← Eesti

3-1-1-13-11

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-13-11

  1. märts 2011 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi Kriminaalasi Oleg Kozlovi süüdistuses KarS § 114 p-de 3 ja 4 ning § 121 järgi Tallinna Ringkonnakohtu
  2. oktoobri
  3. a kohtuotsuse peale kriminaalasjas nr 1-09-16587 Oleg Kozlovi kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennoki kassatsioon Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koik
  4. veebruar 2011, kirjalik menetlus
  5. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
  6. oktoobri
  7. a otsus Oleg Kozlovi süüdistuses KarS § 114 p-de 3 ja 4 ning § 121 järgi muutmata ja kassatsioon rahuldamata.
  8. Määrata kassatsioonimenetluses vandeadvokaat Aivar Ennoki poolt Oleg Kozlovile osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroo Aivar Ennok OÜ-le makstava tasu suuruseks 115 (ükssada viisteist) eurot ja 5 senti (sh käibemaks 19 eurot ja 17 senti).
  9. Mõista kassatsioonimenetluse kulu katteks Oleg Kozlovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 115 (ükssada viisteist) eurot ja 5 senti. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Harju Maakohtu
  11. aprilli
  12. a otsusega tunnistati Oleg Kozlov süüdi ja karistati KarS § 121 järgi vangistusega üheks aastaks ning KarS § 114 p-de 3 ja 4 järgi eluaegse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks eluaegne vangistus. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Tallinna Linnakohtu
  13. mai
  14. a otsuse järgi ärakandmata karistuse, s.o kaheaastase vangistusega, mõistes O. Kozlovile lõplikuks karistuseks eluaegse vangistuse. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka Vladimir Roots, kuid tema suhtes kassatsioonimenetlust ei toimu. 1.1 O. Kozlov tunnistati KarS § 121 järgi süüdi selles, et
  15. veebruaril 2004 lõi ta tüli käigus A. R.-i korduvalt rauast heebliga vastu pead, tekitades talle pea ja näo põrutuse, vasaku sarnaluu murru, põrutushaavad ning nahaalused verevalumid pea piirkonnas. 1.2 KarS § 114 p-de 3 ja 4 järgi tunnistati O. Kozlov süüdi selles, et
  16. a mai algul tappis ta koos J. T.-ga M. N.-i. Pärast M. N.-i tapmist viisid J. T. ja V. Roots laiba majast välja ning J. T. viskas selle kuivkäimla kogumispaaki. Olles varem tapnud M. N.-i ehk olles KarS § 114 p-s 4 tähendatud isik, tappis O. Kozlov ka J. T. ja I. P. Seejärel peitis ta J. T. ja I. P. surnukehad maja õuel asuva vana vundamendi varemetesse prügi alla.
  17. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav O. Kozlov, taotledes kohtuotsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. Apellant möönis, et ta tunnistas kohtueelse uurimise algstaadiumis kuritegude toimepanemist, kuid tegi seda põhjusel, et kartis V. Rootsi poega A. R.-i, kes lubas O. Kozlovi ja tema elukaaslase tappa juhul, kui O. Kozlov tema isa vangi saadab. Samuti lubas politsei O. Kozlovi väitel talle, et kui ta süü enda peale võtab, siis mõistetakse talle karistuseks maksimaalselt kakskümmend aastat vangistust. Kui ta aga end tapmistes süüdi ei tunnista, siis mõistetakse ta süüdi kolme inimese tapmises ja ta saab eluaegse vangistuse. Apellandi arvates andis V. Roots tema vastu valeütlusi, sest tegelikult tappis M. N.-i hoopis V. Roots. Samuti märkis O. Kozlov, et puuduvad tema süüd kinnitavad tõendid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  18. Tallinna Ringkonnakohtu
  19. oktoobri
  20. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 3.1 Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhiosa järeldustega, leides, et nende kordamine ei ole vajalik, sest maakohtu otsuses ei ole faktilistele asjaoludele uue hinnangu andmist tingivaid vigu. Kohtukolleegium asus seisukohale, et maakohtu otsuses kajastatud tõendite analüüs ja selle pinnalt esitatud kohtu põhjendused on loogilised, igakülgsed, objektiivsed ning veenvad. Kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav, st maakohus on tõendeid hinnanud vastavalt KrMS § 61 nõuetele. Ringkonnakohus leidis, et süüdistatava O. Kozlovi ütluste ebausaldusväärseteks lugemine ja neile kaassüüdistatava V. Rootsi ütluste eelistamine on põhjendatud, sest V. Roots on kogu kriminaalmenetluse kestel andnud samasisulisi detailseid ütlusi selle kohta, mida ta teab M. N.i, J. T. ja I. P. tapmisest. V. Rootsi ütlused haakuvad teiste tõenditega. Seevastu O. Kozlov on enda versiooni toimunust kriminaalmenetluse käigus korduvalt muutnud ning tema ütlused ei ole teiste tõenditega kooskõlas. 3.2 Süüdistuses KarS § 121 järgi leidis ringkonnakohus, et puudub alus kahelda kannatanu A. R.-i ütlustes, sest ta on andnud kohtueelsel uurimisel ja kohtus samasisulisi ütlusi. Need ütlused on kooskõlas kohtuarstliku ekspertiisiaktiga A. R.-ile tekitatud kehavigastuste, nende tekkemehhanismi ja tekitamise aja kohta. 3.3 Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega täiel määral ka O. Kozlovile mõistetud karistuse osas, leides, et kolm inimest tapnud süüdistatava süü on väga suur. Karistust kergendavaid asjaolusid tema tegudes ei tuvastatud. O. Kozlovi on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. A. R.-i kehalise väärkohtlemise pani ta toime katseajal. O. Kozlovile mõistetud karistus on vastavuses valitseva kohtupraktikaga karistuste mõistmisel raskete isikuvastaste kuritegude eest. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  21. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni O. Kozlovi kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennok, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja O. Kozlovi õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja O. Kozlovile kergema karistuse mõistmist. Kaitsja leiab, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, sest süüdistusakti kohaselt tekitas O. Kozlov kannatanutele J. T.le ja I. P.-le vigastusi muu hulgas kirvega, kuid ringkonnakohtu otsuse põhjendustes ei käsitleta lööki kirvega kordagi, rääkides üksnes rusikate ja jalgadega tehtud löökidest. Seetõttu ei vasta ringkonnakohtu poolt tuvastatu otsuses käsitletud tõenditele. Kaitsja leiab kokkuvõttes, et O. Kozlovi poolt J. T. ja I. P. tapmine ei ole tõendatud. Süüdistusi M. N.-i tapmises ja A. R.-i peksmises kaitsja aga kassatsioonis sisuliselt ei käsitle. Kassaator leiab ka seda, et O. Kozlovile mõistetud eluaegne vangistus on põhjendamatult raske karistus isegi juhul, kui lugeda tema süü tuvastatuks.
  22. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koik esitas kassatsioonivastuse, taotledes ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata jätmist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  23. Kassaator heidab ringkonnakohtule ette kriminaalmenetlusõiguse rikkumist, mis seisneb tuvastatud asjaoludest ebaõigete järelduste tegemises. Kaitsja arvates välistab ringkonnakohtus käsitletud tõenditest nähtuv, et O. Kozlov saanuks J. T.-le ja I. P.-le süüdistuses kirjeldatud vigastused tekitada üksnes rusika- ja jalalöökidega. Kolleegium kordab sellega seoses oma varasemat seisukohta, mille kohaselt on olukorraga, kus kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus. Kui kohtuotsuse resolutiivosa on loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega, ei saa rääkida KrMS § 339 lg 1 p-s 8 toodud menetlusõiguse olulisest rikkumisest, olenemata sellest, kas kassaator nende järeldustega nõustub või mitte (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  24. oktoobri
  25. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-90-09, p 6). Mis puutub kaitsja väitesse, et süüdistusakti kohaselt tekitas süüdistatav kannatanutele vigastusi muu hulgas ka kirvega, siis nähtub juba maakohtu otsusest (lk 9), et tapmisvahendina kirve kasutamine ei ole tõendatud. Prokurör selles osas maakohtu otsust ei apelleerinud. Seetõttu puudus ringkonnakohtul seaduslik võimalus tuvastada süüdistatava poolt tapmisvahendina kirve kasutamine.
  26. Arutatavas asjas on O. Kozlovile esitatud süüdistus ka KarS § 114 p 3 järgi selles, et olles varem tapmise toime pannud isik, pani ta toime tapmise kahe inimese suhtes. O. Kozlov peksis J. T.-d, põhjustades talle vigastused, mis tõid kaasa kannatanu surma sündmuskohal. Kohe seejärel peksis O. Kozlov J. T. elukaaslast I. P.-d, põhjustades ka talle vigastused, mis tõid kaasa kannatanu surma sündmuskohal. 7.1 Kriminaalkolleegium märgib, et tahtlik tapmine kvalifitseeritakse mõrvana KarS § 114 p 3 järgi, kui see on toime pandud kahe või enama inimese suhtes, s.t rünne peab olema suunatud vähemalt kahele isikule. Selle kuriteokoosseisu subjektiivse külje realiseerimiseks peab tapjal olema tahtlus põhjustada kõigi ohvrite surm. Tapmiste üheaegsel toimepanemisel ei oma aga tähtsust, kas süüdistataval on kannatanute tapmiseks tahtlus samas vormis või kas tapmistel on sama motiiv. 7.2 Maa- ja ringkonnakohus on O. Kozlovi käitumises KarS § 114 p 3 koosseisu tuvastanud kaassüüdistatava V. Rootsi ja tunnistaja N. M.-i ütlustele tuginevalt. V. Rootsi kohtuistungil antud ütluste kohaselt teatas O. Kozlov talle hommikul, et J. T. ja I. P. on tapetud ja et nende surnukehad on vaja kuhugi ära peita. Ta aitas O. Kozlovil laibad saunast ükshaaval vana vundamendi varemetesse tassida ja ehitusprahi alla peita. Nende vigastusi ta ei näinud. O. Kozlov ütles V. Rootsile sõnaselgelt, et tema tappis need kaks inimest. Laipu aitas ta O. Kozlovil peita sellepärast, et kartis teda. Kohtueelses menetluses andis V. Roots samuti ütlusi, et O. Kozlov tunnistas talle, et tappis J. T. ja I. P. (tl 9, kd III; tl 18, kd III; tl 28-29, kd III). 7.3 Tunnistaja N. M. andis aga kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt samal päeval, kui peksti M. N.-i, mindi M. N.-i elukohast tema ja O. Kozlovi elukohta, kus tarvitati alkoholi. Õhtul läks ta magama ja ärkas öösel karjete peale. Ta tõusis üles, läks esikusse ja nägi I.-d (I. P.) ning J.-i (J. T.) õues trepi juures selili lamamas. Nende pead olid kuklasse kallutatud ja mõlemal oli kõri peal veri. 7.4 Eeltoodu põhjal nõustub kolleegium maakohtu ja ringkonnakohtu otsustes tehtud järeldusega, et O. Kozlov tappis tekkinud konflikti käigus J. T. ja kohe seejärel I. P. Kuna O. Kozlov tappis J. T. ja I. P. sama konflikti käigus, siis saab rääkida ühest jätkuvast käitumisaktist ja seega samaaegsest tapmisest, sest juba enne J. T. vastase ründe faktilist lõppemist asus O. Kozlov peksma ka I. P.-d. Seega on O. Kozlovi käitumine M. N.-i, J. T. ja I. P. tapmises õigesti kvalifitseeritud KarS § 114 p-de 3 ja 4 järgi.
  27. Kassaator taotleb ka O. Kozlovile mõistetud eluaegse vangistuse asemel kergema karistuse mõistmist. Kriminaalkolleegium leiab, et see taotlus ei ole põhjendatud. 8.1 O. Kozlovi süü kolme inimese tapmisel on väga suur. Puuduvad karistust kergendavad asjaolud, ta ei ole end üheski kuriteos süüdi tunnistanud ega ilmutanud vähimatki kahetsust. Ta on andnud vastuolulisi ütlusi, mis ei haaku teiste tõenditega.
  28. Isikule mõistetava karistuse aluseks on tema süü. Seejuures arvestatakse karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid. Sellest lähtuvalt märgib kolleegium järgmist. 9.1 O. Kozlovi eluhoiakus peegeldub üldine lugupidamatus õiguskorra vastu ja tema poolt kolme inimese tapmises väljendub sügav hoolimatus teiste inimeste elu suhtes. Vaatamata suhteliselt noorele eale on O. Kozlovi varem juba kaheksa korda kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on kuritegude toimepanemine olnud tema elustiil. O. Kozlovi on korduvate kuritegude eest karistatud erinevate karistustega. Seejuures on isegi tema järjekorras seitsmes süüdimõistmine päädinud üksnes mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisega, kuid veel katseajal pani O. Kozlov toime uue kuriteo, tarvitades A. R.-i suhtes vägivalda. Seega on O. Kozlovile varem korduvalt antud võimalusi enda käitumist muuta, kuid ta ei ole soovinud karistustest mingeid järeldusi teha ega õiguskuulekat elu elada. O. Kozlovi elukäigust ja talle varem mõistetud karistustest nähtub, et O. Kozlovi suhtes on vaja rakendada senisest raskemaid karistusmeetmeid. 9.2 Kolleegium märgib, et kolme inimese tapmise eest mõistetav karistus peab andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ja rangeimal võimalikul viisil. Seetõttu nõustub kolleegium maa- ning ringkonnakohtu otsustes väljendatud seisukohaga, et kolme inimese tapmise eest tuleb O. Kozlovile karistuseks mõista eluaegne vangistus.
  29. Eeltoodu alusel ja lähtudes KrMS § 361 p-st 1 jätab kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  30. oktoobri
  31. a otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata.
  32. Kaitsja on koos kassatsiooniga esitanud taotluse määrata tema poolt O. Kozlovile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroo Aivar Ennok OÜ-le makstavaks tasuks kolme pooltunni eest 750 krooni (47,94 eurot), mis on korrutatud koefitsiendiga 2,0 (kokku 95,88 eurot). Taotletud tasule lisandub 20% käibemaksu. Kolleegiumi hinnangul on taotlus põhjendatud ning see tuleb rahuldada.
  33. Kuna Riigikohus teeb käesolevas asjas KrMS § 361 punktis 1 nimetatud lahendi, tuleb kassatsioonimenetluse kulu KrMS § 186 lg 2 esimese lause alusel O. Kozlovilt kui kassatsiooni esitajalt välja mõista riigi kasuks. Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.