Riigikohtunike Jüri Ilvesti ja Tambet Tampuu eriarvamus Riigikohtu üldkogu otsuse kohta kohtuasjas nr 3-3-1-85-09, mille p-dega 1-3 on ühinenud riigikohtunik Henn Jõks ning p-dega 1 ja 2 on ühinenud riigikohtunikud Jaak Luik ja Priit Pikamäe
- Leiame, et üldkogu otsuse resolutsiooni p 3 ei ole kooskõlas üldkogu otsuse p-ga 124, mille järgi üldkogu rakendas põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 15 lg 1 p
- Selle sätte kohaselt on Riigikohtul põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras õigus tunnistada õigustloova akti andmata jätmine põhiseadusega vastuolus olevaks. PSJKS § 15 lg 1 p 21 sõnastusega oleks olnud kooskõlas, kui üldkogu oleks oma otsuse resolutsiooni p-s 3 tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks ebamõistlikult pika kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist võimaldava õigustloova akti andmata jätmise. Võrdluseks
- aprillil 2009 kohtuasjas nr 3-3-1-59-07 tehtud otsuses on üldkogu seadusandja tegevusetuse põhiseaduse vastaseks tunnistamise korral järginud PSJKS § 15 lg 1 p 21 sõnastust.
- Üldkogu otsuse resolutsiooni p-st 3 võib jääda ekslik mulje, et põhiseaduspärane on ebamõistlikult pika kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise võimaluse ja tingimuste reguleerimine üksnes riigivastutuse seaduses. Sellist ekslikku arusaamist süvendab ka üldkogu otsuse põhjenduste mitmetimõistetavus osas, milles üldkogu selgitab kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamise kuulumist riigivastutuse seaduse reguleerimisalasse. Otsuse p-s 110 leiab üldkogu, et osas, milles kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks ei ole ette nähtud eriregulatsiooni mõnes muus seaduses, tuleb sellise kahju hüvitamist käsitada riigivastutuse seaduse reguleerimisala osana. Seejärel aga, pärast kehtiva riigivastutuse seaduse normistiku analüüsi (otsuse p-d 106-117), jõuab üldkogu ühemõttelisele järeldusele, et riigivastutuse seadus ei näe ette aluseid ebamõistlikult pika kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning et riigivastutuse seaduses ei sisaldu vastavaid nõudealuseid (otsuse p 118). Üldkogu otsuses puuduvad põhjendused selle kohta, mille alusel üldkogu siiski leiab, et kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamine kuulub nimelt riigivastutuse seaduse reguleerimisalasse. Meie arvates ei saa juba formaalloogiliselt kuuluda konkreetse seaduse reguleerimisalasse midagi, mille kohta see seadus regulatsiooni ei sisalda. Sellest, et riik peab hüvitama isikule kahju, mille riigi ametiisikud on talle õigusvastaselt tekitanud kohtueelse kriminaalmenetluse läbiviimisel, järeldub vaid see, et kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamise kohustus on osa riigi vastutusest. Nõustume üldkogu otsuse p 124 esimese lausega, mille järgi riigivastutuse seaduse regulatsioon piirab ebaproportsionaalselt PS §-des 25 ning 14 ja 15 sätestatud põhiõigusi osas, mis ei näe ette võimalust hüvitada mõistliku menetlusaja ületamisega kohtueelses kriminaalmenetluses tekitatud mittevaralist kahju. Siiski ei järeldu sellisest põhiseaduse vastasusest automaatselt, et põhiseadusega oleks kooskõlas sellise vastutuse reguleerimine vaid riigivastutuse seaduses.
- Üldkogu otsuse p 117 järgi ei saa ebamõistlikult pika kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud mittevaralist kahju hüvitada tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 sätestatud piirangutest. Üldkogu otsuse p-s 118 on öeldud, et ebamõistlikult pika kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks nõudealuse puudumine riigivastutuse seaduses välistab O. Osmjorkini kaebuse rahuldamise. Üldkogu otsuse p-des 119-128 on põhjendatud ebamõistlikult pika kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks riigivastutuse seadusest tulenevate piirangute põhiseadusvastasust. Nendest põhjendustest saab järeldada, et üldkogu otsuse resolutsiooni p-s 3 peeti silmas riigivastutuse seadusest tulenevate piirangute põhiseadusvastasust. Seetõttu oleks olnud õige kohaldada PSJKS § 15 lg 1 p 2 ning tunnistada otsuse resolutsiooni p-s 3 RVastS § 9 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see välistab ebamõistlikult pika kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise.
- Üldkogu otsuse resolutsiooni p 3 koostoimes PSJKS § 15 lg 1 p-ga 21 jätab vastuseta küsimuse, kas üldkogu otsuse avaldamisest alates on halduskohus päev menetlema kaebusi, milles nõutakse ebamõistlikult pika kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Meie arvates ei ole Riigikohtul juhul, kui ta tunnistab seadusandja tegevusetuse põhiseaduse vastaseks PSJKS § 15 lg 1 p 21 järgi, pädevust kehtestada oma otsusega põhiseaduse vastaselt puudu olevat õigustloovat akti. Seetõttu on vaieldav, kas üldkogu otsuse resolutsiooni p 3 kõrvaldab põhiseaduse vastase olukorra ja kehtestab puuduva regulatsiooni. RVastS § 9 lg 1 eelnimetatud osas kehtetuks tunnistamise korral (vt käesoleva eriarvamuse p 3) oleks olnud selge, et põhiseaduse vastane olukord on kõrvaldatud ning et ka teised isikud saavad edaspidi esitada riigi vastu sarnase nõude, nagu esitas O. Osmjorkin. Üldkogu on
- mail 2008 põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-3-07 tehtud otsuse p-s 29 leidnud, et PSJKS § 9 lg 1 ja § 15 lg 1 p 21 on seotud RVastS § 14 lg-ga 1 ning seetõttu määratud toimima üksnes koos õigustloova akti andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Sarnast seisukohta on varem väljendanud Riigikohtu halduskolleegium
- märtsi
- a haldusasjas nr 3-31-23-03 tehtud otsuse p-s
- Kahest eelviidatud kohtuotsuse põhjendustest tulenevalt oleks O. Osmjorkinil õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist seoses seadusandja tegevusetusega, mitte ebamõistlikult pika kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
- Me ei ole nõus üldkogu otsuse resolutsiooni p-ga 4, sama otsuse p-dega 81-93 ja p-dega 129-143 ning leiame, et alama astme kohtu lahendid oleks tulnud tühistada ja asi oleks tulnud saata uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Praeguses asjas on üldkogu hinnanud haldusasja lahendamiseks tõendeid ja tuvastanud vajalikud asjaolud kohtueelse kriminaalmenetluse pikkuse mõistlikkuse kohta õigusliku hinnangu andmiseks ja O. Osmjorkinile väljamõistetava kahjuhüvitise suuruse määramiseks. Meie arvates puudus üldkogul selge pädevus selliseks menetluslikuks tegevuseks. Halduskohtumenetluse seadustiku § 64 lg 2 järgi põhineb Riigikohtu otsus alama astme kohtu otsusega tuvastatud faktilistel asjaoludel ning Riigikohus ei tuvasta kaebuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. PSJKS §-s 49 nähakse ette tõendite esitamist üksnes põhiseaduslikkuse järelevalvet puudutavates küsimustes. Riigi tegevusetusele õigusliku hinnangu andmine ning kahjuhüvitise suuruse tuvastamine on materiaalõiguse kohaldamise küsimused. Asja uuel läbivaatamisel oleks halduskohus saanud menetlusse kaasata kohase vastustaja (vt üldkogu otsuse p 94-97) ning selgitada enne asja sisulist lahendamist välja vastustaja seisukohad kohtueelse kriminaalmenetluse pikkuse mõistlikkuse ja kahjuhüvitise suuruse kohta. Jüri Ilvest, Henn Jõks, Jaak Luik, Priit Pikamäe, Tambet Tampuu