Obsah (4)

§ 57§ 60§ 12§ 70

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine 3-4-1-8-11 23. märts 2011 Eesistuja Märt

) §-ga 57; 2) hääletamiskast transporditi ebaseaduslikult teise hoonesse, mis asub Kohtla-Järvel Maleva 4, ning avati ruumis, mis ei ole seaduse kohaselt selleks ette nähtud. Transportimise ajal oli võimalik lasta hääletuskasti sedeleid. Sellega olid loodud tingimused häälte arvu võltsimiseks; 3) ruum, kus avati hääletuskast, ei olnud suletud. Häältelugemise alguses olid laual hääletussedelid ja valimisjaoskonna komisjoni liikme E. Odinetsi käes hääletajate nimekiri. E. Odinets kasutas valimistoimingute tegemisel kirjutusvahendit ja tal oli juurdepääs valijate nimekirjale. Jaoskonnakomisjon ei taganud seega valijate nimekirja hoidmist ega takistanud juurdepääsu valijate nimekirjale; 4) hääli luges kuus jaoskonnakomisjoni liiget. Komisjoni juhtis E. Odinets. Häältelugemise ajal käis ruumist väljas kolm jaoskonnakomisjoni liiget, sh jaoskonnakomisjoni esimees V. Vent, kes tõid ruumi kantseleitarbeid ja dokumente. Komisjoni esimees viis ruumist ära valijate nimekirja. Jäi arusaamatuks, kuhu nimekiri viidi. Sellises olukorras oli valijate nimekirjale juurdepääs kolmel jaoskonnakomisjoni liikmel; 5) häälte lugemisel koostati tulemuste kohta protokoll, mille allkirjastas jaoskonnakomisjoni esimees. Protokollile ei kirjutanud alla need komisjoni liikmed, kes hääli lugesid, mistõttu nad ei saanud avaldada eriarvamust. Ka ei saanud oma arvamust juurde kirjutada vaatleja, kes viibis protseduuri juures.

1. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon jättis
2. märtsi
3. a otsusega nr 5 kaebuse rahuldamata. Maakonna valimiskomisjon kuulas ära I. Kukolevi ning jaoskonnakomisjoni esimehe ja liikmed. I. Kukolev tunnistas, et eksis kaebuses jaoskonna aadressiga, ja möönis, et häälte lugemine toimus samas hoones, kuid teises ruumis. Mitu jaoskonnakomisjoni liiget tassis kõigi, s.h I. Kukolevi juuresolekul hääletuskasti hoone fuajeest klassiruumi. I. Kukolev pidas silmas häältelugemisruumi sulgemist ja oli nõus, et häälte lugemine oli avalik. E. Odinetsil oli häälte lugemise ajal käes kirjutusvahend ja seetõttu oli võimalik hääletustulemusi võltsida. Kui valijate nimekiri viidi häälte lugemise ajal ära, siis puudus I. Kukolevil informatsioon nimekirja asukoha kohta ja komisjoni liikmed teistele seda teavet ei edastanud. I. Kukolev vaatas aeg-ajalt jaoskonnakomisjoni kaustas olevaid dokumente, ka valijate nimekirja, kuid tegi seda kellegi teadmata. I. Kukolev nõustus, et hääletamisprotokoll on täidetud korrektselt ja vastab seadusega ettenähtule, kuid jäi selle juurde, et ka teised komisjoni liikmed peavad sellele alla kirjutama, ning on seetõttu seisukohal, et komisjoni liikmed ei saanud avaldada oma eriarvamust. Jaoskonnakomisjoni esimees selgitas, et hääletamiskast viidi pärast hääletamise lõppu sama hääletamiskoha piires ühest ruumist (fuajeest) teise ruumi (kõrvalasuvasse klassiruumi). Kõrvalistel isikutel puudus hääletamiskastile juurdepääs. Ühelgi komisjoni liikmel ja vaatlejal polnud võimalik hääletamiskastist midagi välja võtta ega sinna juurde panna. Hääletamiskasti ava oli enne plommide eemaldamist ja kasti avamist pidevalt kinni. Plomme niisama avada pole võimalik. Manipulatsioonid valijate nimekirjaga olid häälte lugemise ajal välistatud, sest samas ruumis viibis enamik komisjoni liikmeid ja vaatlejad. Komisjoni liikmetel on juurdepääs valijate nimekirjale olemas nii eelhääletamise ajal kui ka valimispäeval. Jaoskonnakomisjon ise lepib kokku, milliseid ülesandeid üks või teine komisjoni liige täidab.

§ 57lg 10 järgi kirjutab protokollile alla ainult komisjoni esimees.

Maakonna valimiskomisjon põhjendas otsust järgmiselt: 1) Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonis toimus 7. märtsil 2011 kell 12.00 hääletamissedelite ülelugemine

§ 60kohaselt.

Juures viibisid erakondade esindajad ja välisvaatlejad. Kaebuse esitaja häälte ülelugemise juures ei viibinud. Kaebuse esitaja väitis, et ei soovinud osaleda teistkordsel häältelugemisel, sest tema kaebus on esitatud valimistoimingute, mitte hääletamistulemuste peale. Häälte ülelugemise aja ja koha oli Vabariigi Valimiskomisjon avalikustanud. See aeg ja koht oli kaebuse esitaja sõnul talle teada. Kaebuse esitaja kinnitas, et teistkordsel häältelugemisel osalemine oli tema õigus, mitte kohustus; 2) Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon ei tuvastanud hääletamistulemuste kontrollimisel (hääletamissedelite ülelugemisel) erinevust Kohtla-Järve linna valimisjaoskonna nr 8 hääletamistulemuste protokollis sisalduvatest andmetest; 3) Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon ei tuvastanud Kohtla-Järve linna valimisjaoskonnas nr 8 rikkumisi hääletamise korraldamisel, hääletamistulemuste kindlakstegemisel valimisjaoskonnas ega muude Riigikogu valimise seadusest tulenevate toimingute täitmisel; 4) eeltoodust tulenevalt asus Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon seisukohale, et kaebuse esitaja, Vene Erakond Eestis kandidaadi nr 733 I. Kukolevi õigusi ei ole Kohtla-Järve linna valimisjaoskonna nr 8 toimingutega rikutud.

1. I. Kukolev esitas kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile ja palus Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni
2. märtsi
3. a otsuse nr 5 ning Kohtla-Järve linna valimisjaoskonna nr 8 hääletamistulemused tühistada ja selle valimisjaoskonna komisjoni tegevuse ebaseaduslikuks tunnistada.
4. Vabariigi Valimiskomisjon jättis
5. märtsi
6. a otsusega nr 61 I. Kukolevi kaebuse rahuldamata ja põhjendas otsust järgmiselt: 1) kuna I. Kukolev kandideeris Riigikogu valimistel erakonna Vene Erakond Eestis kandidaatide nimekirjas valimisringkonnas nr 7, siis võivad valimiste jaoskonnakomisjoni vaidlustatud toimingud rikkuda tema õigusi kandidaadina; 2) kaebusega on vaidlustatud erinevaid jaoskonnakomisjoni toiminguid hääletamistulemuste kindlakstegemisel, kuid kaebuses ei ole selgitatud, kuidas nimetatud toimingutega on kaebaja õigusi rikutud. Viidatud on ainult ausate ja õiglaste valimiste põhimõttele. Nagu nähtub Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni otsusest, on nimetatud väiteid kaebaja juuresolekul maakonna valimiskomisjoni koosolekul arutatud ning kaebajale on jaoskonnakomisjoni toimingute tähendust selgitatud; 3) kõigile kaebuses toodud asjaoludele on I. Kukolev saanud vastuse kaebuse läbivaatamise käigus Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonis. Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses on kaebaja leidnud, et jaoskonnakomisjon on rikkunud

§ 57

.

§-st 57 ei nähtu, et hääli peab lugema hääletamisruumis, ega seda, et hääletamiskast tuleb pärast hääletamise lõppemist pitseerida. Ka muus osas ei ole I. Kukolev esitanud uusi põhjendusi, mille alusel ta leiab, et maakonna valimiskomisjon on ekslikult jätnud tema kaebuse rahuldamata. Seetõttu puudub vajadus kaebaja väiteid veel kord käsitleda.

1. I. Kukolev esitas Riigikohtule kaebuse, milles palub tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni
2. märtsi
3. a otsuse nr 61 ning Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni
4. märtsi
5. a otsuse nr 5 ja tunnistada ebaseaduslikuks valimisringkonna nr 7 valimisjaoskonna nr 8 hääletamistulemused ja jaoskonnakomisjoni liikmete tegevuse. I. Kukolev taotleb ka

§ 57

lg 4 tunnistamist vastuolus olevaks põhiseaduse (PS) §-dega 12, 57 ja 60, kuna

§ 57

lg 4 piirab komisjoni liikmete ja valijate õigust võrdsetele ja vabadele valimistele ning võrdseid õigusi teostada Riigikogu valimistega riigivõimu. Kaebust põhjendatakse järgmiselt: 1) jaoskonnakomisjon rikkus kokkuvõtete tegemisel

§ 57

, kui jättis avamata hääletamiskasti, mis oli kasutusel valimiste päeval, ega teinud pärast hääletamise lõppemist kindlaks hääletamissedelite arvu hääletamiskastis; 2) komisjon rikkus avalikkuse printsiipi (

§ 57lg 13).

Rikkumine väljendus selles, et komisjon lukustas ukse hääletamisruumis, piirates sellega huvitatud isikute juurdepääsu hääletamistulemuste kindlakstegemisele; 3) komisjon rikkus

§ 57

lg-t 1, viies hääletamiskasti hääletamise ruumist teise ruumi, mis asus samuti Altserva 6. Hääletamiskasti transportimise ajal ei olnud näha hääletamiskasti ega hääletamiskasti pitseerimata ava. Kaebuse esitaja esialgses kaebuses väideti ekslikult, et jaoskond asus Maleva 4; 4) hääletamissedelite lugemine ei toimunud hääletamisruumis, vaid ruumis, kus loeti üle eelhääletamisel antud hääli. Häälte lugemisel oli komisjoni liikme käes hääletajate nimekiri ja kirjutusvahend, millega ta tegi häälte lugemise ajal märkmeid. Sellega loodi tingimused võltsimiseks; 5) hääletustulemuste protokollile kirjutas alla üksnes komisjoni esimees. Kuna komisjoni koosolekut ei peetud, siis ei saanud komisjoni liikmed kasutada

§ 12lg-s 1 ette nähtud õigust kajastada oma arvamust valimisprotsessi kohta.

1. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu, jääb oma seisukohtade juurde ja palub jätta kaebuse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. I. Kukolev väidab Riigikohtule esitatud kaebuses, et jaoskonnakomisjon rikkus hääletamistulemuste kindlakstegemisel

§ 57

, kui jättis avamata hääletamiskasti, mis oli kasutusel valimiste päeval, ega teinud pärast hääletamise lõppemist kindlaks hääletamissedelite arvu hääletamiskastis. See väide on vastuolus I. Kukolevi seletustega Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni

1. märtsi
2. a istungil, kus vaadati läbi tema kaebus. I. Kukolevi seletustest nähtub, et ta oli jaoskonnakomisjonis hääletamistulemuste kindlakstegemise juures. Samuti on see väide vastuolus praeguse asja asjaoludega. Hääletamistulemused on jaoskonnakomisjonis kindlaks tehtud ja Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon on neid kontrollinud. Hääletamistulemuste kindalakstegemine seisneb jaoskonnakomisjonis hääletamiskastides olnud sedelite arvu, sealhulgas kehtetute sedelite arvu, ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu kindlakstegemises ning tulemuste vormikohasesse protokolli kandmises (

§ 57lg 7).

Maakonna valimiskomisjon kontrollib hääletamistulemust hääletamissedelite ülelugemise teel (

§ 60lg 1 teine lause).

Kumbki pole võimalik hääletamiskasti avamata ja kastis olevate sedelite arvu kindlaks määramata.

1. I. Kukolev väidab, et jaoskonnakomisjon ei teinud hääletamistulemusi kindlaks hääletamisruumis. Vaidluse all ei ole, et jaoskonnakomisjon tegi hääletamistulemused kindlaks samas hoones asuvas teises ruumis (fuajee kõrval asuvas klassiruumis), mitte hääletamisruumis (koolihoone fuajees). See asjaolu ei kujuta endast Riigikogu valimise seaduse rikkumist, sest seadus ei nõua hääletamistulemuste kindlakstegemist hääletamise ruumis.
2. I. Kukolev väidab, et jaoskonnakomisjon rikkus avalikkuse printsiipi (

§ 57

lg 13) sellega, et komisjon lukustas hääletamisruumis ukse, piirates sellega huvitatud isikute juurdepääsu hääletamistulemuste kindlakstegemisele. Selle kohta, kas komisjon lukustas hääletamisruumi, kus häälte lugemist tegelikult ei toimunud, ei ole kolleegiumil andmeid. Iseenesest võib avalikkuse põhimõtet rikkuda see, kui komisjon teeb hääletamistulemused kindlaks kohas, millele ei ole tagatud avalikkuse juurdepääs. Praegusel juhul aga sellist rikkumist vähemalt I. Kukolevi ja vaatlejate suhtes väita ei saa. Nimelt nähtub I. Kukolevi selgitustest tema kaebuse läbivaatamisel Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni istungil, et ta viibis ruumis, kus jaoskonnakomisjon tegi kindlaks hääletamise tulemused. Ka kinnitas I. Kukolev maakonnakomisjoni samal istungil, et häälte lugemine oli avalik.

1. I. Kukolev väidab Riigikohtule esitatud kaebuses, et hääletamiskasti transportimise ajal ei olnud näha hääletamiskasti ega hääletamiskasti pitseerimata ava. Kolleegium märgib, et enne hääletamistulemuste kindlakstegemist hääletamiskasti jaoskonnakomisjoni ühest ruumist teise viimisel on iseenesest võimalik lisada hääletamiskasti hääletamissedeleid. Võttes arvesse I. Kukolevi seletusi maakonna valimiskomisjoni istungil, kus vaadati läbi tema kaebust, peab kolleegium hääletamissedelite lisamist praegusel juhul ebausutavaks. Nimelt väitis I. Kukolev Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon istungil, et mitu jaoskonnakomisjoni liiget tassis kõigi, s.h I. Kukolevi juuresolekul hääletuskasti hoone fuajeest klassiruumi. Seega pidi hääletamiskast sel ajal olema I. Kukolevi silme all.
2. I. Kukolev väidab, et häälte lugemisel oli komisjoni liikme käes hääletajate nimekiri ja kirjutusvahend, millega ta tegi häälte lugemise ajal märkmeid, ning et sellega loodi tingimused võltsimiseks. Kolleegium on seisukohal, et pelgalt väide, et häälte lugemisel oli komisjoni liikme käes hääletajate nimekiri ja kirjutusvahend, millega ta tegi häälte lugemise ajal märkmeid, ning hinnang, et sellega loodi tingimused võltsimiseks, ei anna alust tunnistada hääletamistulemusi kehtetuks. Tõendatud ei ole, et komisjoni liige tegi häälte lugemisel kandeid just hääletamissedelitele või lisas pärast hääletajate nimekirja kande tegemist enda täidetud hääletamissedeleid hääletamiskasti.
3. Riigikogu valimise seaduse rikkumist ei kujuta endast asjaolu, et hääletamistulemuste protokollile kirjutas alla üksnes jaoskonnakomisjoni esimees.

§ 57

lg 10 teise lause kohaselt peabki protokollil olema üksnes jaoskonnakomisjoni esimehe allkiri. Komisjoni liikmete allkiri ei ole nõutav. Küll aga annab

§ 12

lg 5 teine lause komisjoni liikmele õiguse eriarvamusele, sätestades: "Komisjoni liikme eriarvamus kantakse koosoleku protokolli." 13. Jaoskonnakomisjoni protokolli allkirjastamise kohta väidab I. Kukolev, et kuna protokollile kirjutas alla vaid esimees, ei saanud komisjoni liikmed kasutada

§ 12

lg 5 teises lauses (kaebuses ekslikult § 12 lg-s 2) ette nähtud õigust kajastada oma arvamust valimisprotsessi kohta. Siit nähtuvalt on I. Kukolev esitanud kaebuse jaoskonnakomisjoni liikmete õiguste kaitseks.

§ 70

lg-s 1 sätestatakse: "Kui üksikisik, kandidaat või erakond [---] leiab, et jaoskonnakomisjoni toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada kaebuse maakonna valimiskomisjonile." Tulenevalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 37 lg-st 1 saab Riigikohtus vaidlustada valimiskomisjoni otsuseid või toiminguid, mis rikuvad kaebuse esitaja õigusi. Nende sätetega on välistatud kaebuse esitamine teiste isikute õiguste kaitseks. See, kas valimiskomisjoni liige sai või ei saanud kajastada oma eriarvamust valimisprotsessi kohta, ei saa rikkuda Riigikogu valimistel kandideerinud I. Kukolevi õigusi. 14. I. Kukolev taotleb ka

§ 57

lg 4 tunnistamist vastuolus olevaks PS §-dega 12, 57 ja 60, kuna

§ 57

lg 4 piirab komisjoni liikmete ja valijate õigust võrdsetele ja vabadele valimistele ning võrdset õigust teostada Riigikogu valimistega riigivõimu.

§ 57

lg-s 4 sätestatakse: "Hääletamiskasti avades kontrollitakse sellel oleva pitsati jäljendi seisukorda." Tulenevalt PS § 15 lg 1 teisest lausest saab kaebuses taotleda ka kaebuse esitaja õigusi rikkuva seaduse või muu õigustloova akti põhiseaduse vastaseks tunnistamist. I. Kukolev oli Riigikogu valimistel üles seatud kandidaadiks 7. valimisringkonnas. Taotluse tunnistada

§ 57

lg 4 põhiseaduse vastaseks on ta Riigikohtule esitanud komisjoni liikmete ja valijate õiguste kaitseks. Kuna I. Kukolevi taotlus tunnistada

§ 57lg 4 põhiseaduse vastaseks pole esitatud I.

Kukolevi õiguste väidetava rikkumise tõttu, siis jätab kolleegium I. Kukolevi taotluse rahuldamata, analüüsimata nimetatud sätte põhiseaduspärasust. 15. Eeltoodud põhjendustel jääb I. Kukolevi kaebus PSJKS § 46 lg 1 p 2 alusel rahuldamata. Märt Rask, Jüri Põld, Harri Salmann