Obsah (4)

§ 34§ 11§ 5§ 84

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-97-10 17. märts 2011 Eesist

§ 34lg 3 teisele lausele tuginedes J.

Reinomäe apellatsioonkaebuse kahju hüvitamise nõudes 100 000 krooni ulatuses (resolutsiooni p 1). Kohus leidis, et kaebajal puudub apellatsioonkaebuse esitamise õigus 200 000 krooni suuruse kahju hüvitamise nõude puhul 100 000 krooni suuruses osas, milles halduskohus pole asja läbi vaadanud, vaid tagastas

1. augusti
2. a määrusega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. J. Reinomägi palub määruskaebuses Riigikohtule tühistada ringkonnakohtu määrus. Määruskaebuse esitaja peab ebaõigeks apellatsioonkaebuse osalist tagastamist olukorras, kus ringkonnakohus pole veel lahendanud määruskaebust
4. augusti
5. a määruse peale, millega halduskohus tagastas tema kaebuse kahjunõude osas osaliselt. J. Reinomägi leiab ka, et ta on põhjendamatult jäetud vabastamata riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Määruskaebuse kohaselt ei pea ta oma kaebust perspektiivituks, kuna leiab, et vangla pole tema teabenõudele vastanud avaliku teabe seaduses sätestatud viisil ja tähtaja jooksul. Seega oli ta sunnitud oma kaebuse advokaadi tegevuse peale esitama soovitud teavet omamata ning vähenes tema võimalus oma õigusi tulemuslikult kaitsta, mistõttu tekkis talle vangla tegevuse tõttu kahju. Määruskaebuse esitaja arvates on kohus põhjendamatult osutanud RVastS § 9 lg-le 1 ja leidnud, et asjas on esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Tema õigus kahju hüvitamisele tuleneb ka varasemas menetluses viidatud RVastS § 7 lg-st 2 ja §-st
6. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Määruskaebuse lahendamiseks käsitleb kolleegium esmalt apellatsioonkaebuse tagastamist (I) ning seejärel riigilõivu tasumisest vabastamata jätmist (II). I 11.

§ 34

lg 3 teise lause kohaselt ei saa ringkonnakohtus esitada nõudeid, mida esimese astme kohtus ei esitatud.

§ 11

lg 31 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse selle esitajale, kui kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kohustuslik kohtueelne menetlus vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõuete menetlemisel on sätestatud vangistusseaduse § 11 lg-s

1. Nimetatud sätte kohaselt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
2. Määruskaebuse esitajal on õigus selles, et ringkonnakohus tagastas osaliselt apellatsioonkaebuse 100 000 krooni suuruse kahju hüvitamise nõude osas ajal, mil lahendamata oli tema määruskaebus, millega ta oli vaidlustanud halduskohtu määruse, millega tema kaebus 100 000 krooni suuruse nõude osas

§ 11lg 31 p 1 alusel tagastati.

Kohtud ei olnud selleks ajaks võtnud seisukohta, kas kaebuse osaline tagastamine esimese astme kohtu menetluses oli õiguspärane.

1. Varasemates lahendites (
2. novembri
3. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-68-08, p 9, ja
4. juuni
5. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-41-10, p 12) on kolleegium rõhutanud, et kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebuse esitaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Seetõttu tuleb halduskohtul kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollida vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ning kohtule esitatud kahjunõude vastavust. Viidatud seisukohtadest ei tulene keeld suurendada kohtueelses menetluses esitatud kahju hüvitamise nõuet kohtumenetluses. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on vanglale kohtueelses menetluses esitatud taotlus samal alusel ja sama eseme suhtes nagu kohtutes menetletav kaebus kahju hüvitamiseks ning selle taotluse osas on läbitud ka kohtueelne menetlus. Kohtueelses menetluses esitatud kahjunõude suurendamine kohtumenetluses ei kujuta endast täiendava nõude esitamist. TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt ei peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist hagi muutmiseks.

§ 5lg-st 1 tulenevalt on see põhimõte kohaldatav ka halduskohtumenetluses.

Sarnaselt viitab võimalusele nõuet suurendada

§ 84

lg 3, mis seob nõude suurendamise võimaluse kohustusega maksta vastavalt rohkem riigilõivu. Seega on põhjendamatu ringkonnakohtu seisukoht, et kaebus on varasemas menetluses läbi vaadatud vaid 100 000 krooni suuruse nõude osas ning ülejäänud ulatuses tuleb apellatsioonkaebus tagastada.

1. Eelnevale tuginedes tuleb määruskaebus apellatsioonkaebuse tagastamise osas rahuldada ja ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkt 1 tühistada. II
2. Apellatsioonkaebuse osas, mis puudutas vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõuet ning nõuet kahju hüvitamiseks 100 000 krooni ulatuses, jättis ringkonnakohus rahuldamata J. Reinomäe taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, hinnates kaebust perspektiivituks. Riigikohus on järjekindlalt leidnud, et maksejõuetu isiku võib jätta riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu (nt halduskolleegiumi
3. septembri
4. a määrus haldusasjas nr 3-31-25-10, p 8).
5. Kaebaja taotles kahju hüvitamist seoses sellega, et vangla ei vastanud kohaselt tema
6. juuli
7. a teabenõudele, millega ta küsis vanglalt informatsiooni tema poolt vahistatuna vanglast välja saadetud kirjade kohta. Teave advokaadile saadetud kirjade kohta oli kaebaja väitel vajalik advokaadi tegevuse peale kaebuse esitamiseks ja oma väidete tõendamiseks. Vangla vastuses loetleti taotleja poolt saadetud kirjad kuupäevaliselt ja arvuliselt ning selgitati, et vangla sisekorraeeskirja (kuni
8. juulini 2009 kehtinud redaktsioonis) § 48 lg-st 1 tulenevalt fikseeritakse vahistatu kirja saatmisel ainult vahistatu ees- ja perekonnanimi ning kirja esitamise kuupäev, mitte aga saaja nime. Halduskohus leidis tuvastamisnõuet rahuldamata jättes, et vanglal ei olnud kohustust vahistatu saadetud kirjade kohta rohkemat informatsiooni säilitada ning kaebajal oli vanglalt kui teabevaldajalt võimalik taotleda vaid sellist teavet, mille loomise kohustus asutusel oli. Seetõttu oli vangla toiming õiguspärane ega rikkunud kaebaja õigusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust vastupidiseks järelduseks.
9. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et praeguse vaidluse asjaoludel ei saa vangla toiming (vangla vastus kaebaja
10. juuli
11. a taotlusele) endaga kaasa tuua kahju, mis seonduks RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüvede kahjustamisega. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus jättis põhjendatult rahuldamata apellatsioonkaebuse esitamisel. J. Reinomäe taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks
12. Vaidlustatud määruse tegemise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 56 lg 11 sätestas: "Halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 5 protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 250 krooni ja mitte rohkem kui sama suure hagihinnaga hagi esitamisel tsiviilkohtumenetluses." Pidades võimalikuks apellatsioonkaebuse esitamist 100 000 krooni suuruse nõude osas, andis ringkonnakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni punkti 4 kohaselt apellandile 5000 krooni suuruse riigilõivu tasumiseks tähtaja kümme päeva määruse jõustumisest. Vastavalt käesoleva määruse ple 13 peab Riigikohus apellatsioonkaebuses esitatud 200 000 krooni suurust nõuet lubatavaks.

§ 84

lg 3 sätestab, et kui riigilõivu tuleb tasuda vastavalt kaebuse esemeks oleva või vaidlusaluse rahasumma suurusele või vara väärtusele, tasutakse nõude suurendamisel täiendavat riigilõivu vastavalt kaebuse esemeks oleva või vaidlusaluse rahasumma või vara väärtuse suurenemisele. Seega toob nõude esitamine suuremas ulatuses, kui seda pidas võimalikuks ringkonnakohus, kaasa ka riigilõivu tasumise kohustuse suuremas ulatuses. Vastavalt kuni

1. jaanuarini 2011 kehtinud RLS § 56 lg-le 11 tulnuks 200 000 krooni suuruse kahjunõude puhul tasuda 10 000 krooni riigilõivu. Apellatsioonkaebuse kui terviku menetlusse võtmise otsustamisel tuleb viidatud sättega arvestada.
2. Vastuseks J. Reinomäe määruskaebuse väitele, et kohtud on põhjendamatult käsitlenud tema kaebust mittevaralise kahju hüvitamise kaebusena, märgib kolleegium, et nähtuvalt vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusest (tl 31 ja pöördel), tugines J. Reinomägi RVastS §-dele 7 ja 9 ning taotles selgesõnaliselt mittevaralise kahju hüvitamist. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud kohtute seisukoht, et kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
3. Ringkonnakohus osundas J. Reinomäe apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitatud taotlust rahuldamata jättes ka halduskolleegiumi
4. septembri
5. a määrusele haldusasjas nr 3-3-1-40-07 ning leidis, et selle lahendi kohaselt on Riigikohus mittevaralise kahju eest hüvituse saamise õigust pidanud mitteoluliseks õiguseks. Kolleegium selgitas nimetatud määruse punktis 12 järgmist: "A. Nikolajev on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kusjuures väidetav kahju seisnes mittepüsivates füüsilistes ning emotsionaalsetes kannatustes. Sellise kahju tõendatuse korral on isikul küll õigus kahju eest saada rahalist hüvitist, kuid selle hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine halduskohtusse kaebuse esitamisel." Kolleegium rõhutab, et tsiteeritud seisukoht põhineb kõnealuse juhtumi asjaoludel ning sellest ei tulene üldisemat järeldust, et mittevaralise kahju hüvitamise nõudega soovitakse alati kaitsta ebaolulisi õigusi. Põhiseaduse §-st 25 tuleneb igaühe õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju hüvitamisele. Seega tuleb kaitstavate õiguste olulisust kohtul igal üksikjuhtumil hinnata.
6. Eeltoodule tuginedes tuleb J. Reinomäe määruskaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu vaidlustatud määrus tühistatakse apellatsioonkaebuse osalise tagastamisega seonduvas ulatuses. Riigilõivu tasumisest vabastamist puudutavas osas jääb määruskaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann