← Eesti

3-1-1-15-11

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-1-1-15-11

  1. märts 2011 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Väärteoasi Alar Auna (Aun) karistamises liiklusseaduse § 7419 lg 2 ja § 7419 lg 3 p 2 järgi Tallinna Ringkonnakohtu
  2. jaanuari
  3. a määrus väärteoasjas nr 4-10-3821 Alar Auna kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull, määruskaebus Põhja Prefektuur
  4. märts 2011, kirjalik menetlus
  5. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
  6. jaanuari
  7. a määruse resolutiivosa muutmata, kuid asendada ringkonnakohtu määruse põhjendused apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise tähtaja arvutamist puudutavas osas käesoleva määruse põhjendustega.
  8. Määruskaebus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Harju Maakohtu
  10. novembri
  11. a otsusega tunnistati Alar Aun süüdi liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 2 järgi ja teda karistati arestiga 15 päevaks. Sama otsusega võeti A. Aunalt KarS § 50 lg 1 p 2 ja LS § 7419 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena ära juhtimisõigus üheks aastaks. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis A. Aun
  12. oktoobril 2010 kell 20.33 Harju maakonnas Kõue vallas mootorsõidukit seisundis, milles ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,77±0,05 mg/l.
  14. detsembril 2010 laekus Harju Maakohtule menetlusaluse isiku kaitsja apellatsiooniteade, milles kaitsja palus lugeda apellatsiooniteade õigeaegselt esitatuks. Kaitsja märkis, et menetlusalune isik ei võtnud
  15. novembril 2010 toimunud kohtuistungist osa, kuna ta oli haige. Kohtuotsuse edastas kohus menetlusalusele isikule lihtkirjana, mille menetlusalune isik leidis oma postkastist
  16. detsembri
  17. a õhtul.
  19. jaanuaril 2011 esitas menetlusaluse isiku kaitsja apellatsiooni, milles palus ringkonnakohtul mõista menetlusalusele isikule aresti asemel karistuseks rahatrahv või määrata mõistetud arest KarS § 66 lg 1 alusel kandmisele ositi, s.o puhkepäevadel. Ühtlasi taotles kaitsja A. Aunale mõistetud lisakaristuse kergendamist ja palus mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta kuueks kuuks. Apellatsioonis toodud väidete kohaselt arutas maakohus väärteoasja põhjendamatult menetlusaluse isiku osavõtuta, kuivõrd viimane teavitas
  20. novembril 2010 kohut e-kirja teel enda haigestumisest.
  21. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  22. jaanuari
  23. a määrusega A. Auna kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastas selle apellandile. Ringkonnakohus märkis, et lähtuvalt VTMS § 137 lg-st 1 tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist maakohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kuna käesolevas väärteoasjas kuulutas maakohus kohtuotsuse lõpposa
  24. novembril 2010, tuli A. Aunal apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada hiljemalt
  25. detsembril 2010, mida A. Aun aga ei teinud. Ehkki A. Aun teatas
  26. novembril 2010 maakohtule enda haigestumisest, ei taotlenud ta kohtuistungi edasilükkamist. Seega arutas maakohus VTMS § 90 lg 1 alusel põhjendatult väärteoasja ilma A. Auna osavõtuta ja kohtuistungilt puudumisega kaasnevate tagajärgede (sh apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatamise tähtaja möödalaskmise) eest vastutab menetlusalune isik ise. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  27. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Auna kaitsja vandeadvokaat G. Kull. Kaitsja on seisukohal, et maakohus oleks pidanud pärast menetlusaluselt isikult e-kirja saamist välja selgitama, kas menetlusalune isik soovib istungil osaleda. Arvestades menetlusaluse isiku ebapiisavaid õigusteadmisi ja kaitsja puudumist võis kohus eeldada, et menetlusalune isik ei ole kursis sellega, et üksnes haigestumisest teavitamine ei too kaasa kohtuistungi edasilükkamist. Menetlusalusele isikule tuleb tagada õigus olla ära kuulatud, välja arvatud juhul, kui ta selle õiguse kasutamise vastu ise huvi ei tunne või selle õiguse kasutamist selgelt ei soovi. Käesoleval juhul teavitas menetlusalune isik kohut enda haigestumisest ja ainuüksi see ei andnud kohtule alust arvata, et menetlusalune isik ei soovi kohtuistungil osaleda. Eelnevast lähtudes palub menetlusaluse isiku kaitsja ringkonnakohtu määrus tühistada ja lugeda A. Auna kaitsja apellatsioonkaebus tähtaegselt esitatuks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  28. Väärteomenetluse seadustiku § 90 lg 1 sätestab, et kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata. Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et kohus ei pea tegema menetlusalusele isikule istungile ilmumist kohustuslikuks ja ta võib asja arutada ka tema osavõtuta, kui talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  29. aprilli
  30. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-21-04, p 5.1). Väärteoasja materjalist nähtub, et menetlusalune isik sai kohtukutse
  31. novembril 2010 toimuvale istungile kätte
  32. novembril 2010 (tl 17).
  33. novembril 2010 teatas ta e-kirja teel kohtule, et ei saa kohtuistungile tulla, kuna ta on olnud alates
  34. novembrist 2010 haige (tl 18). Muud menetlusalune isik e-kirja ei lisanud ja kohtuistungi edasilükkamise taotlust ta ei esitanud. Maakohtu istungi protokollist nähtub, et kohus on enne asja arutamisele asumist kontrollinud, kas menetlusalune isik on kohtukutse saanud ja kas ta on taotlenud kohtuistungi edasilükkamist, samuti on kohus küsinud kohtuvälise menetleja esindaja arvamust selle kohta, kas asja on võimalik arutada ilma menetlusaluse isiku osavõtuta (tl 19). Eelnevast lähtudes on maakohus, asudes asja arutama ilma menetlusaluse isiku osavõtuta, toiminud kooskõlas VTMS § 90 lg-s 1 sätestatuga.
  35. Väärteomenetluse seadustiku § 137 lg 1 kohaselt tuleb kohtumenetluse poolel, kes soovib kasutada apellatsiooniõigust, sellest maakohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul on see säte kohaldatav juhul, kui kohtumenetluse pool kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest osa võtab, sest vaid sellisel juhul on ta teadlik kohtuotsuse sisust ning saab selle pinnalt kujundada oma seisukoha otsuse vaidlustamise kohta. Juhul kui kohtumenetluse pool kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest osa ei võta, peab kohus VTMS § 113 lg 5 kohaselt talle VTMS §-s 41 sätestatut järgides saatma kohtulahendi koopia. Sellisel juhul tuleb apellatsiooniõiguse esitamise soovist teatamise tähtaega hakata arvutama päevast, mil kohtumenetluse pool kohtulahendi koopia kätte saab. Seda põhjusel, et juhul kui kohtuasja arutatakse kohtumenetluse poole osavõtuta, puudub tal teadmine, kas kohtuistung, mille toimumise ajast on talle teatatud, päädis kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisega või asja arutamine jätkub. Selleks et kohtumenetluse pool saaks tõhusalt kasutada apellatsiooniõigust, peab ta teadma, et kohtuotsus või selle lõpposa on välja kuulutatud ja milline on kohtuotsuse sisu.
  36. Seetõttu on kriminaalkolleegium seisukohal, et käesolevas asjas tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise tähtaega hakata arvutama päevast, mil A. Aun kohtulahendi koopia kätte sai. Väärteoasja materjalidest nähtub, et A. Aun sai kohtulahendi koopia kätte
  37. detsembril 2010 (tl 23), mitte
  38. detsembri õhtul, nagu seda väidetakse apellatsiooniteates. Seega tuli A. Aunal lähtudes VTMS § 137 lg-st 1 ja § VTMS § 113 lg-st 5 apellatsiooniõiguse esitamise soovist teatada seitsme päeva jooksul alates
  39. detsembrist 2010, s.o hiljemalt
  40. detsembril
  41. A. Auna kaitsja esitas aga apellatsiooniteate alles
  42. detsembril 2010, mistõttu ringkonnakohus jättis õigustatult menetlusaluse isiku kaitsja apellatsiooni VTMS § 142 lg 2 p 31 alusel läbi vaatamata.
  43. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 3 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  44. jaanuari
  45. a määruse resolutiivosa muutmata, kuid asendab ringkonnakohtu määruse põhjendused apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise tähtaja arvutamist puudutavas osas käesoleva määruse põhjendustega. Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.