← Eesti

3-1-1-4-11

Obsah (10)§ 184§ 418§ 64§ 68§ 54§ 121§ 832§ 84§ 831§ 3

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbiv

§ 184lg 1 ja § 418 lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 25.

oktoobri

  1. a otsus kriminaalasjas nr 1-09-21986 Georgy Ivanchenko kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, kassatsioon Põhja Ringkonnaprokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Taavi Pern
  2. veebruar 2011, kirjalik menetlus Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus Georgy Ivanchenko süüdistuses

§ 184lg 1 ja § 418 lg 1 järgi muutmata ja kassatsioon rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Georgy Ivanchenko anti kohtu alla süüdistatuna

§ 184lg 21 p 1 ja § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

1.1

§ 184lg 21 p 1 järgi süüdistati G.

Ivanchenkot selles, et ta omandas eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult suure varalise kasu saamise eesmärgil 2 kilogrammi hašišit, s.o suure koguse narkootilist ainet. Narkootilise aine toimetas ta Tallinnas XXXXXXXXX XX-X asuvasse korterisse, kus hoidis seda

  1. augustini
  2. Osa narkootilisest ainest kandis süüdistatav endaga kaasas, andes selle ebaseaduslikult edasi eeluurimisel tuvastamata isikutele. G. Ivanchenkolt võeti kahtlustatavana kinnipidamisel ära 486,6 grammi hašišit. Tallinnas XXXXXXXXX XX-X asuva korteri läbiotsimisel võeti ära 1157,32 grammi hašišit. 1.2

§ 418lg 1 järgi süüdistati G.

Ivanchenkot selles, et ta omandas eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult laskekõlbliku tulirelva, s.o jahipüssi IžB-47, omamata relvaluba. Jahipüssi hoidis süüdistatav Tallinnas XXXXXXXXX XX-X korteris 17. augustini 2009, mil see läbiotsimisel ära võeti. 2. Harju Maakohtu 10. mai 2010. a otsusega tunnistati G. Ivanchenko süüdi

§ 184lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 3 aastaks ning 2 kuuks.

Samuti tunnistati G. Ivanchenko süüdi

§ 418

lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 6 kuuks.

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust.

Vastavalt

§ 68

lg-le 1 arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja loeti karistuse kandmise aja alguseks 17. august 2009. Tõkend vahistamine jäeti muutmata.

§ 54

lg 1 alusel mõisteti lisakaristuseks Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga viieks aastaks. Pärnu Maakohtu 17. aprilli 2009. a otsus, millega süüdistatavat karistati

§ 121järgi rahalise karistusega, jäeti iseseisvaks täitmiseks.

Tulenevalt

§ 832

lg-st 1 konfiskeeriti riigituludesse 1000 krooni ja

§ 84alusel 1 332 836 krooni ning 60 senti ja 5420 eurot.

Kohtuotsuse täitmise tagamiseks jäeti arestituks Harjumaal Kiili vallas Luige külas XXXXXXXX XX asuv kinnistu. Maakohtu põhiseisukohad olid järgmised. 2.1 Kriminaalasjas kogutud tõendite - eeskätt süüdistatava ütluste ja läbiotsimise ning kahtlustatavana kinnipidamise protokollidega, on tuvastatud, et G. Ivanchenko omandas eeluurimisel kindlakstegemata ajal, kohas ja isikult 1643,92 grammi hašišit, mis sisaldas 20,47 grammi tetrahüdrokannabinooli. Sellest kogusest oleks piisanud narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, mille tõttu on tegemist suure koguse narkootilise ainega. Kuivõrd prokurör loobus süüdistusest narkootilise aine edasiandmises, tuleb G. Ivanchenko käitumine kvalifitseerida

§ 184lg 1 järgi. 2.2 Omandades ja hoides ebaseaduslikult jahipüssi, rikkus G. Ivanchenko Relv

S § 32 lg-s 1 ning § 34 lg-tes 1 ja 2 sätestatut. Tulirelva ebaseadusliku käitlemisega pani süüdistatav toime

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.3

  1. ja
  2. aastal puudus G. Ivanchenkol legaalne sissetulek.
  3. aastal oli tema deklareeritud tulu suuruseks pärast maksude mahaarvamist 13 050 krooni. Vene Föderatsioonis töötamise ja sealt saadud maksustatava tulu kohta puuduvad andmed. Seetõttu tuleb süüdistatavalt äravõetud sularaha 1000 krooni

§ 832lg 1 alusel konfiskeerida.

2.4 G. Ivanchenko varalist olukorda käsitleva ettekande kohaselt võib oletada, et süüdistatava pangakontodele kantud sularaha 1 332 836 krooni ja 60 senti ning 5420 eurot on kuritegeliku päritoluga ja käsitatav kriminaaltuluna. Sellele viitab muuhulgas asjaolu, et süüdistatav omab varasemat kokkupuudet narkootiliste ainete käitlemisega ja ta pole andnud veenvaid selgitusi ega esitanud tõendeid, et need summad oleksid omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Lisaks tuleb arvestada erinevust süüdistatava elatustaseme ja ametliku sissetuleku vahel. G. Ivanchenko ostis koos elukaaslasega pangalaenu arvel korteri, teostas suvilas remont- ja ehitustöid ning tellis projekteerimistingimused. Kohtutäituri koostatud ettekandega on kummutatud süüdistatava ja tunnistaja M. A. väide, nagu poleks ehitamist toimunud. 1 332 836 krooni ja 60 senti ning 5420 eurot tuleks konfiskeerida

§ 832

lg 1 alusel, kuid et need summad on ära tarvitatud, kuulub kohaldamisele

§-s 84 sätestatu. 3. Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid G. Ivanchenko kaitsjad vandeadvokaadi vanemabi Talvi Vaske ja vandeadvokaat Sven Sillar. T. Vaske apellatsioonis taotleti maakohtu otsuse tühistamist süüdistatavale

§ 184

lg 1 järgi mõistetud karistuse osas, paluti mõista kergem karistus ja vabastada G. Ivanchenko tingimisi karistuse kandmisest. Samuti taotles apellant lisakaristuse ja varalise karistuse tühistamist. S. Sillari apellatsioonis taotleti maakohtu otsuse tühistamist lisakaristuse kohaldamise ja

§ 84

alusel 1 332 836 krooni ning 60 sendi ja 5420 euro konfiskeerimise asendamise osas.

  1. Tallinna Ringkonnakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsusega tühistati maakohtu otsus süüdistatavale

§ 54

lg 1 alusel lisakaristuse kohaldamise osas ja rahuldati kaitsjate apellatsioonid osaliselt. Muus osas jäeti otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis kokkuvõtlikult järgmist. 4.1 Maakohus järgis karistuse mõistmisel

§-s 56 sätestatut, arvestas süüdistatava süü suurust, puhtsüdamlikku kahetsust ja üld- ning eripreventiivseid kaalutlusi.

§ 184

lg 1 sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jääva karistuse kergendamine pole seetõttu põhjendatud. Tuvastatud pole süüdlase isikut iseloomustavaid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse tema karistusest tingimisi vabastamiseks. Lisakaristuse mõistmisel ei arvestanud maakohus G. Ivanchenko süü suurust ega sotsiaalset seotust Eesti Vabariigiga, mis on käsitatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena. Seetõttu tuleb otsus lisakaristuse kohaldamises tühistada. 4.2 Nõustuda ei saa kaitsja väitega, et konfiskeerimise asendamine on võimalik vaid süüteoga saadud vara suhtes. Vara konfiskeerimisel

§-s 832 sätestatud korras võib kohus tugineda isiku kuritegelikule eluviisile. Seevastu

§ 831

kohaldamisel tuleb tõendada konfiskeeritava vara pärinemine konkreetsest kuriteost.

§ 832

rakendamise korral on tõendamiskoormis ümber pööratud ja vara legaalset päritolu peab tõendama süüdistatav. Otsuse põhistused on veenvad ja neist ilmneb selgelt, et G. Ivanchenko pangakontodele kantud raha ei olnud legaalne. Kaitsja seisukoht, et pangakontol kunagi olnud raha pole käsitatav sularahana, ei ole asjassepuutuv, sest

§-des 832 ja 84 räägitakse varast, mitte asjast. Varaks on ka pangakontol olev raha. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 5. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni G. Ivanchenko kaitsja vandeadvokaat S. Sillar, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega konfiskeeriti süüdistatavalt 1 332 836 krooni ja 60 senti ning 5420 eurot. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised. 5.1 Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimine on

§ 832

kohaselt võimalik kolme tingimuse üheaegsel esinemisel: süüdistatavat on karistatud üle 3-aastase vangistusega, vara kuulub otsuse tegemise ajal isikule, kellelt vara konfiskeeritakse ja kuriteo olemuse, legaalse sissetuleku ning varalise olukorra ja elatustaseme erinevuse korral on alust eeldada, et vara saadi kuriteoga. Vähemalt ühe aluse puudumisel pole

§ 832kohaldatav.

Käesolevas kriminaalasjas esineb loetletud tingimustest vaid üks - süüdistatavat karistati üle 3-aastase vangistusega. Samas konfiskeeriti temalt vara, mida tal otsuse tegemise ajal enam alles ei olnud. Kuivõrd seadusandja on

§ 832

puhul rõhutanud laiendatud konfiskeerimise võimalikkust üksnes olemasoleva vara suhtes, oli

§ 84rakendamine välistatud.

Konfiskeerimise asendamine pole võimalik laiendatud konfiskeerimisele kuuluva vara osas. 5.2 Vaadeldaval juhul ei leia aset konfiskeerimine, vaid puuduva rahasumma arvelt rahalise karistuse mõistmine. G. Ivanchenkole pole alust ette heita narkootilise aine edasiandmist ega müüki. Narkootilise aine omandamine enda tarbeks ei paranda isiku varalist seisundit. Kuivõrd maakohus otsustas konfiskeerida sularaha, peab see raha faktiliselt eksisteerima. Pangakontodel kunagi olnud raha pole aga käsitatav sularahana. G. Ivanchenkole pole esitatud süüdistust selles, nagu oleks ta narkootilise aine edasiandmise eest saanud 1 332 836 krooni ja 60 senti ning 5420 eurot, millest johtuvalt puudub võimalus lugeda neid summasid käesoleva kriminaalasjaga seotuks. 6. Kassatsioonivastuses palub Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Taavi Pern jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Prokurör märgib, et

§ 832ja § 84 näol on tegemist üld- ja erinormidega.

Seetõttu tuleb

§-s 84 sätestatut kohaldada siis, kui

§-des 831 või 832 alusel konfiskeerimisele kuuluv vara on ära tarvitatud, kulutatud või tulu äravõtmine pole võimalik või muul põhjusel otstarbekas. G. Ivanchenko puhul esinesid alused 1 332 836 krooni ja 5420 euro laiendatud konfiskeerimiseks, kuid et kõnealused summad on ära kulutatud, kohaldasid kohtud põhjendatult

§-s 84 sätestatut. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kassatsioonimenetluse esemeks on küsimus, kas süüdistatavalt konfiskeerimise asendamiseks 1 332 836 krooni ja 60 sendi ning 5420 euro väljamõistmine oli seaduslik. Kaitsja leiab, et konfiskeerimise asendamine pole kohaldatav varale, mis on küll

§ 832

lg 1 mõttes vaadeldav kriminaaltuluna, kuid mida süüdlasel otsuse tegemise ajal enam alles ei ole. Kassaatori arvates on kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimine võimalik vaid siis, kui kriminaaltulu reaalselt eksisteerib ja süüdlane pole seda ära tarvitanud. Riigikohtu kriminaalkolleegium selle seisukohaga ei nõustu. 8. Konfiskeerimise materiaalõiguslikud alused sisalduvad karistusseadustiku 7. peatükis - täpsemalt

§-des 83-85.

§-s 83 nähakse ette süüteo toimepanemise vahendi ja vahetu objekti, §-s 831 süüteoga saadud vara ja §-s 832 kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise õiguslikud alused. Vaadeldavate normide kohaselt on konfiskeerimine üldjuhul võimalik siis, kui konfiskeeritav vara kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Seaduses sätestatud tingimuste esinemise korral on aga konfiskeerimine võimalik ka kolmandale isikule kuuluva vara osas. Luues õigusliku aluse kolmanda isiku vara konfiskeerimiseks, soovis seadusandja välistada olukorda, kus konfiskeerimine osutub süüteo toimepanemise vahendi, vahetu objekti, kriminaaltulu või selle arvelt saadud vara võõrandamise tõttu võimatuks. 9. Karistusseadustiku § 84 moodustab konfiskeerimise regulatsiooni suhtes erinormi, andes kohtule pädevuse süüteoga saadud vara võõrandamise, äratarvitamise või selle äravõtmise võimatuse või ebaotstarbekuse korral mõista süüdlaselt välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Sarnaselt

§-dega 831 ja 832 on konfiskeerimise asendamise eesmärgiks takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel. Kriminaaltulu äravõtmist puudutava regulatsiooni mõtte kohaselt ei tohi süütegude toimepanek osutuda süüdlase jaoks kasulikuks. Kriminaalpoliitilisi eesmärke silmas pidades pole seetõttu loogiliselt põhjendatav ka kriminaaltulu ära tarvitanud või selle konfiskeerimise vältimiseks võõrandanud isikute soodsam karistusõiguslik kohtlemine võrreldes nende isikutega, kellel kriminaaltulu või selle arvelt soetatud vara jätkuvalt alles on. Kolleegiumi arvates võimaldab just see teha järelduse, et konfiskeerimise asendamine on lubatav ka

§ 832lg-s 1 kirjeldatud kriminaaltulu osas.

10. Samale järeldusele võib jõuda ka

§ 84grammatilise tõlgendamise tulemusena.

Nimelt räägitakse

§-s 84 süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamisest.

§ 3

lg 2 kohaselt hõlmab süüteo mõiste kuritegusid ja väärtegusid.

§ 831

võimaldab konfiskeerida süüteo,

832 aga kuriteoga saadud vara. Laiemas mõttes võib seega mõlema normi puhul rääkida süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara konfiskeerimisest. Sellest järeldub samuti, et

§-s 84 märgitu hõlmab nii

§-s 831 kui ka §-s 832 toodud konfiskeerimisele kuuluva vara asendamist. 11. Kriminaalkolleegiumi hinnangul pole põhjendatud kassaatori seegi väide, et G. Ivanchenkole ei ole inkrimineeritud narkootilise aine edasiandmist või müümist ega ka seda, et ta oleks narkootilise aine edasiandmise eest saanud 1 332 836 krooni ja 60 senti ning 5420 eurot, mille tõttu ei saa kõnealuseid summasid lugeda käesoleva kriminaalasja tehioludega seotuks. Nimelt ei oma

§ 832

lg 1 kohaldamisel tähtsust asjaolu, et konfiskeerimisele kuuluv vara pärineks kuriteost, mille eest isik selles asjas süüdi tunnistatakse. Kõnealuse sätte mõttes pole kirjeldatud seose tuvastamine nõutav, nagu pole nõutav seegi, et laiendatud tulukonfiskeerimine saaks järgneda üksnes omakasulise kuriteo toimepanemisele.

§ 832

lg 1 kohaldamine põhineb asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. See tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena peab kohus olema jõudnud veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest. Vastavalt

§ 832lg 1 teisele lausele peab vara legaalset päritolu tõendama süüdistatav.

Kriminaalkolleegium on ka varasemas praktikas osutanud, et

§ 832

sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades võib aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi. Seevastu

§ 831

kohaldamiseks peab kohus tuvastama konfiskeeritava vara pärinemise konkreetsest kuriteost. Sellise konkreetse kuriteona saab kõne alla tulla üksnes arutatava asja esemeks olev, s.t süüdistatavale süüdistusaktis omistatud tegu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-73-10, p 9.1).
  3. Kohtulikul arutamisel tuvastati, et süüdistatava pangakontodele kantud 1 332 836 krooni ja 60 senti ning 5420 eurot on käsitatav kriminaaltuluna, mis tuleks

§ 832lg 1 alusel konfiskeerida.

Selliseks järelduseks andis vaidlustatud otsustest nähtuvalt alust nii see, et süüdistatav omas varasemat kokkupuudet narkootilise aine käitlemisega, kui ka tema legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdlus. Tõendite uurimise tulemina asusid kohtud seisukohale, et süüdistatav ei suutnud veenvalt selgitada ega esitada tõendeid selle kohta, et kõnealused summad oleksid omandatud seaduslikult. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et maakohtu otsuse vastavasisulised põhistused on veenvad ja neist ilmneb selgelt, et G. Ivanchenko pangakontodele kantud raha ei olnud legaalse päritoluga. Et need summad on ära tarvitatud, kohaldati õigustatult

§-s 84 sätestatud konfiskeerimise asendamist.

  1. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsuse G. Ivanchenko süüdistusasjas muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.