Obsah (5)

§ 605§ 606§ 178§ 151§ 172

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 701 lg 3, § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada osas, millega kohustati avaldajat tasuma täiendavalt erikontrolli läbiviija tasu 45 500 krooni (sisaldub käibemaks) Ernst & Young Baltic AS arvelduskontole. Maa- ja ringkonnakohtu määrus tuleb jätta muutmata osas, millega kohustati Kohtute Raamatupidamiskeskust välja maksma Rahandusministeeriumi deposiidist erikontrolli läbiviija tasuna avaldaja poolt tasutud 29 500 krooni Ernst & Young Baltic AS arvelduskontole. Samuti jääb maa- ja ringkonnakohtu määrus muutmata osas, millega kohustati puudutud isikut tasuma täiendavalt erikontrolli läbiviija tasu 75 000 krooni (sisaldub käibemaks) Ernst & Young Baltic AS arvelduskontole. 7. Kolleegium märgib esmalt, et ÄS § 191 lg 3 kohaselt määrab kohus enda määratud erikontrolli läbiviija tasustamise korra ja tasu suuruse. Erikontrolli läbiviija määramist ning tema tasustamist reguleeritakse ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku 59. peatükis.

§ 605

lg 2 teise lause alusel võib kohus nõuda avaldajalt erikontrolli läbiviija tasu katteks vajaliku ettemaksu tasumist kohtu kontole. Sama sätte kohaselt võib kohus jätta avalduse rahuldamata või menetluse lõpetada, kui kohtu määratud ettemaksu summat määratud tähtpäevaks ei tasuta. Sellise kohtu kontole ettemaksu tasuma kohustava määruse peale võis maksma kohustatud isik esitada

§ 606

lg 3 teise lause kohaselt määruskaebuse, kui nõutav summa ületas 5000 krooni (300 eurot alates 1. jaanuarist 2011). Sama paragrahvi lg 4 kohaselt ei saa selle määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale edasi kaevata Riigikohtule. See kaebeõiguse piirang puudutab juriidilise isiku arvel isikule määratava tasu ja kulutuste suuruse kohta tehtud ringkonnakohtu määrust ning kohtu kontole ettemaksu tasuma kohustavat ringkonnakohtu määrust. Seega juhul, kui maakohus oleks teinud kohtu kontole ettemaksu tasuma kohustava määruse avaldaja suhtes ja ringkonnakohus oleks lahendanud selle peale esitatud määruskaebuse, ei oleks avaldajal

§ 606lg 4 alusel võimalik ringkonnakohtu määruse peale edasi kaevata Riigikohtule.

Praegusel juhul pole aga tegemist ettemaksu tasuma kohustava määrusega, vaid sisuliselt menetluskulude kindlaksmääramise määrusega ja kohaldada tuleb

§ 178lg-t 1.

1. Ringkonnakohus märkis, et kuigi pooled ei leppinud erikontrolli määramisel kokku audiitorite tunnihinnas, ei mõjuta see maakohtu määruse kehtivust avaldajalt erikontrolli tasu väljamõistmise osas. Kolleegium leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise viis, kus pooltel ei ole võimalik menetluse käigus saada ülevaadet võimalike tulevikus tekkivate kulutuste kohta, ei vasta tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtetele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
2. veebruaril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-156-10 tehtud otsuse p-s 14 korranud juba oma varasemates lahendites toodud seisukohta, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb reeglina arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik algselt ette näha. Kohus kohustas
3. detsembri 2007 määrusega avaldajat tasuma deposiiti erikontrolli läbiviija tasu 23 500 krooni, millele lisandus käibemaks. Nimetatud määruses lähtus kohus avaldaja soovitud audiitor Raul Koni tasust kogu erikontrolli eest. Ernst & Young Baltic AS 150 000 krooni suurune arve erikontrolli läbiviimise eest ületab avaldaja poolt hinnatavaid kulutusi mitmekordselt.
4. Iseenesest põhjendatud on ringkonnakohtu määruses toodud seisukoht, et maakohus peaks erikontrolli määramisel nõudma erikontrolli läbiviijalt eelnevat kalkulatsiooni töö ajalise mahu ja hinna kohta koos tööde loetelu ja sellele kuluva ajaga, seega siduvat hinnapakkumist. Kohus oleks praegusel juhul ka pärast erikontrolli läbiviija määramist saanud erikontrolli kulude kohta teavet koguda erikontrolli läbiviimise ajal. Asja materjalidest lähtuvalt on avaldaja palunud kohut kohustada erikontrolli läbiviijat esitama vahearuannet, et saaks hinnata erikontrolli läbiviimise võimalikku mahtu, hinda ja otstarbekust (I kd, lk 151). Isegi kui tunnihind võis olla avaldajale teada, oli avaldajal õigus teada, kui erikontrolli eeldatav tasu hakkab ületama avaldaja deponeeritud summat. Seda on kohtul võimalik teha perioodilise kulude informeerimiskohustuse panemisega erikontrolli läbiviijale. See tähendaks, et kohtul on ülevaade avaldaja kanda jäävate menetluskulude kohta ning avaldajal on võimalik oma kulutusi ette näha, samuti vajadusel taotleda erikontrolli läbiviimise lõpetamist või peatamist.
5. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kui erikontrolli määramise kohtumääruses puuduvad täpsemad ettekirjutused, siis tuleb eeldada, et erikontroll määrati kogu majandustegevuse osas. ÄS § 191 lg 1 kohaselt määratakse erikontroll osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt määrab kohus erikontrolli vaid mõjuval põhjusel. Eelnevast tuleneb, et vähemalt siis, kui avaldaja on esitanud küsimused, mille kohta ta erikontrolli läbiviimist soovib, peab ka kohtumäärus erikontrolli määramise kohta sisaldama küsimusi, mille kohta erikontrolli läbiviijalt arvamust soovitakse. Kuigi avaldaja tõi erikontrolli läbiviimise avalduses välja tehingud, milliste kohta ta eelkõige selgitust soovis saada, ei sisalda Harju Maakohtu
6. märtsi
7. a määruse põhjenduste osa ega resolutsioon kohtu seisukohta, mis küsimustes erikontroll läbi viiakse. Sellises olukorras tuli eeldada, et erikontroll on määratud avaldaja soovitud ulatuses, mis on kajastatud ka viimati nimetatud kohtumääruses. Läbiviidav erikontroll peab olema asjakohane ja põhjendatud ning selle otstarbekust ning hinda ei saa määrata üksnes läbitöötatud materjali mahukusest lähtudes. Erikontrolli tulemuste põhjal peab saama otsustada võimalike nõuete olemasolu või puudumise üle, samuti konkreetsete isikute tegevuse üle.
8. Kohtud on määrusega kohustanud avaldajat ning asjast puudutatud isikut tasuma erikontrolli läbiviija tasu otse Audiitorbüroo Ernst & Young Baltic AS arvelduskontole. Kolleegium märgib, et erikontrolli läbiviija tasu selline määramine ei ole põhjendatud, nimetatud summa tuleb välja mõista sarnaselt menetluses osalenud eksperditasudele riigi kontole.

§ 151

lg 3 kohaselt maksab kohus, kui tunnistaja, tõlk või ekspert on oma kohustuse täitnud, talle tasu välja sõltumata sellest, kas menetlusosalised on kulud ette tasunud või kas kulud on menetlusosaliselt sisse nõutud. See põhimõte kehtib ka erikontrolli läbiviija suhtes. Praegusel juhul oli kohtu deposiidis üksnes avaldaja tasutud 23 500 krooni, millele lisandub käibemaks. Erikontrolli läbiviimise tasu ületab selle summa mitmekordselt. 12.

§ 172

lg 6 kohaselt kannab juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Seega kannab üldjuhul erikontrolli määramisega seotud kulud juriidiline isik. Ringkonnakohtu määrusest ei selgu, miks pidas kohus praeguses asjas vajalikuks jätta erikontrolli läbiviija tasu avaldaja kanda. Olukorras, kus kohtud ei ole avaldajalt ettemaksu nõudnud ja avaldajal ei olnud võimalust tekkivaid kulutusi ette näha ning kulutusi ei saa jätta juriidilise isiku enda kanda, võtab kohus, lubades erikontrolli läbiviimise, mille tasu ületab deposiiti kantud rahasumma, riigile kohustuse kanda erikontrolli läbiviimise vajalikud kulud ja erikontrolli taotleja maksejõuetuse riisiko. Maakohtul tuleb lahendada Audiitorbüroo Ernst & Young Baltic AS taotlus saada erikontrolli läbiviimise eest tasu ning mõista nimetatud tasu välja juriidiliselt isikult riigile või jätta tasu riigi kanda. Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve