Obsah (10)

§ 33§ 7§ 32§ 6§ 5§ 26§ 1§ 10§ 29§ 41

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

) § 6 lg 5 p-st 3 ja § 7 lg 1 p-st 3 tulenevalt isiku töötuna arvelolek, kui ta töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses. Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtuvalt sai U. Püve maikuus töötasu Kaitseliidult. Viibides 16.-

1. mail 2009 reservõppekogunemisel, ei teavitanud U. Püve sellest Eesti Töötukassat, mistõttu tuleb töötuna arvelolek lõpetada tagasiulatuvalt. Eesti Töötukassa lõpetas
2. oktoobri
3. a otsusega nr 7-1/93315-2, tuginedes

§ 33ple 5, U.

Püvele töötutoetuse maksmise tagasiulatuvalt

1. maist
2. Otsuses märgiti, et U. Püve ei teavitanud Eesti Töötukassat reservõppekogunemisel osalemisest ning tema töötuna arvelolek lõpetati
3. maist
5. U. Püve esitas eelnimetatud otsuste peale vaide, mille tulemusena muutis Eesti Töötukassa
6. novembri
7. a otsusega nr TT09-0002258 oma
8. oktoobri
9. a otsust nr 7-1/93315-2 töötutoetuse maksmise lõpetamise õigusliku aluse osas, leides, et U. Püvele töötutoetuse maksmine tuleb lõpetada

§ 33

p 4 alusel, kuna tema töötuna arvelolek lõpetati

§ 7lg 1 alusel.

1. U. Püve esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Töötukassa
2. oktoobri
3. a otsuste nr 71/93315 ja nr 7-1/93315-2 ning
4. novembri
5. a otsuse nr TT09-0002258 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks ning palus kohustada Eesti Töötukassat tegema uut otsust, millega peatatakse kaebajale töötutoetuse maksmine 30 päevaks (
6. mai 2009 kuni
7. juuni 2009). Kaebaja leidis, et vastustaja pidas ebaõigesti reservõppekogunemisel osalemise eest saadud tasu igakuiseks töötasuks, kuigi tegemist oli ühekordse sissetulekuga. Vastustajal olnuks küll õigus

§ 32

lg 1 p 4 alusel peatada töötutoetuse maksmine kuni 30 päevaks, kuid mitte lõpetada tagasiulatuvalt kaebaja töötuna arvelolekut ja töötutoetuse maksmist. Kaebaja sõnul teavitas ta reservkogunemisest teada saades sellest ka

1. mail 2009 töövahenduskonsultanti.
2. Tallinna Halduskohus jättis
3. veebruari
4. a otsusega haldusasjas nr 3-09-2773 kaebuse rahuldamata järgmiste põhjendustega: 1) õige on Eesti Töötukassa seisukoht, et kaebaja osavõtt Kaitseliidu reservõppekogunemisest oli avalik teenistus avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 2 lg 2 p 9 tähenduses. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 2 lg 1 kohaselt on kaitseväeteenistus üks avaliku teenistuse eriliik. KVTS § 130 lg-st 2 tulenevalt on õppekogunemisest osavõttev reservväelane tegevteenistuses ning talle makstakse KVTS § 154 lg 3 alusel osavõtu aja eest tasu; 2) töötuna arvelolek lõpetati õiguspäraselt

§ 7

lg 1 ja

§ 6

lg 5 p 3 järgi nende sätete koosmõjus; 3)

§ 33

p 4 alusel lõpetatakse töötutoetuse maksmine seoses avalikku teenistusse astumisega. Tööturuteenuste ja -toetuste seadus ei seosta avaliku teenistuse kestust ega saadud töötasu suurust töötuna arveloleku ja töötutoetuse maksmise lõpetamisega. Asjas pole kohaldatav

§ 32

lg 1 p 4, kuna sel alusel peatatakse töötutoetuse maksmine ühekordse sissetuleku korral; 4) tulenevalt

§ 5

lg-st 1 on töötu kohustatud viivitamatult teatama asjaoludest, mis toovad kaasa töötuna arveloleku lõpetamise. Kaebaja pidanuks juba varem kui

1. mail 2009 olema teadlik reservkogunemisest ja sellest Eesti Töötukassat ka teavitama, sest KVTS § 131 lg 6 kohaselt teavitatakse reservkogunemisest ette vähemalt 120 päeva. Seega on töötuna arveloleku ja töötutoetuse maksmise tagasiulatuv lõpetamine õiguspärane; 5) kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et hoolimata seaduses sätestatud töötuna arveloleku ja töötutoetuse maksmise lõpetamise aluste olemasolust neid tema suhtes ei kohaldata.
2. Apellatsioonkaebuses palus U. Püve halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldatakse. Apellant leidis, et põhjendamatu oli töötutoetuse mittemaksmine aja eest, mil isik enam, teenistuses ei olnud. Kohus ei põhjendanud, miks

§ 32

lg 1 p 4 ei olnud kohaldatav ja kas praegusel juhul oli tegemist ühekordse sissetulekuga. Apellant teavitas töövahenduskonsultanti eelseisvast õppekogunemisest, viibides

1. mail 2009 tema vastuvõtul.
2. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
3. augusti
4. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistas halduskohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata tühistamisnõuded, ja tegi ise uue otsuse, millega tühistas vaidlustatud haldusaktid. U. Püve kaebus jäeti aga rahuldamata osas, millega ta soovis vastustajale ettekirjutuse tegemist ja kohustamist uue otsuse tegemiseks, millega peatada talle töötutoetuse maksmine 30 päevaks. Arvestades kaebuse rahuldatud osa suurust, mõistis kohus Eesti Töötukassalt apellandi kasuks välja ka tasutud riigilõivu 75 protsendi ulatuses. Ringkonnakohus leidis järgmist: 1) kuigi tööturuteenuste ja -toetuste seadus ei pea kaitseväeteenistust järjekindlalt avalikuks teenistuseks (

§ 26

lg 3 p-d 1 ja 5), on õige, et Kaitseliidu reservkogunemisel osalev isik on avalikus teenistuses ja saab selle eest tasu; 2) töötuna arvelolek ja töötutoetuse maksmine lõpetati isiku avalikus teenistuses töötamise tõttu ning seepärast ei oma tühistamisnõuete lahendamisel tähendust Töötukassa teavitamine õppekogunemisest; 3)

§ 1

lõikes 1 sätestatud eesmärkidega ei ole kooskõlas töötuna arveloleku lõpetamine (lühiajalise) õppekogunemise tõttu. Pärast õppekogunemise lõppemist tuleks isikul esitada uus avaldus töötuna arvelevõtmiseks (

§ 6

lg 1) ja töötutoetuse saamiseks (§ 28 lg 1 ja § 27 lg 3 p 1) ning koostatakse uus individuaalne tööotsimiskava (

§ 10lg 4).

Selline haldusmenetlus ei oleks kooskõlas hea halduse põhimõtetega, iseäranis arvestades asjaolu, et õppekogunemisel osalemine ei sõltu alati isiku soovist (KVTS § 128 lg 1 p 5).

§ 1

lg-s 1 nimetatud eesmärkide saavutamise tähenduses ei muutu töötutoetuse saaja olukord õppekogunemisel osalemisega. Õppekogunemisest osavõtt ei taga töötule pikaajalist tööd ega enneta tööturult tõrjutust; 4)

§ 6

lg 5 p 3 ja § 7 lg 1 p 3 tuleb mõista selliselt, et neist ei tulene lühiajalise õppekogunemise korral tegevteenistusse asumise puhul alust isiku töötuna arveloleku lõpetamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Eesti Töötukassa esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse halduskohtu otsus ning menetluskulud kaebaja kanda. Kassaator leiab järgmist: 1) KVTS § 2 lg 1 kohaselt on kaitseväeteenistus üks avaliku teenistuse eriliik, mis omakorda jaguneb tegevteenistuseks ja reservteenistuseks (lg 2). Osavõtt õppekogunemisest on üks tegevteenistuse liik; 2) sarnaselt tegevteenistusele on ka ajateenistuskohustuse täitmine vastavalt

§ 33

p-le 4, § 7 lg 1 p-le 3 ja § 6 lg 5 p-le 7 isiku töötuna arveloleku ja töötutoetuse maksmise ennetähtaegse lõpetamise aluseks; 3)

§ 5lg-s 1 sätestatud teavitamiskohustuse täitmine oli oluline.

Selle järgimise korral oleks kaebaja pärast õppekogunemise lõppu võetud uuesti arvele ning talle oleks jätkatud töötutoetuse maksmist; 4) töötuna arvelolekuga kaasnevad õigused on isikul vaid juhul, kui ta täidab seadusest ja individuaalsest tööotsimise kavast tulenevaid nõudeid. Kuna praegusel juhul selgus reservõppekogunemisel viibimine ja selle eest tasu saamine hilisemal kontrollimisel, oli tagantjärele töötuna arveloleku ja töötutoetuse maksmise lõpetamine põhjendatud; 5) arusaamatu on ringkonnakohtu seisukoht, et lühiajalisel õppekogunemisel viibimisega seonduvalt töötuna arveloleku lõpetamine tooks pärast reservkogunemist kaasa uue haldusmenetluse, mis oleks isikule ebamugav ega vastaks seega hea halduse põhimõtetele; 6) tööturuteenuste ja -toetuste seadus sätestab konkreetsed nõuded, mida isik peab töötuna arvelolekuks ja töötutoetuse saamiseks täitma ning nende mittejärgimise korral puudub haldusorganil kaalumisruum; 7) ringkonnakohus on lühiajalise õppekogunemisel osalemise tõttu

§ 6

lg 5 p 3 ja § 7 lg 1 p 3 kohaldamise vääralt sidunud

§ 1lg-s 1 sätestatud eesmärgiga.

Töötuna arveloleku lõpetamise sidumine õppekogunemise kestusega ei ole põhjendatud.

1. U. Püve ei ole kassatsioonkaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Vaidlus on ajendatud Eesti Töötukassa
3. oktoobri
4. a otsustest, millega lõpetati tagasiulatuvalt U. Püve töötuna arvelolek (otsus nr 7-1/93315) ja talle töötutoetuse maksmine (otsus nr 7-1/93315-2) lühiajalisel reservõppekogunemisel viibimise tõttu (16.-
5. mai 2009). U. Püve töötuna arveloleku lõpetamisel tugines Eesti Töötukassa

§ 6

lg 5 p-le 3 ja § 7 lg 1 ple 3 ning töötutoetuse maksmise lõpetamisel

§ 33p-le 5.

1. novembri
2. a vaideotsusega muutis Eesti Töötukassa otsuse nr 7-1/93315-2 töötutoetuse maksmise lõpetamise õiguslikku alust ja leidis, et kohaldatav alus on sätestatud

§ 33p-s 4.

Vaidluse põhisisuks kassatsiooniastmes on, kas Eesti Töötukassal on üksikjuhtumi asjaoludest tulenevalt nimetatud aluste esinemisel kaalumisruum. 11.

§ 7

lg 1, sätestades töötuna arveloleku lõpetamise alused, näeb punktis 3 ette, et töötuna arvelolek võidakse lõpetada ka sama seaduse § 6 lõike 5 punktides 2-11 loetletud juhtudel.

§ 6

lg 5 p 3 kohaselt lõpetatakse arvelolek, kui isik töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses. Eesti Töötukassa pidas U. Püve töötuna arvelolekut lõpetades lühiajalist reservkogunemist avalikuks teenistuseks

§ 6lg 5 p 3 tähenduses.

1. Asjas pole vaidlust selle üle, et U. Püve oli töötuna registreeritud
2. märtsist 2009 ning viibis Kaitseliidu koosseisus reservkogunemisel 16.-
3. mail 2009 ning sai selle aja eest tasu. Vaidluse lahendamiseks on esmalt oluline lahendada küsimus, kas reservväelaste õppekogunemisest osavõtt on käsitatav avaliku teenistusena.
4. ATS § 1 lg 1 kohaselt on avalik teenistus töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. ATS § 2 lg 2 p-st 9 tulenevalt on Kaitseliit riigi ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks. KVTS § 2 lg 1 kohaselt on kaitseväeteenistus avaliku teenistuse eriliik. Kaitseväeteenistus jaguneb reservteenistuseks ja tegevteenistuseks. Osavõtt õppekogunemisest on tulenevalt KVTS § 2 lg 3 pst 3 üks tegevteenistuse liik. KVTS § 130 lg-s 2 sätestatakse selgesõnaliselt, et õppekogunemisest osa võttev reservväelane on tegevteenistuses. KVTS §-st 133 nähtub, et reservväelane määratakse õppekogunemisel väeosa ülema või otsese ülema käskkirjaga tema auastmele ja sõjaväelisele väljaõppele vastavale, kaitseväe koosseisudes ettenähtud ametikohale. Kaitseliidu seaduse (KaLS) §-st 2 nähtuvalt on Kaitseliit kaitsejõudude osa. KaLS § 23 lg 3 kohaselt võrdsustatakse teenistuskohustuse täitmise ajal Kaitseliidu tegevliige tegevteenistuses oleva kaitseväelasega ja selle aja kestel laienevad temale tegevteenistuses oleva kaitseväelase kohta kehtestatud õigusaktid ja määrustikud selles seaduses sätestatud ulatuses. Kolleegium on varasemas praktikas (
5. mai
6. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-30-06, p 11) tõdenud vaidluse puudumist selle üle, et Kaitseliidu reservõppekogunemisel osalenud isik on tegevteenistuses olev kaadrikaitseväelane.
7. ATS § 4 lg-st 1 tulenevalt on avalik teenistuja isik, kes teeb palgalist tööd riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. KVTS § 154 lg 1 kohaselt on ametipalgaks palgatasemele vastava kuupalgamäära alusel arvutatud palga osa. KVTS § 154 lg 3 näeb ette, et reservväelasele makstakse õppekogunemisest osavõtu aja eest tema ametikohale vastavat kaadrikaitseväelase palgataseme keskmist ja auastmetasu. KaLS § 32 lg 3 p 4 kohaselt on kaitseväe reservväelastega ühisele õppekogunemisele kutsutud Kaitseliidu tegevliikmel õigus saada hüvitust reservväelastega võrdses ulatuses. KVTS § 154 lg-tes 2 ja 4 sätestatakse selgesõnalised erandid, mida ei käsitata ametipalgana: ajateenijale makstakse ametipalga asemel ajateenistuskohustuse täitmise ajal igakuist toetust (lg 2) ning kadetile makstakse ametipalga asemel igakuist stipendiumi (lg 4). Reservväelastele makstav tasu selliste erandite hulka ei kuulu. Kuigi Kaitseliidu seaduses kasutatakse mõistet "hüvitus", ei erine Kaitseliidu liikmele makstav tasu olemuselt ülejäänud reservväelastele KVTS § 154 lg 3 alusel makstavast tasust. Ka Kaitseliidu Peastaabi
8. oktoobri
9. a teatises (tl 6) on U. Püvele õppuse "Kevadtorm" eest makstavat tasu nimetatud töötasuks. Seda seisukohta toetab ka sotsiaalmaksuseaduse regulatsioon. Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lg 1 p 3 kohaselt on ajateenistujad sellised isikud, kelle eest maksab sotsiaalmaksu riik. Õppekogunemisel viibiva ja KVTS § 154 lg 3 alusel tasu saava isiku kohta eriregulatsiooni puudub. SMS § 2 lg 1 p 3 sätestab: "Sotsiaalmaksu makstakse avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt", mistõttu tuleb reservväelasele makstavat tasu sotsiaalmaksu seaduse mõttes käsitada palgana või palgaga võrdsustatud tasuna.
10. Ülalviidatud sätted kinnitavad, et tegemist oli tasustatud ehk palgalise tegevusega, mis on ATS § 4 lg 1 järgi üks avaliku teenistuse olemuslikke tunnuseid. Tuginedes eelnevale, nõustub kolleegium kassaatoriga selles, et reservväelase õppekogunemisel viibimine kujutab endast avalikku teenistust.
11. Järgnevalt tuleb lahendada küsimus

§ 6lg 5 p 3 ja § 7 lg 1 p 3 kohaldatavusest praeguse juhtumi asjaoludele.

Töötukassa ei pea võimalikuks tõlgendada

§ 6

lg 5 p 3 koostoimes § 7 lg 1 p-ga 3 selliselt, et lühiajaline kaitseväeteenistuses osalemise (õppekogunemisest osavõtt), mis KVTS § 128 lg 1 p-st 5 nähtuvalt ei pruugi toimuda isiku enda vabal valikul, ei kujuta endast alust töötuna arveloleku lõpetamiseks. Töötukassa hinnangul on tegemist selgete imperatiivsete normidega, mis ei võimalda teenistussuhte iseloomu ja kestust arvestavat kaalumist. Kassaatori hinnangul ei saa nende normide mittejärgimist põhjendada tööturuteenuste ja -toetuste seaduse eesmärgi ega hea halduse põhimõttega. 17. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et tegemist on selgete ja üheselt mõistetavate normidega, mille keeleline tõlgendamine ei anna Töötukassale kaalumisruumi. Isiku astumisel avalikku teenistusse on nende sätete kohaldamise eeldused täidetud ning Töötukassal puudub võimalus arvestada konkreetse teenistussuhte iseloomu või kestust, samuti asjaolu, kas teenistuse eest saadav tasu on püsiv või ühekordne. Kolleegium möönab, et lühiajalise teenistussuhte tõttu töötuna arveloleku lõpetamise ja uuesti arvelevõtmisega kaasnevad ringkonnakohtu otsuse p-s 14 loetletud tagajärjed, st kohustus esitada töötuna arvelevõtmiseks uus avaldus ning uue tööotsimiskava koostamine. Lisaks nimetatule nähtub

§ 29

lg-st 2, et töötutoetus määratakse alles kaheksandast päevast töötutoetuse avalduse esitamise päevast arvates, kuid mitte varem kui kaheksandast päevast isiku töötuna arvelevõtmise päevast arvates. Samas soovib kolleegium osutada alates

1. maist 2011 jõustuvatele tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatustele, millega leevendatakse seda olukorda § 29 lg 6 lisamisega ning seeläbi kaotatakse töötutoetuse saamisele eelnev ooteaeg, kui töötule jätkatakse töötutoetuse maksmist pärast lühiajalist töötamist.
2. Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks eraldi reguleerida reservväelaste õppekogunemisele siirduvate töötute töötuna arveloleku jätkamise küsimust ega ole soovinud taolise lühiajalise teenistuse puhuks ette näha töötuna arveloleku peatumise võimalust. SMS § 6 lg 1 p 6 kohaselt maksab riik töötutoetust saava isiku eest sotsiaalmaksu. Seadusandja eesmärk ei ole võimaldada riigi poolt sotsiaalmaksu tasumist samal ajal, kui isikul on sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek. Seega kohaldas Töötukassa U. Püve töötuna arvelolekut lõpetades põhjendatult

§ 6lg 5 p 3 ja § 7 lg 1 p 3 koostoimes.

19. Tulenevalt

§ 33

p-st 4, § 6 lg 5 p-st 3 ja § 7 lg 1 p-st 3 koostoimes lõpetatakse töötutoetuse maksmine ennetähtaegselt, kui isiku töötuna arvelolek lõpetatakse põhjusel, et isik on avalikus teenistuses. Kuna eelpool jõudis kolleegium järeldusele, et U. Püve töötuna arvelolek lõpetati õiguspäraselt, on täidetud ka

§ 33

p 4 kohaldamise eeldus.

§ 32

lg-s 1 nähakse ette ka võimalus töötutoetuse maksmise peatamiseks ning

§ 32

lg 1 p 4 kohaselt peatatakse juhul, kui töötul tekib vähemalt 31-kordse töötutoetuse päevamäära suurune ühekordne sissetulek, töötutoetuse maksmine 30 päevaks. Olukorras, kus esineb

§ 33

p 4 kohaldamise alus, st isiku töötuna arvelolek on lõpetatud tema avalikku teenistusse asumise tõttu, kuulub kohaldamisele

§ 33p 4.

Isiku puhul, kelle töötuna arvelolek on lõpetatud, ei ole kohaldatavad töötutoetuse maksmise peatamise alused, sh kaebaja viidatud

§ 32lg 1 p 4.

20. Töötukassa on töötuna arveloleku ja töötutoetuse maksmise lõpetamise otsuseid põhjendades märkinud, et kaebaja ei teavitanud Töötukassat reservõppekogunemisel osalemisest. Vaidlustatud otsuste motivatsioonist ei nähtu üheselt, millist tähendust teavitamiskohustuse täitmata jätmisele omistati. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et

§ 5

lg 1 sätestab kohustuse teavitada arveloleku lõppemist või tööturutoetuse saamise õiguse lõppemist tingivatest asjaoludest, kuid selle kohustuse rikkumine ei kujuta endast töötuna arveloleku ega töötutoetuse maksmise lõpetamise alust.

§ 41

lg 1 kohaselt on Töötukassal võimalus tööturutoetuse või -teenuse saamist mõjutavatest asjaoludest teatamata jätmise korral nõuda tagasi alusetult makstud summad. 21. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kassatsioonkaebus rahuldada. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse ning jätab muutmata halduskohtu otsuse, asendades osaliselt selle motiivid käesoleva otsuse põhjendustega. Kautsjon tuleb HKMS § 90 lg 2 esimese lause alusel tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann