RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-9-11 21. m

§ 84lg-s 4 alates 1.

septembrist 2006 kehtivas regulatsioonis peetakse tasutud riigilõivuna silmas sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigilõivu, mis tasutakse kaebuselt või apellatsioonkaebuselt. Ehkki vahepeal on riigilõivude arv halduskohtumenetluses kasvanud (määruskaebus, esialgse õiguskaitse taotlus), ei anna see alust HKMS § 84 lg 4 kohaldamisala laiendada. Riigilõivu tagastamise regulatsioon HKMS §-s 84 on kehtestatud silmas pidades sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigilõivu tasumise juhtusid. Riigilõivu tagastamise aluste läbivaks tunnuseks on olukord, kus kaebust ei lahendata sisuliselt ehk ei teostata sooritust, mille hüvitamiseks riigilõiv on kehtestatud (riigilõivuseaduse (RLS) § 3, § 15 lg 1 p-d 4-6). Sisuliselt läbi vaadatud esialgse õiguskaitse taotlus ei ole võrdsustatav tagastatud või läbi vaatamata jäetud kaebusega. HKMS §-s 84 nimetamata menetluskulude ja riigilõivude puhul tuleb lähtuda menetluskulude jaotuse üldisest regulatsioonist, s.o HKMS §-st

1. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. Kehtna Vallavalitsus esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohus oluliselt rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustikku (TsMS § 654 lg 5). Kohus ignoreeris määruskaebuse punkti 5 väidet. Seisukoht, et esialgse õiguskaitse eest tasutud riigilõiv ei ole hõlmatav HKMS § 84 lg 4 p-ga 4, tekitab tupikseisu, sest poleks võimalik tagastada ka esialgse õiguskaitse taotluselt ettenähtud riigilõivust enamtasutud osa.
3. A. Jürisalu vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kassatsiooniastmes vaieldakse jätkuvalt selle üle, kas menetluse lõpetamisel HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel tuleb esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv kaebajale HKMS § 84 lg 4 p 4 alusel tagastada või tuleb see HKMS § 92 lg 5 alusel vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
5. HKMS § 84 lg 4 p 4 sätestab: "Tasutud riigilõiv tagastatakse [---] menetluse lõpetamisel, kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse või kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud."
6. Ringkonnakohus asus seisukohale,

§ 84

lg 4 p-s 4 peetakse tasutud riigilõivuna silmas vaid kaebuselt või apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu, sest sama paragrahvi lõikes 1 mainitakse vaid kaebuselt või apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu. Vastustaja leiab, et vaidlusaluses sättes peetakse silmas igasugust riigilõivu, mis on tasutud haldusasjas, mille menetlus lõpetatakse. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohtadega, pidamata vajalikuks neid täies mahus korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.

1. Tuleb nõustuda ringkonnakohtuga, et riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata (kehtiva RLS § 3, § 15 lg 1 p-d 5 ja 6). Selle põhimõtte rakendamisel tuleks haldusasja menetluse lõpetamisel tagastada kaebuselt tasutud lõiv, mitte esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud lõiv, kui see taotlus on sisuliselt läbi vaadatud. Seega eksib vastustaja, väites, et kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivude eristamine ei ole põhjendatud.
2. Kohtud ei ole HKMS § 84 lg 4 p 4 sõnastust ignoreerinud. Ringkonnakohus viitas oma seisukoha põhjendamisel õigustatult asjaolule,

§ 84kehtiv sõnastus jõustus 1.

septembril

1. Siis ei olnud halduskohtumenetluses ette nähtud muid riigilõive kui kaebuselt ja apellatsioonkaebuselt tasutavad lõivud (riigilõivuseaduse tollase redaktsiooni § 37 lg 1 p-d 9-12, 14 ja 18, halduskohtumenetluse seadustiku tollase redaktsiooni § 32 lg 3 teine lause). Kolleegium ei näe antud juhul alust tõlgendada HKMS § 84 lg 4 p 4 pärast täiendavate riigilõivude kehtestamist sätte algsest redaktsioonist laiemalt. See kujutaks endast kõrvalekallet riigilõivu regulatsiooni üldpõhimõttest (eespool p 10). Sellised erandid tuleb seaduses sätestada selgesõnaliselt. Vastustaja märgib iseenesest õigesti, et tagastamisele kuulub ka määruskaebuse või esialgse õiguskaitse taotluse eest seadusega nõutust enam tasutud riigilõiv. Samas on määruskaebuselt või esialgse õiguskaitse taotluselt enam tasutud lõivu tagastamine ka ilma HKMS § 84 lg 4 laiendava tõlgendamiseta võimalik kehtiva RLS § 15 lg 1 p 1 alusel. Sama tuleb nentida varasema RLS § 15 lg 1 p 1 puhul.
2. Eeltoodud põhjustel ei ole tähtsust küsimusel, kas ringkonnakohus järgis määruskaebuse esitaja argumentide käsitlemisel TsMS § 654 lg-t
3. Kolleegium jätab Riigikohtule esitatud määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse eest tasutud kautsjon tuleb arvata riigituludesse (HKMS § 90 lg 2). Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann