahjuks, kuna otsus kahtlemata oleks olnud vastuolus ühe või teise poole seisukohtadega ja taotlustega. Menetluskulusid puudutavas osas on nemad ringkonnakohtus jätkuvalt käsitatavad kolmandate isikutena. Sellest tulenevalt tuleb nende menetluskulude väljamõistmisel ja teiste poolte menetluskulude nendelt väljamõistmisel käsitleda neid kolmandate isikutena. AS Nordecon Infra ja AS Nordecon International apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada, välja arvatud osas, millega halduskohus jättis AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS menetluskulud nende endi kanda, ning jätta AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS kaebus rahuldamata. Leiti, et halduskohus kohaldas materiaalõigust vääralt ja hindas tõendeid ebaõigesti. Samuti paluti jätta AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS menetluskulud nende endi kanda ja mõista AS Nordecon Infra ja AS Nordecon International menetluskulud välja AS-lt Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS-lt. Põhjendustes leiti muu hulgas, et ekslik on halduskohtu seisukoht, et vaidlustuskomisjoni otsusele kaebust esitades ei olegi võimalik menetluskulusid teisiti jaotada kui neid igaühe enda kanda jättes. Riigihangete seadust ja halduskohtumenetluse seadustikku ei ole võimalik tõlgendada nii, et on olemas vaidlusi, mille puhul kannavad kõik menetlusosalised lõpptulemusest sõltumata oma kulud ise. Käesoleva vaidluses on AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS kaebajad ja juhul, kui nende kaebus jäetakse rahuldamata, tuleb teiste menetlusosaliste menetluskulud välja mõista nendelt vastavalt

§ 92lg-le 1.

Apellantidelt menetluskulude väljamõistmine ei ole sõltumata kaebuse rahuldamisest

§ 92

lg-test 1 ja 7 tulenevalt võimalik, kuna nad on kaasatud vaidlusesse kolmandate isikutena. AS Merko Ehitus ja AS Tallinna Teede AS apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada osas, millega menetlusosaliste menetluskulud jäeti nende endi kanda ja teha vastavas osas uus otsus, millega mõista AS-lt Eesti Ehitus, AS-lt Aspi, AS-lt Talter, AS-lt TREF, AS-lt K-Most, AS-lt Teede REV-2 välja nende kui kaebajate menetluskulud 82 900 krooni ning mõista samadelt isikutelt välja AS-le Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS-le menetluskulud apellatsioonimenetluses. Teiste apellantide menetluskulud paluti jätta nende endi kanda. Põhjendused olid järgmised: 1) ekslik on halduskohtu seisukoht, et antud asjas puudub pool, kelle kahjuks otsus tehti, mistõttu kaebuse rahuldamisest hoolimata peaks nii kaebuse esitanud isikute poolt tasutud riigilõiv kui kantud õigusabikulud jääma justkui paratamatult AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS kanda. Kuna halduskohus tühistas vaidlustuskomisjoni otsused ja tegi uue otsuse, millega jättis vaidlustused rahuldamata, siis tehti halduskohtu otsus vaidlustajate kahjuks. Ka Riigikohus on seni sellist seisukohta toetanud (vt lahend asjas nr 3-3-1-5-08); 2) halduskohtu seisukoht pole kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku mõttega, sh menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõttega ning sellega piiratakse põhjendamatult ka põhiseaduse (PS) § 15 lg-s 1 sätestatud kaebeõigust. Kui halduskohus oleks jätnud AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS kaebuse rahuldamata, oleks kohtu tõlgenduse järgi loetud nemad pooleks, kelle kahjuks otsus tehakse (nende kaebused jäeti rahuldamata) ning menetluskulud oleks pidanud kandma nemad. Oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumisel pidid AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS halduskohtu käsitluse kohaselt arvestama, et nende poolt kantavad menetluskulud jäävadki igal juhul nende endi kanda. Nende kaebuste rahuldamata jäämisel peaksid nad kandma lisaks veel teiste menetlusosaliste menetluskulud. Kuid need isikud, kelle kaebused vaadatakse kohtumenetluses läbi sisuliselt, ei pea kandma teiste menetlusosaliste menetluskulude kandmise riski.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. juuni
3. a otsusega haldusasjas nr 3-09-1339 jäeti AS Lemminkäinen Eesti, AS TREF, AS Teede REV-2, AS K-Most ning AS Nordecon Infra ja AS Nordecon International apellatsioonkaebused rahuldamata. Rahuldati AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS apellatsioonkaebus. Tallinna Halduskohtu otsus tühistati osas, millega halduskohus oli jätnud AS Merko Ehitus taotluse menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. Ringkonnakohus mõistis AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) kasuks välja menetluskulud AS-delt Lemminkäinen, TREF, K-Most, Teede REV-2, Nordecon Infra ja Nordecon International igaühelt 22 796 krooni ja 77 senti. Ringkonnakohtu põhjendused olid järgmised: 1) nõustuda tuleb halduskohtuga osas, mis puudutab AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS kaebuste rahuldamist, vaidlustuskomisjoni otsuste tühistamist ning AS Aspi ja AS Eesti Ehitus (AS Nordecon Infra ja AS Nordecon International) vaidlustuste rahuldamata jätmist. Halduskohus selgitas õigesti, et käive kui majandusnäitaja on juriidiline fakt ja selle faktiga seotud õigus saab eraõiguse normide kohaselt üle minna õigusjärglastele. Käive jääb iseloomustama õiguseelnejale kuulunud ettevõtet. Sellise ettevõte jagunemisel ja ettevõtete üleminekul teistele ettevõtjatele (sh äriühingu jagunemise teel) ei pruugi alati olla võimalik õiguseelneja käibele tuginemise õiguse üleminek. Kui ettevõttest läheb uuele äriühingule üle vaid osa, ei saa ta tugineda kogu õiguseelneja käibele ja majandustegevusele. Halduskohus on aga õigesti tuvastanud, et praegusel juhul läks AS Merko Ehitus jagunemisel uuele AS-le Merko Ehitus (reg-kood 11520257) üle kogu ettevõte ja viimane sai tugineda õiguseelneja käibele; 2) halduskohus ei rikkunud kohustust koguda ja hinnata tõendeid. Ta selgitas õigesti, et ettevõtte ja sellega seotud õiguste üleminekut käivet puudutavas osas tõendab äriühingu jaotuskava; 3) kuigi riigihangete seaduses ei ole sätestatud pakkujate õigusjärgluse küsimust, ei saa sellest teha järeldust, et pakkuja õigusjärglus riigihankemenetluses oleks keelatud. Halduskohus on leidnud õigesti, et selline keeld oleks ulatuslik ettevõtlusvabaduse piirang, mis takistaks äriühingu jagunemist või muul viisil õigusjärglust ning sellise õigusjärgluse korral piiraks põhjendamatult pakkuja õigusi hankemenetluses. Õigeks tuleb lugeda tõlgendust, et sellise õigusjärgluse korral pakkuja asendamine ja eelneva pakkuja majandusnäitajatele tuginemine on võimalik. Vaatamata haldusmenetluse seaduse (HMS) § 2 lg-le 2, mille kohaselt see seadus ei kohaldu riigihangete suhtes, tuleb analoogia alusel kohaldada HMS § 12 lg 1 alusel tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) sätteid õigus- ja teovõime osas. Asjaolu, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus reguleeritakse õigusjärglust täpsemalt kui HMS § 12 lg-s 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaldamise teel hankemenetluses, ei tähenda see, et selline regulatsioon puudub. Kohtunikuõigusega on võimalik seaduse lünki täita ja halduskohus on seda piisavate põhjendustega teinud. Asjaolu, et HMS § 12 lg 1 ei viita konkreetselt tsiviilseadustiku üldosa seaduse õigusjärglusega seonduvatele sätetele, vaid õigus- ja teovõimele üldiselt, ei tähenda seda, et selles sättes pole silmas peetud võimalust õigusjärgluseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt. HMS § 12 lg 1 sõnastuse kitsas tõlgendus ei oleks kooskõlas sätte eesmärgiga võimaldada haldusmenetluses õigusjärgluse korras õigusjärglase menetlusse astumist õiguseelneja asemel; 4) RHS § 40 lg-st 3 ja § 41 lg-st 6 ei saa teha järeldust, et muudel juhtudel peale neis sätetes otsesõnu sätestatule ei ole võimalik teise isiku majandusnäitajatele tuginemine. Olukorras, kus riigihangete seadus õigusjärglusega seonduvat ei reguleeri, saab ka teise isiku (õiguseelneja) majandusnäitajatele tuginemise õiguse osas asuda seisukohale, et selles küsimuses on võimalik pakkujal tugineda analoogia korras haldusmenetluse seaduse ja tsiviilseadustiku üldosas seaduse regulatsioonile; 5) vaidlust ei ole selle üle, et AS Merko Ehitus (reg-kood 10068022) andis teedeehitusega jms seotud õigused ja kohustused üle AS-le Merko Ehitus (reg-kood 11520257). Seetõttu pole vaja välja selgitada, kuidas toimida olukorras, kus jaotuskavas ei ole otsesõnu selgitatud, milline äriühing peaks jaotamise tulemusel õiguseelneja asemel astuma hankemenetlusse; 6) kuna halduskohus rahuldas õigesti AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS kaebused, siis ei ole põhjendatud AS Lemminkäinen Eesti, AS TREF, AS Teede REV-2, AS K-Most, AS Nordecon Infra ja AS Nordecon International taotlused menetluskulude väljamõistmiseks. Tallinna Ringkonnakohtu
4. märtsi
5. a otsusest asjas nr 3-09-1345 (jõustus Riigikohtu
6. juuni
7. a määrusega) tuleneb, et riigihangete alastes vaidlustes tuleb halduskohtumenetluses vastustajaks lugeda hankijat, kelle otsuse peale pöörduti vaidlustuskomisjoni. Neid vaidlustajaid ei saa halduskohtumenetluses vaadelda kolmandate isikutena

§ 14lg 3 p 1 tähenduses.

Kuna halduskohtumenetluses on vastustajaks läbivalt hankija, tuleb vaidlustajaid kui isikuid, kelle initsiatiivil algas kohustuslik kohtueelne vaidlustusmenetlus hankija haldusaktide õiguspärasuse üle, võrdsustada pigem kaebajatega. Vastupidine tõlgendus paneks esialgse soodustava haldusakti adressaadi (antud juhul AS Merko Ehitus) olukorda, kus kaebuse lahenduse tulemusest sõltumata pole menetluskulude väljamõistmine tema kasuks võimalik, sest ühelt poolt oleks ta kohtumenetluses n-ö vastustaja poolel ja teiselt poolt ei oleks vastustajatelt kui kolmandatelt isikutelt

§ 92lg 1 alusel võimalik menetluskulusid välja mõista.

Selline viidatud seisukoht on asjakohane ka käesolevas asjas. Seetõttu on võimalik AS Merko Ehitus menetluskulude väljamõistmine vaidlustajatelt. Halduskohtus taotles AS Merko Ehitus menetluskulude väljamõistmist summas 82 900 krooni, sh riigilõiv 500 krooni ja õigusabikulud. Apellatsioonimenetluses taotles ta menetluskulude väljamõistmist 44 900 krooni ja 50 senti, millele lisandub käibemaks, sh õigusabikulud ja riigilõiv. Nende kulude kandmine on tõendatud, nad on põhjendatud ja vajalikud ning need kulud tuleb välja mõista vaidlustuste esitajatelt. Kuna esindajatasu osas ei ole AS Merko Ehitus piiritlenud summat vaidlustuskomisjoni otsusest lähtudes ning on arves ja selle lisaks olevas spetsifikatsioonis kajastanud töid kogumis mõlema otsuse vaidlustamiseks, tuleb esindajatasu katteks AS Merko Ehitus kasuks igalt vaidlustajalt välja mõista võrdsetes osades (82 900 + 53 880,60) : 6 = 22 796,77 krooni. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. AS Nordecon Infra ja AS Nordecon International (
2. detsembril 2010 toimus ühinemine, uus ärinimi Nordecon AS) esitasid kassatsioonkaebuse, milles palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus tervikuna ja halduskohtu otsus osaliselt, jättes halduskohtu otsus tühistamata osas, millega jäeti AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS menetluskulud nende endi kanda. Palutakse teha uus otsus, millega jätta AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS kaebus rahuldamata. Taotletakse jätta AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS menetluskulud nende endi kanda ja mõista kassaatorite menetluskulud välja AS-lt Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS-lt. Põhjendused on järgmised: 1) ringkonnakohus on vaidlustuskomisjoni otsust tühistades kohaldanud ebaõigesti riigihangete seadust ja oluliselt rikkunud menetlusnorme -

§ 34lg-t 2 ja § 91 lg-t 1 ning Ts

MS § 654 lgt 5. Seetõttu on ringkonnakohus teinud ebaõige otsuse. AS Merko Ehitus (reg-kood 10068022) jagunemisel asutatud äriühingu AS Merko Ehitus (reg-kood 11520257) kvalifitseerimiseks Maanteeameti poolt selles riigihankes puudub õiguslik alus. Materiaalõigust, riigihangete seadust, on kohaldatud ebaõigesti; 2) ringkonnakohtu poolt tehtud menetluskulude jaotus on ebaõige. Halduskohtumenetluse seadustik ja ükski muu seadus ei võimalda AS Merko Ehitus (reg-kood 11520257) menetluskulusid välja mõista kassaatoritelt. Kassaatorid kaasati kohtu poolt menetlusse kolmandate isikutena, nad ei ole kaebajad, haldusorgan ega muu isik.

§ 14

lg 2 kohaselt ei saanud kassaatorid olla ka pooleks.

§ 92

lg 1 kohaselt saab menetluskulusid välja mõista üksnes poolelt, kuid kassaatorid ei olnud kohtumenetluses pooleks.

1. Maanteeameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kassatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. AS Lemminkäinen Eesti, AS TREF, AS K-Most ja AS Teede REV-2 kirjalikus vastuses toetatakse kassatsioonkaebust menetluskulude jaotamist puudutavas osas ja leitakse, et ringkonnakohtu otsus menetluskulude jaotamise osas on ebaõige.
3. AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palutakse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Leitakse, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 21.

§ 24

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kolleegium leiab, et käesoleva haldusasja menetlus tuleb

§ 24lg 1 p 4 alusel lõpetada, kuna Maanteeameti peadirektori 29.

oktoobri 2008. a käskkirjaga nr 246 tunnistati vaidlustatud riigihange RHS § 29 lg 3 p 6 alusel kehtetuks. Riigihanke vaidlustes tuleb

§ 24lg 1 p 4 kohaldamisel vaadelda ka menetlust vaidlustuskomisjonis.

Halduskohtule esitatud kaebuses paluti küll tühistada vaidlustuskomisjoni otsus, kuid vaidlus tervikuna käivitus hankija käskkirja peale esitatud vaidlustusega.

1. Riigihanke vaidluses on halduskohtumenetluses vastustajaks hankija (käesoleval juhul Maanteeamet), kelle otsuse peale pöörduti vaidlustuskomisjoni, ning vaidlustuskomisjon ei ole kohtumenetluses menetlusosaline (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
2. märtsi
3. a otsus asjas nr 33-1-11-10, p 21). Kolleegium nõustub ringkonnakohtu käsitlusega, et riigihangete asjades tuleb kohtumenetluses käsitada kaebajana isikut, kelle initsiatiivil algas kohustuslik kohtuväline vaidlustusmenetlus vaidlustuskomisjonis. Käesolevas asjas algatasid kohustusliku kohtuvälise vaidlustusmenetluse ühispakkujad AS Aspi (hilisem AS Nordecon Infra) ja AS Eesti Ehitus (hilisem AS Nordecon International) ning ühispakkujad AS Talter (hilisem Lemminkäinen Eesti AS), AS TREF, AS Teede REV-2 ja AS K-Most. Käesolevaks ajaks on AS Nordecon Infra ja AS Nordecon International ühinenud (uus ärinimi Nordecon AS). Seega on nimetatud äriühingud käesolevas asjas kaebajateks. Kolmandateks isikuteks käesolevas asjas on AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS.
4. Tallinna Halduskohtus menetleti AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS kaebust vaidlustuskomisjoni otsuste tühistamiseks (alternatiivne taotlus tunnistada vaidlustuskomisjoni otsused õigusvastaseks). Maanteeamet esitas halduskohtule taotluse menetluse lõpetamiseks

§ 24lg 1 p 4 alusel.

Taotlust toetasid AS Nordecon Infra ja AS Nordecon International. Halduskohus jättis taotluse rahuldamata, kuna kohtumenetlust ei saa

§ 24

lg 1 p 4 alusel lõpetada, sest vaidlustuskomisjoni otsuseid ei ole kehtetuks tunnistatud. Ringkonnakohtu otsuses nimetatud küsimust ei käsitletud. Kolleegium märgib, et Tallinna Halduskohus oleks pidanud rahuldama Maanteeameti taotluse menetluse lõpetamiseks

§ 24

lg 1 p 4 alusel, sest Maanteeameti vaidlustatud käskkiri oli tunnistatud kehtetuks ning AS Nordecon Infra ja AS Nordecon International toetasid Maanteeameti taotlust menetluse lõpetamiseks ja seetõttu puudus kohtul vajadus kontrollida põhjendatud huvi olemasolu.

1. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kolleegium haldusasja menetluse ja tühistab Tallinna Halduskohtu
2. novembri
3. a otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu
4. juuni
5. a otsuse haldusasjas nr 3-091339 osas, mille peale esitati kassatsioonkaebus.
6. Kuna Riigikohus tühistab esimese ja teise astme kohtute lahendid, siis tuleb muuta ka menetluskulude jaotust (

§ 93lg 4).

Vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 24

lg 1 p 4 alusel (

§ 92

lg 5).

§ 92

lg 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea menetluskulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. 26. Maanteeamet vastustajana peab hüvitama kaebaja Nordecon AS menetluskulud (

§ 92lg 5).

Kaebaja Nordecon AS on kandnud menetluskulusid, mille kohta on esitatud kulude kandmist tõendavad dokumendid järgmiselt: õigusabikulud ja riigilõiv kokku 143 133,80 krooni (9147 eurot ja 91 senti) koos käibemaksuga, kassatsiooniastme õigusabikulud 1582 eurot ja 96 senti koos käibemaksuga ning kautsjon 51 eurot ja 12 senti. Kolleegium leiab

§ 93

lg 5 alusel, et põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks tuleb lugeda 5000 eurot ning nimetatud kulud tuleb välja mõista Maanteeametilt Nordecon AS kasuks. Kuna AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS on kolmandad isikud Maanteeameti poolel, siis jäävad AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS menetluskulud nende endi kanda, sh ka kassatsiooniastmes kantud õigusabikulud. Kaebajateks olid ka AS Talter (Lemminkäinen Eesti AS), AS TREF, AS Teede REV-2 ja AS K-Most. Kuid kuna nemad kassatsioonkaebust ei esitanud, jääb nende poolt kantud ja nendelt AS Merko Ehitus kasuks välja mõistetud menetluskulude osas jõusse Tallinna Ringkonnakohtu 21. juuni 2010. a otsus. Kautsjon 51 eurot ja 12 senti tuleb tagastada Nordecon AS-le. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann