Obsah (6)

§ 16§ 25§ 52§ 5§ 64§ 92

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

§ 16

lg-t 2 ja

§ 25lg-t 2.

Selgusetuks jääb, millistele tõenditele tuginedes on ringkonnakohus leidnud, et pakkumises esitatud hind katab ladestustasu ja jätab ruumi ka muudele kuludele (nt transpordi- ja tööjõukuludele).

1. Keila linn palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puuduvad alused selle tühistamiseks. Tegemist ei olnud kaalutlusõigusega ja kohtul oli õigus PKD p-s 16.1.4 kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustada ning hinnata ka kolmanda isiku pakkumise vastavust PKD tingimustele nende tõendite pinnalt, mis olid kohtumenetluses esitatud. Konkursi korraldajal ei olnud mingisugust põhjust eeldada, et jäätmekäitlusturul pikaaegset kogemust ja pädevust omavad äriühingud ei kavatseks pakkumisi tehes võetud kohustusi täita. Üksikute fotodega, mis fikseerivad üksikute jäätmemahutite ümbrust, ei saa tõendada suurjäätmete koosseisu ja need ei oma tõendusliku väärtust.
2. AS Veolia Keskkonnateenused palub kassatsioonkaebuse jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Halduskohus leidis, et segaolmejäätmete mahukaal 0,07 t/m³ kohta ei ole põhjendamatult madal. Kuna Ragn-Sells AS taotleb kassatsioonkaebuses halduskohtu otsuse jõusse jätmist, siis ei saa ta vastuolus halduskohtu otsuse sisuga väita, et segaolmejäätmete keskmine mahukaal 0,07 t/m³ kohta on põhjendamatult madal. Kassatsioonkaebus on seega TsMS § 668 lg-t 5 rikkudes esitatud ringkonnakohtu otsusele osas, milles halduskohtu otsust apellatsioonkaebusega ei vaidlustatud. Veolia on suurjäätmete koosseisu näitamisel tuginenud oma jäätmejaamades saadud kogemustele ning 90% suurjäätmetest on võimalik anda taaskasutusse. Sellest saadavad tulud katavad ära suurjäätmete kogumiskulu. Kassaator käitab samuti jäätmejaamu ja kassaatoril oleks oma väidete kinnituseks jäätmete koosseisu osas olnud võimalik esitada tõendeid, mida ta aga teinud ei ole. Kolmas isik palub Ragn-Sells AS-lt välja mõista kassatsioonistmes kantud menetluskulud summas 16 740 kr (1068 eurot ja 88 senti). KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas AS Veolia Keskkonnateenused pakkumine vastas korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Keila linnas kehtestatud pakkumise kutse dokumentide punkti 16.1.4 nõuetele või oli konkursi korraldajal kohustus tunnistada pakkumises esitatud hinnad põhjendamatult madalaks ja lükata pakkumine tagasi. Samuti on vaidluse all, kas konkursi korraldaja otsuse näol on tegemist kaalutlusotsusega, ning kui PKD p 16.1.4 sisaldas üksnes määratlemata õigusmõistet ning haldusorganil kaalumisruum puudus, siis milline on kohtu pädevus määratlemata õigusmõiste sisustamisel ning pakkumises esitatud hindade põhjendatuse kontrollimisel.
4. Ebaõige on kolmanda isiku seisukoht, et kuna kassaator taotleb kassatsioonkaebuses halduskohtu otsuse jõusse jätmist, siis ei saa Veolia pakkumises kasutatud jäätmete keskmise mahukaalu suuruse võimalikkust kassatsioonimenetluses enam kahtluse alla seada, sest halduskohtu otsuse seisukohta mahukaalu osas apellatsioonkaebusega ei vaidlustatud. Kassatsiooni korras edasikaebamise korda reguleerib

§ 52

, mistõttu pole kolmanda isiku tuginemine tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavale normile asjakohane, sest üksnes halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes lähtutakse tsiviilasjade hagimenetlusele kohaldatavatest sätetest, kui seadusega ei ole ette nähtud hagita menetluse sätete kohaldamine (

§ 5lg 1).

Riigikohtu praktika kohaselt on üksnes kohtuotsuse põhjendused vaid erandlikel asjaoludel edasikaebe korras vaidlustatavad, sest otsuse põhjendav osa iseseisvalt võetuna ei mõjuta üldjuhul poolte õigusi ja kohustusi (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 3-3-1-76-09). Kassaatorile ei saa seetõttu ette heita, et ta ei vaidlustanud halduskohtu otsuse põhjendusi ringkonnakohtus, kui halduskohtu otsuse resolutsioon oli talle kasulik. Vaidluse esemeks oli ka ringkonnakohtus Keila linnapea
3. mai
4. a käskkirja nr 18 p-de 3 ja 4 õiguspärasus ning ringkonnakohus on võtnud seisukoha ka Veolia pakkumises kasutatud jäätmete keskmise mahukaalu suuruse võimalikkuse kohta. Seetõttu on kassatsioonkaebus ka jäätmete keskmist mahukaalu puudutavas osas lubatav.
5. PKD p 16.1 4 sätestas järgmist: "Pakkumine lükatakse tagasi, kui pakkumise ühikhind mingi jäätmemahuti osas on põhjendamatult madal." Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et PKD p 16.1.4 sisaldab määratlemata õigusmõistet ning punkti sõnastus ei jäta haldusorganile kaalutlusruumi pakkumise tagasilükkamise osas. PKD nimetatud punkt on sõnastatud imperatiivselt ning põhjendamatult madala hinna tuvastamisel on konkursi korraldaja kohustatud pakkumise tagasi lükkama ehk PKD-s on siduv õiguslik tagajärg kindlaks määratud ning diskretsiooniruum haldusorganil puudub.
6. Määratlemata õigusmõisted on üldjuhul sätestatud üldaktides. Määratlemata õigusmõiste puhul loobub seadusandja detailsete ettekirjutuste andmisest seadustes enestes, delegeerides normi täpsustamise seaduse rakendajale (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
7. juuni
8. a otsus asjas nr 3-4-1-5-05, p 16). Kolleegium on varasemalt selgitanud, et pakkumise kutse dokumendid on korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise konkursil HMS § 52 lg 1 p 2 mõttes eelhaldusaktiks, millega määratakse konkursi korraldaja ja pakkujate jaoks siduvalt kindlaks pakkumiste esitamise nõuded, kvalifitseerimiseks vajalikud dokumendid ja kvalifitseerimistingimused ning esitatud pakkumiste võrdlemise tingimused (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
9. aprilli
10. a otsus asjas nr 3-3-1-99-09, p 16). Kuigi PKD näol ei ole tegemist üldaktiga, on kolleegiumi hinnangul määratlemata õigusmõistete kasutamine võimalik erandjuhtudel ka halduse üksikaktides, tagamaks haldusorganile paindlikumat tegutsemisruumi. Küll tuleb haldusorganil aga määratlemata õigusmõistet sisustada kas vastustes järelepärimistele või lõplikus haldusaktis, millega pakkumised tunnistatakse vastavaks või mittevastavaks ja milles otsustatakse ainuõiguse saaja. Korraldatud jäätmeveo konkurssidel on PKD-s kasutatud määratlemata õigusmõistete sisustamisel asjakohane lähtuda jäätmeseaduse regulatsioonist ja selle eesmärgist ning kuni
11. jaanuarini 2011 eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korrast (
12. jaanuarist 2011 riigihangete seadusest).
13. Konkursi korraldaja on määratlemata õigusmõiste "põhjendamatult madal hind" sisustanud vastustes järelepärimistele ning tuginenud jäätmeseaduse (§ 66 lg-d 5 ja 6) regulatsioonile. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et käesoleval juhul saab kohus haldusorgani poolset määratlemata õigusmõiste sisustamist erinevalt kaalutlusõiguse teostamisest kontrollida täies mahus. PKD tingimused ning neile konkursi korraldaja poolt antud selgitused, sh määratlemata õigusmõiste sisustamine, moodustavad ühtse terviku. Pakkumise kutse dokumendid kui eelhaldusaktid on eraldi halduskohtus vaidlustatavad, mistõttu on hilisema haldusakti (pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamise otsus) õiguspärasuse kontrollimisel PKD mõistete sisustamise kohtulik kontroll piiratud. Kuna PKD p-i 16.1.4 ei vaidlustatud ning nimetatud punkti pole konkursi korraldaja ka muutnud, siis PKD see tingimus kehtis. Kohus ei saa hilisema pakkumise vastavaks tunnistamise otsuse õiguspärasuse kontrollimisel sisustada PKD-s kasutatud määratlemata õigusmõistet haldusorganist laiemalt ega ka kontrollida mõiste sisustamise õiguspärasust ja vastavust seadustele. Korraldatud jäätmeveo konkursil pakkumiste vastavaks tunnistamise ja pakkumise edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasuse kontrollimisel saab halduskohus seega kontrollida üksnes pakkumiste vastavust kehtestatud PKD tingimustele, võttes aluseks haldusorgani määratlemata õigusmõiste sisustamisel antud selgitused.
14. Korra § 38 kohustab konkursi korraldajat hindama ja võrdlema esitatud pakkumisi vastavalt PKD tingimustele. Pakkumise võib tunnistada vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustest (§ 41). Seega tuleb pakkumise kutse dokumentides määrata kindlaks olulised tingimused, millele pakkumised peavad vastama. Arvestades, et jäätmete keskmist mahukaalu kasutatakse jäätmemahuti ladestustasu arvutamisel, omab see pakkumise ühikhinna arvutamisel olulist tähtsust, sest ladestustasu moodustab ühe osa ühikhinnast. Kuna jäätmete mahukaal mõjutab otseselt hinna kujundamist, siis on tegemist sellise tingimusega, mis tuleks pakkumiste adekvaatse hindamise saavutamiseks kehtestada kõikidele potentsiaalsetele pakkujatele samas suuruses. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et mahukaalust oleneb oluliselt kujundatav hind ning erinevate mahukaalude kasutamise võimaldamine ei pruugi tagada konkursil pakkujate võrdset kohtlemist ja pakkumiste reaalset võrreldavust. Kuigi jäätmeseaduse § 66 lg 2 ja eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra (Kord) § 15 selgesõnaliselt ei kohusta haldusorganit korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumise kutse dokumentides jäätmete mahukaalu määrama, on eeltoodust tulenevalt pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks ja pakkumiste omavahelise võrreldavuse saavutamiseks mahukaalu määramine pakkumise kutse dokumentides siiski üldjuhul vajalik.
15. Vaidlust ei ole selles, et konkursi korraldaja ei määranud pakkumise kutse dokumentides kindlaks, millisest jäätmete keskmisest mahukaalust tuleb pakkujatel lähtuda. Kolleegium on seisukohal, et korraldatud jäätmeveo konkursil osalevatele äriühingutele, kelle igapäevaseks majandus- ja kutsetegevuseks on jäätmekäitlus, mis eeldab osalemist korraldatud jäätmeveo konkurssidel, pidi olema arusaadav, et kogumistasu arvutamisel omab olulist tähtsust kasutatav mahukaal ehk tegemist on olulise tingimusega, mis pidanuks olema PKD-s kindlaks määratud. PKD vaidlustamata jätmise tulemusena võis iga konkursil osaleja võtta pakkumise koostamisel aluseks oletatava jäätmete keskmise mahukaalu. Sellise mahukaalu tegelikkusele vastavuse kontroll kohtus on raskendatud. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et oluline tähis pakkumise vastavuse hindamiseks on ladestustasu. Kui kogumistasu ületab ladestustasu ja jätab ruumi transpordi- ja tööjõukuludele, siis ei saa pidada pakutud hinda põhjendamatult madalaks. Kaebuse esitanud isikul lasub tõendamiskoormis tõendamaks, et vaidlustatud pakkumises märgitud hind on liiga madal või hinna kujundamisel kasutatud mahukaal ei vasta tegelikkusele. Käesoleval juhul ei ole Ragn-Sells AS suutnud kohtumenetluses tõendada, et jäätmete keskmine mahukaal 0,07 t/m³ kohta ei ole võimalik, selle alusel pakutud hind ei kataks jäätmete ladestustasu ja kulutusi transpordi- ja tööjõukuludele ning oleks seetõttu käsitatav põhjendamatult madalana. Samuti ei ole kassaator tõendanud, et Veolia pakkumises esitatud suurjäätmete kogumistasud oleksid põhjendamatult madalad. Kolleegiumi hinnangul ei ole ringkonnakohus rikkunud tõendite kogumisel ja hindamisel menetlusnorme.

§ 64

lg 2 kohaselt põhineb Riigikohtu otsus alama astme kohtu otsustega tuvastatud faktilistel asjaoludel. Kolleegiumi hinnangul ei anna kassatori tõendamismenetlust puudutavad väited alust järelduseks, et tõendite hindamisel esines selliseid menetluslikke rikkumisi, mis on viinud ringkonnakohtu väärale lõppjäreldusele.

1. Vaidlustatud haldusakti ebapiisav motiveerimine on käsitatav küll menetlusveana, kuid kuna kaebaja pole kohtumenetluses suutnud tõendada, et kolmanda isiku pakkumises esitatud hinnad on põhjendamatult madalad, siis ei ole haldusakti tühistamine põhjendatud, sest samasisuline käskkiri tuleks haldusorganil uuesti välja anda. Seetõttu jääb Ragn-Sells AS kassatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohtu
2. mai
3. a otsus haldusasjas nr 3-09-1197 muutmata. 21.

§ 92

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 92lg 7 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Ragn

Sells AS pole kolmanda isiku kassatsiooniastmes kantud menetluskulude suurust ja põhjendatust kahtluse alla seadnud. Kuna kassaatori kaebus jääb rahuldamata, siis tuleb Ragn-Sells AS-lt mõista AS Veolia Keskkonnateenused kasuks välja kassatsiooniastmes kantud menetluskulud 1068 eurot ja 88 senti. Kassaatori kassatsiooniastmes kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann