RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-100-10 10. märts 2011 Eesis

) § 54 lg-dest 2 ja 6 tulenevalt loetakse vaideotsus kättetoimetatuks 5. novembril 2009, sest postiteenuse osutaja andis sel kuupäeval otsuse kaebaja registrisse kantud aadressil üle.

§ 54

lg-st 6 ei tulene, et postiteenuse osutaja peaks tähtsaadetisena saadetud dokumendi üle andma üksnes juriidilise isiku seaduslikule esindajale või volitatud isikule. Sättest tuleneb üksnes nõue anda dokument üle registrisse kantud aadressil ja postitöötaja on selle nõude täitnud. Maksukohustuslaste registri järgi on I. Koroljova saanud

1. a töötasu OÜ-lt Amando Kinnisvara, mis on äriregistri kohaselt Projekt Invest Grupp OÜ üks osanikest ja millel on kaebajaga ühine aadress. Maksumenetluse käigus kaebajale saadetud viiest tähtsaadetisest neli on vastu võtnud sekretär I. Koroljova, seega pole tähtkirjade vastuvõtmine tema poolt erandiks. Kaebaja registrijärgseks aadressiks on Villardi
2. OÜ-le Amando Kinnisvara kuulub sellest kinnistust korteriomand registriosa numbriga 4386701, mille reaalosaks on mitteeluruum nr
3. Ülejäänud korteriomandid kuuluvad kolmandatele isikutele. Seega on alust eeldada, et kaebaja tööruumid on ühised OÜ Amando Kinnisvara tööruumidega. Ka mõlema osaühingu faksinumbrina on kajastatud sama number.
4. Tallinna Halduskohtu
5. märtsi
6. a määrusega tagastati kaebus selle esitajale HKMS § 12 lg 3 alusel. Tallinna Ringkonnakohtu
7. aprilli
8. a määrusega rahuldati kaebaja määruskaebus osaliselt ja saadeti asi halduskohtusse tagasi kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks, sest halduskohus ei olnud kaebust menetlusse võtnud ja seetõttu polnud tal õigust HKMS § 12 lg 3 alusel menetlust lõpetada.
9. Tallinna Halduskohtu
10. juuni
11. a määrusega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja lõpetati asjas menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel. Halduskohus märkis, et

§ 54

lg-st 6 ja Riigikohtu määrustest asjades nr 3-3-1-37-03, 3-3-1-10-04 ja 3-3-175-07 järeldub, et juriidilisel isikul on kohustus tagada pidevalt enda või oma esindaja kohalolek registrijärgsel aadressil ning sekretäri poolt kirja vastuvõtmine on võrdsustatav vaideotsuse kättetoimetamisega Projekt Invest Grupp OÜ-le. Kaebaja on oma kohustust hoolitseda posti vastuvõtmise eest registrijärgsel aadressil täitnud selliselt, et pidas vastuvõetavaks endale saadetud posti andmist samas äriruumis töötava äriühingu, mis on ka kaebaja osaühingus osanikuks, sekretäri kätte. Vastustaja oli

1. a enne käesolevat juhtumit edastanud kaebajale neli tähtsaadetist, mille kohta ei laekunud teavet, et need oleks kaduma läinud ja kui need vastamist nõudsid, siis neile ka reageeriti. I. Koroljova on väljastusteadetel alati märkinud oma seoseks saajaga "sekretär" ja kaebaja on seda siiani aktsepteerinud. Lisaks omavad kaebaja ja OÜ Amando Kinnisvara ühtseid registrijärgseid aadresse ja kontoriruume ning kasutavad samu tehnilisi sidevahendeid. Väide, et sekretär I. Koroljova oli kaebajale peaaegu tundmatu isik, ei ärata usaldust.
2. Projekt Invest Grupp OÜ esitas määruskaebuse, paludes halduskohtu otsus tühistada, kaebuse esitamise tähtaeg ennistada ja menetlus taastada. Määruskaebuse kohaselt pidanuks postiljon küsima tähtkirja üleandmisel volitust ning nähes, et kaebaja juhatuse liikmeid ega muid volitatud isikuid Villardi 32 asuvas kontoris ei viibi, oleks tulnud jätta postkasti teade tähtkirja saabumise kohta. Sel juhul oleks juhatuse liikmed juba järgmisel päeval ettevõtte postkasti kontrollimas käies teate avastanud. Kaebaja ei ole jätnud posti vastuvõtmist korraldamata ja lahendit asjas nr 3-3-1-10-04 ei saa tõlgendada nii, et ettevõtjal lasub kohustus tagada enda või esindaja pidev kohalolek registrijärgsel aadressil. Sekretärile on tehtud märkus, et ta ei võtaks vastu kaebaja nimele tulnud saadetisi ning arvatavasti võttis ta seekord tähtkirja vastu põhjusel, et arvas selle saajaks olevat OÜ Amando Kinnisvara. Asjaolu, et kahe äriühingu üks osanik kattub, ei oma tähtsust. Lisaks ei olnud vaideotsuses märgitud tähtaega, mille jooksul selle vaidlustamine võimalik on.
3. LMTK vastuse kohaselt ei olnud tähtaja möödalaskmine antud juhul põhjustatud vaidlustamisviite sisust, mis viitas kohtusse pöördumise korra osas halduskohtumenetluse seadustikule, vaid asjaolust, et kaebaja väidab vaideotsuse kättesaamist selle teistkordsel kättetoimetamisel. Maksuotsus saadeti kaebajale tähtkirjaga
4. juulil 2009 ning tagastati hoiutähtaja möödumisel. Maksuotsus saadeti teistkordselt
5. juulil 2009 ja selle võttis kaebaja juhatuse liige postiasutuselt vastu alles
6. augustil
7. See kummutab kaebaja väite, et tähtsaadetise kohta teate jätmine postkasti garanteerib saadetise kättesaamise hiljemalt järgmisel päeval ja et kaebaja juhatuse liikmed käivad postkasti kontrollimas igapäevaselt ning tähtkirjadel õigeaegselt järel. Väide, et sekretär võtab kaebajale saadetud tähtkirju vastu ekslikult, on tõendamata ja ebausutav, sest väljastusteatele on tähtkirjade adressaadi nimi märgitud vahetult vastuvõtja nime ja allkirja kohale ning seega näeb saadetise vastuvõtja enda andmeid väljastusteatele kandes ka saadetise adressaati. Postitöötaja on isiku tuvastanud passi numbri alusel ning juhul, kui saadetis antakse üle märgitud aadressil, ei tuvastata isiku seost adressaadiga. Seos tuvastatakse üksnes siis, kui saadetis antakse üle postkontoris.
8. Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel: 1)

§ 54

lg 6 teise lause kohaselt loetakse juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Käesoleval juhul anti tähtsaadetis üle kaebaja registrijärgsel aadressil I. Koroljovale, kes märkis väljastusteatele oma seoseks teatisel näidatud adressaadiga "sekretär"; 2) volituse puudumine sekretäril, mida väidab kaebaja, tähendust ei oma.

§ 48lg 1 kohaselt juhindutakse maksumenetluses esinduse osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) sätetest ja TsÜS § 118 lg 2 loeb volituse antuks, kui esindajana tegutseva isiku käitumine mõjutab teist isikut mõistlikult uskuma, et talle on antud volitus tehingu tegemiseks. Kuivõrd kaebajal oli ühine tööruum OÜ-ga Amando Kinnisvara, tööruumis ei viibinud alaliselt kaebaja töötajaid või muid esindajaid ning I. Koroljova oli varem kaebaja nimel maksuhalduri kirju ja dokumente vastu võtnud, mille kaebaja oli kätte saanud, teadis või pidi kaebaja teadma, et sekretär kaebajale adresseeritud dokumente kaebaja nimel vastu võtab. Väide, et sekretäril oli keelatud kirju vastu võtta, on paljasõnaline ja ebausutav, arvestades kaebaja seotust ja ühist töökorraldust OÜ-ga Amando Kinnisvara. Seega tuleb sekretär I. Koroljova lugeda kaebaja nimel maksuhalduri kirjade ja dokumentide vastuvõtmise õigust omavaks isikuks, sõltumata sellest, kas tal oli kaebajaga töösuhe või sellekohane volitus; 3) seega on tõendatud, et vaideotsus oli postitöötaja poolt kaebajale tema juriidilisel aadressil üle antud

1. novembril
2. HKMS § 9 lg-s 3 sätestatud 30-päevane halduskohtusse pöördumise tähtaeg lõppes
3. detsembril 2009 ning järelikult ületati
4. jaanuaril 2010 halduskohtule kaebust esitades kaebetähtaega; 4) kaebetähtaja ennistamistaotlust põhjendab kaebaja sisuliselt väitega, et kaebus oli esitatud õigeaegselt. Taotluses sisalduv väide, et sekretäril ei olnud kaebajaga seost, ei näita HKMS § 12 lg 3 kohaselt tähtaja ennistamiseks nõutava mõjuva põhjuse olemasolu. Mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel ei ole asjaolu, et I. Koroljova kaebajale vaideotsust ei edastanud; 5) ennistamistaotluses ei ole vaidlustamisviite puudumist välja toodud, seetõttu ei pidanud halduskohus seda asjaolu ka arvestama. See ei annaks aga ka alust tähtaja ennistamiseks. Vaidlustamisviite puudumist võib haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 57 lg 3 kohaselt pidada mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine oli tingitud vaidlustamisviite puudumisest. Käesoleval juhul sisaldus vaideotsuses vaidlustamisviide - kuigi halduskohtusse pöördumise tähtaega märgitud ei olnud, viidati

§ 151

lg 1 kaudu halduskohtusse pöördumiseks halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustele ja korrale. Halduskohtumenetluse seadustik sätestab mh ka halduskohtusse pöördumise tähtaja (HKMS § 9). Seetõttu andis vaidlustamisviide teavet ka halduskohtusse pöördumise tähtaja kohta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Projekt Invest Grupp OÜ esitas määruskaebuse, milles palub Tallinna Ringkonnakohtu ja Tallinna Halduskohtu määrused tühistada ning lugeda kaebus LMTK
2. juuli
3. a maksuotsuse peale tähtaegseks või alternatiivselt ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Määruskaebuse põhjendused on järgmised: 1) kaebus esitati halduskohtule seaduses ettenähtud tähtaega järgides, sest Projekt Invest Grupp OÜ sai vaideotsuse esmakordselt kätte alles
4. detsembril 2009 ja esitas kaebuse
5. jaanuaril
6. Vaideotsus toimetati e-kirja teel kätte pärast seda, kui kaebaja juhatuse liige oli pöördunud järelepärimisega MTA poole. Eelnevalt polnud kaebaja teadlik, et vaideotsus on üldse koostatud. Vaideotsuse kättesaamise tähtaega tõendab kaebaja poolt kohtule esitatud e-kiri, millist tõendit kohtud aga hinnanud ei ole. Vastustaja poolt kohtule esitatud väljastusteatel on saadetise kättesaajaks märgitud I. Koroljova, kellel pole kaebajaga mingit seost. Ta töötab teisele ettevõttele kuuluvates kontoriruumides ja tal puuduvad õigused võtta vastu kaebaja nimele saadetud kirju; 2) kohtute seisukoht, nagu asuksid Projekt Invest Grupp OÜ ja OÜ Amando Kinnisvara äriruumid koos, on vale. Kaebaja ei oma kõnealuses hoones üldse äripinda. Kuna tegu on ehitusettevõttega, millel puudub vajadus kontori järele, asus hoone küljes üksnes postkast kaebaja nimele, kust saadi igapäevaselt kätte kõik saabunud kirjad. Kohtud pole selle asjaoluga arvestanud. Tegelikult kasutab kaebaja hoopis mujal asuvat soojakut, mis vastavalt tööobjektile aeg-ajalt asukohta vahetab ja mida seetõttu postiaadressina kasutada ei saa; 3) asjaolu, et OÜ Amando Kinnisvara ja Projekt Invest Grupp OÜ üks osanikest on sama isik, ei oma tähendust. Kaebaja seaduslikeks esindajateks on kaks juhatuse liiget, kes pole volitanud kedagi teist kaebaja nimele saadetud dokumente vastu võtma; 4) ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et sekretärile oli tulenevalt TsÜS § 118 lg-st 2 antud volitus. Vastutus lasub sideasutusel ning selle töötajatel. Postitöötaja rikkus postiseaduse § 4 lg 7 punkti 1, mille kohaselt edastatakse tähtsaadetisena kirisaadetis, mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava tunnuse alusel. Sätte rikkumine postitöötaja poolt tõi kaasa negatiivsed tagajärjed kaebajale; 5) kohtud on ilma seda põhjendamata asunud seisukohale, et kaebaja on oma kirjavahetuse korraldanud selliselt, et võõra ettevõtte suvaline töötaja võib võtta vastu kaebaja nimele laekunud tähtkirju ja muid saadetisi. Kaebaja on nõuetekohaselt hoolitsenud oma registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmise eest - Villardi 32 hoonel asuvad eraldi ning nimesiltidega tähistatud postkastid kõikidele samas majas asuvatele ettevõtetele ning postitöötaja oleks pidanud jätma vaideotsuse kas lihtsaadetisena kaebaja postkasti või jätma postkasti teate tähtkirja saabumise kohta. Pole õige viidata Riigikohtu määrusele asjas nr 3-3-1-10-04, sest antud asjas oli tegu olukorraga, kus kirjade kättesaamine oli tõepoolest jäetud korraldamata. Kaebaja juhatuse liikmed käivad aga postkasti igal hommikul kontrollimas. Riigikohtu lahendite kohaselt peab olema tagatud kirjade kättesaamine registrijärgsel aadressil, mitte enda või oma esindaja pidev kohalolek; 6) sekretär I. Koroljova poolt mõne kaebajale saadetud kirja vastuvõtmine ja nende kättesaamine kaebaja poolt on olnud pigem erand kui reegel ega tõenda volituse olemasolu. Kohtud pole arvestanud kaebaja väidet, et sekretärile on juba tehtud märkus, et ta ei võtaks kaebaja nimele tulnud teatisi vastu. Sekretäri sõnul oli tähtkirja vastuvõtmine eksitus; 7) alternatiivselt taotleb kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, sest vaideotsuses sisaldunud vaidlustamisviide oli segane ega sisaldanud viidet vaidlustamise tähtaja kohta. Lisaks on kaebaja enda tegevus aluseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks - MTA-le helistades tegi Projekt Invest Grupp OÜ ise kõik võimaliku selleks, et vaideotsusest teada saada ja see kätte saada, seega astus vajalikke ja asjakohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks.
7. Vastuses määruskaebusele ning täiendavas seisukohas leiab MTA, et määruskaebuses toodud asjaolud ei anna alust ei halduskohtule esitatud kaebuse tähtaegseks lugemiseks ega ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Asjas on tõendatud, et vaideotsust sisaldav tähtsaadetis on õigel aadressil kohale toimetatud ja tuvastatud isikule allkirja vastu üle antud. Postitöötajal ei olnud kohustust kontrollida aadressil Villardi 32, Tallinn, Projekt Invest Grupp OÜ nimel posti vastuvõtva isiku volitusi. Kaebaja väite, et sekretär I. Koroljoval puudusid mis tahes volitused kaebajaga seonduvalt, kummutab asjaolu, et kuivõrd osaühingud Amando Kinnisvara ja Projekt Invest Grupp kasutasid veebilehe andmeil ühist faksinumbrit, omas sekretär volitust võtta vastu Projekt Invest Grupp OÜ-le faksi teel saabuvat korrespondentsi. Lisaks on ta varem võtnud vastu maksuhalduri poolt kaebajale saadetud tähtkirju. Kaebaja väite, mille kohaselt tähtkirja saabumise kohta teatise jätmine kaebaja postkasti oleks igal juhul kindlustanud tähtkirja õigeaegse kättesaamise, õigsus on kaheldav - juba maksuotsuse kaebajale kättetoimetamiseks kulus maksuhalduril üle kuu aja, sest kaebaja juhatuse liige võttis tähtsaadetise postiasutuselt vastu alles selle teistkordsel postitamisel. Vaidlustamisviide oli vaideotsuses olemas ning tähtaja möödalaskmine ei olnud tingitud selle sõnastusest. Kaebaja poolt esitatud taotluste ja kaebuste sõnastuse põhjal võib järeldada, et kaebajal siiski olid äriruumid aadressil Villardi
8. Seega on kaebaja ise kontori olemasolu kohtutele esitatud dokumentides kinnitanud. Menetlustähtaja ennistamine oleks põhjendatud juhul, kui tõepoolest oleks tegemist olnud postitöötaja poolse postisaadetise üleandmise nõuete rikkumisega. Käesolevas asjas tulenes tähtaja ületamine kaebajast endast tulenevatest asjaoludest. Kuna Projekt Invest Grupp OÜ sai maksuhalduri
9. oktoobri
10. a otsusest nr 6-2/1888, millega pikendati vaide läbivaatamise tähtaega 10 päeva võrra, teada vaideotsuse saabumise tõenäolise aja, pidi ta vaideotsuse saatmise ligikaudset aega ette nägema ja kontrollima sellel ajavahemikul saabuvat posti. Arvestades, et varasemad postisaadetised olid kaebajale saabunud sekretär I. Koroljova poolt vastuvõetuna, tulnuks ka vaideotsuse saabumise fakti sekretäri kaudu kontrollida või pöörduda vaideotsust koostava ametniku poole enne kaebetähtaja möödumist. Kaebajale pidi teada olema, et saabuda võib haldusakt, mida ta vaide rahuldamata jätmise korral soovib kohtus vaidlustada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11. Riigikohtus on vaidlus jätkuvalt selle üle, millal vaideotsus kaebajale teatavaks tehti. 14.

§ 54

lg 2 kohaselt saadetakse dokument juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil.

§ 54

lg 6 teine lause sätestab, et juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. TsÜS § 29 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Äriseadustiku (ÄS) § 145 lg 1 p 2 kohaselt kantakse äriregistrisse osaühingu asukoht ja aadress. ÄS § 62 lg 4 sätestab, et juriidilise isiku asukohana esitatakse registripidajale ja kantakse registrisse kohaliku omavalitsuse üksus, kus ta asub. ÄS § 62 lg 5 kohaselt esitatakse isiku aadressina registripidajale täpsed andmed asukohajärgse aadressi kohta (maja ja korteri number, tänava või talu nimi, asula, kohaliku omavalitsuse üksuse ja maakonna nimi, postisihtnumber).

1. Asjas ei ole vaidlust, et kaebaja registrijärgseks aadressiks on Villardi 32, Tallinn, ning vaideotsus anti sellel aadressil
2. novembril 2009 allkirja vastu üle I. Koroljovale, kes on OÜ Amando Kinnisvara sekretär. Kaebaja väitel sai ta vaideotsuse esmakordselt kätte elektrooniliselt ja alles
3. detsembril
4. Riigikohtule saadetud määruskaebuses kinnitab Projekt Invest Grupp OÜ, et registrijärgsel aadressil asub üksnes nimeline postkast ning kaebaja kontoriruume seal ei ole.
5. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani (Riigikohtu halduskolleegiumi
6. märtsi
7. a määrus asjas nr 3-3-1-1004, p 14, ja
8. oktoobri
9. a määrus asjas nr 3-3-1-65-09, p 13). Seega peab juriidiline isik tagama registrile tema aadressi kohta esitatud andmete õigsuse ja ta vastutab ise ebaõigete andmete esitamise tagajärgede eest. Maksumaksjast juriidiline isik peab hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
10. oktoobri
11. a määrus asjas nr 33-1-65-09 ja
12. detsembri
13. a määrus asjas nr 3-3-1-75-07).
14. Kaebaja väidab, et postkasti paigaldamisega on ta nõuetekohaselt hoolitsenud oma registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmise eest ning postitöötaja oleks pidanud jätma tema postkasti kas vaideotsuse lihtsaadetisena või teate tähtkirja saabumise kohta. Kolleegium leiab, et

§ 54lg 6, Ts

ÜS § 29 lg 1 ja ÄS § 62 lg-de 4 ja 5 ning § 145 lg 1 p 2 koosmõjust tulenevalt ei ole juriidilisel isikul võimalik täita oma kohustust hoolitseda registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmise eest üksnes sellel aadressil postkasti paigaldamisega. Maksuhaldur ei pea juriidilisest isikust maksumaksjale dokumente saates arvestama võimalusega, et registrijärgsel aadressil asub ainuüksi maksumaksja nimeline postkast. Tähtsaadetisena saadetud dokumente peab tulenevalt

§ 54lg-st 6 olema võimalik aadressijärgselt üle anda.

18. Kolleegiumi hinnangul tuleb käesoleva kaasuse asjaolusid arvestades vaideotsuse üleandmist kaebaja registrijärgsel aadressil pidada õiguspäraseks. Asja lahendamise seisukohalt ei oma lõppkokkuvõttes tähtsust ka küsimus, kas I. Koroljovale oli antud volitus kaebaja nimel dokumente vastu võtta või mitte.

§ 54lg 6 taolise volituse olemasolu kättetoimetamise eelduseks ei sea.

Kolleegium leiab seega, et maksuhaldur on asjaolusid arvestades käitunud õiguspäraselt ja nõuetekohase hoolsusega ning haldusakt tuleb vastavalt õigusaktidele lugeda kaebajale kättetoimetatuks

1. novembril
3. HKMS § 9 lg 3 kohaselt võib kohtueelse menetluse läbimisel halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Kuna vaideotsus tuleb lugeda Projekt Invest Grupp OÜ-le kättetoimetatuks
4. novembril 2009, esitati kaebus
5. jaanuaril 2010 hilinemisega.
6. Projekt Invest Grupp OÜ taotles alternatiivselt tähtaja ennistamist põhjusel, et vaideotsuses sisaldunud vaidlustamisviide oli segane ega sisaldanud infot vaidlustamise tähtaja kohta, lisaks astus kaebaja ise vajalikke ja asjakohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. HMS § 57 lg 3 alusel, samuti Riigikohtu praktika kohaselt võib vaidlustamisviite puudumine haldusaktis olla kaebetähtaja ennistamise aluseks, kui tähtaja möödalaskmine oli sellest tingitud või kui viite äratoomine võinuks viia kaebuse kiiremale esitamisele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
7. mai
8. a määrus asjas nr 3-3-1-23-07). Riigikohus nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et asjaoludest nähtuvalt ei olnud tähtaja möödalaskmine tingitud vaidlustamisviite puudumisest või ebaselgusest.
9. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et kaebuse esitaja ei ole välja toonud mõjuvaid põhjusi kaebetähtaja ennistamiseks. Seetõttu jätab kolleegium Projekt Invest Grupp OÜ määruskaebuse rahuldamata. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann