Obsah (8)

§ 127§ 635§ 641§ 77§ 642§ 101§ 6§ 644

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 644 lg 3 järgi kaotanud. Kostja lõpetas töö

1. oktoobril 2008, põleng toimus
2. aprillil
3. Hagis tugines hageja peamiselt
4. juuli
5. a eksperdiarvamusele. Väidetavast mittevastavusest pidi hageja teada saama hiljemalt sel päeval, hagi on esitatud aga
6. oktoobril 2009, s.o ligi aasta pärast tööde vastuvõtmist, pool aastat pärast tulekahju ning enam kui kolm kuud pärast eksperdiarvamuse saamist, seega ilmselgelt ebamõistliku aja jooksul. Kostja ei saanud ette näha, et keskküttekatla paigaldamine võib endaga kaasa tuua tulekahju (

§ 127lg 3).

Kindlustusselts keeldus hüvitamast hagejale kogu kahju, kuna hageja ei paigaldanud vajalikku automaatset tulekahju signalisatsiooni ning lokaalsed häirekellad ei töötanud. Päästeamet sai reageerida tulekahjule alles siis, kui suitsu oli juba näha ka väljaspool hoonet ja seda märkas juhuslik mööduja. Põhjendatud ei ole kindlustusandja hüvitamata kahju väljamõistmine kostjalt, kuna hageja ise oma tegevusetusega põhjustas suurt kahju. 3. Pärnu Maakohus jättis 18. mai 2010. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt on tegemist töövõtulepingust tuleneva kahju hüvitamise nõudega (

§ 635lg 1).

Pooled vaidlevad selle üle, mida nad pidasid silmas keskküttekatla ühendamise all korstnaga. Tehtud tööde akti p 9 kohaselt tegi kostja korstna ühendused. Pooled ei leppinud konkreetselt kokku, milliseid töid tuleb kostjal teha korstna ühendamise tarvis. Hageja tegi kõik tööd, mis olid seotud katlaruumi seinte ja lagede krohvimise ning valgendamisega. Maakohus luges tõendatuks, et kõik, mis jäi lae ja seina taha, ei olnud kostjalt tellitud töödeks. Pooled leppisid kokku katla paigalduses selliselt, et keskküttekatel ühendati viimatoru külge. Tunnistajate ütlused kinnitavad, et poolte sõlmitud töövõtulepingu esemeks oli keskküttekatla ühendamine metallist viimatoru külge, mitte viimatoru ühendamine telliskivist korstnaga. Põlengu põhjuseks oli katla viimatoru puudustega ühendus hoone suitsulõõriga. Keskküttekatla ühenduslõõr ei ulatu kogu ulatuses korstna tellistest välisseinani. Korstna ja ühenduslõõri ühenduskohas on kahe telliserea kõrgune avaus. Kostja ei teinud töid ühenduslõõri ja korstna ühenduskohas ega vahetanud metallist viimatoru. Hageja ei esitanud kostjale pretensioone keskküttekatla ja viimatoru ühenduse kohta. Põlengu põhjuseks ei olnud katla ja viimatoru ühenduskoht. Kostja täitis töövõtulepinguga võetud kohustused. Ta ei ole rikkunud kontrollimiskohustust.

§ 641

lg 3 kohaselt vabaneb töövõtja tellija juhisest või kolmanda isiku puudulikust eeltööst tingitud töö lepingutingimustele mittevastavuse korral vastutusest üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et on juhiste või eeltööde sobivust piisavalt kontrollinud. Seega pidi kostja kontrollima, kas olemasolev viimatoru on sobilik keskküttekatla ühendamiseks ja ohutuks toimimiseks. Töövõtulepingu esemeks oli keskküttekatla ühendamine viimatoruga. Olemasolev viimatoru oli hageja seadusliku esindaja ütluste kohaselt paigaldanud eelmine omanik. Hageja oli olnud hoone omanik kolm aastat. Eelmise omaniku paigaldatud keskküttekatelt oli köetud kaheksa aastat. Hagejale teadaolevalt paigaldati keskküttekatel ja viimatoru ühel ajal. Tööde tegemise ajal ei pidanud hageja ega kostja vajalikuks vahetada vana viimatoru uue vastu. Pärast vanade seadmete demontaaži tegi hageja ise katlaruumis krohvimis- ja valgendamistöid. Kostja ei näinud töö üheski faasis seina ja lae taha, kus paiknes viimatoru ja tellistest korstna ühenduskoht viimatoruga. Kostjale oli kogu tööde tegemise ajal nähtav vaid viimatoru ja keskküttekatla ühenduskoht ning kostja ei pidanud kontrollima viimatoru ja korstna ühenduskohta lae ning seina taga. Tunnistaja ütluste kohaselt oli katlamaja lagi päästeameti nõuete kohaselt ehitatud ja kaetud mineriitplaadiga, mis on tulekindel. Vahelaed olid isoleeritud tulekindla barokkvillaga. Kostjal ei pidanud tekkima kahtlust, et lae ja seina taga olevad ühendused ei ole mingil põhjusel tehtud korrektselt. Kontrollikohustus ei saa olla piiramatu. Omanikul on ehitusseaduse § 29 järgi kohustus tagada ehitise korrashoid ja vastavus tuleohutusnõuetele. Kuna keskküttekatelt oli köetud juba kaheksa aastat, ei pidanud kostjal tekkima kahtlust, et varem tehtud tööd, sh lae ja seina taga paiknevad korstna osad ning ühendused korstnaga, ei vasta tuleohutusnõuetele. Katla ühendamine viimatoruga kulges tõrgeteta. Viimatoru ei nihkunud paigast ning hageja esindaja väited, et kostja nihutas viimatoru jõuga paigast selle keskküttekatlaga ühendamise eesmärgil, ei vasta tegelikele asjaoludele.

§ 127

lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Tulekahju tekkepõhjus ei ole seotud kostja tegevusega. Kostja ei ühendanud viimatoru korstnaga ning tal ei lasunud kohustust kontrollida lae ja seina taga varem tehtud tööde vastavust tuleohutusnõuetele. Kohus tuvastas vaatluse käigus, et korstna tellistest välisseinas on kahe telliserea kõrgune avaus, telliskivide puudumine korstna välisseinast ei ole seotud kostja tegevusega. Põhjuslikku seost kostja tegevuse ja tulekahju tekkepõhjuste vahel ei ole.

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning saata asja uueks arutamiseks maakohtule või rahuldada uue otsusega hagi. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. oktoobri
4. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning apellatsioonimenetluse menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse järgi oli hagejale kahju tekitanud tulekahju põhjuseks asjaolu, et keskküttekatla ühenduslõõr (viimatoru) ei ulatunud kogu ulatuses korstna tellistest välisseinani. Pooled ei vaidle selle üle, et metallist viimatoru, mis ühendas kostja paigaldatud katlaseadmeid ja kivist korstnat, oli olemas enne, kui kostja asus töid tegema, kostja seda välja ei vahetanud. Pooltevahelise töölepingu kohaselt ei pidanudki kostja uut viimatoru paigaldama, vaid ühendama keskküttekatla vana viimatoru külge. Suulist töövõtulepingut sõlmides ei lepitud kokku konkreetsetes töödes, mida kostja katlaseadmeid vahetades pidi tegema. Enne tulekahju varjas vahelagi kivist korstnajalga, nii et viimatoru ühendust korstnaga kostja töid tegema asudes ega neid tehes ei näinud. Asjaolu, et kostja oleks uut keskküttekatelt paigaldades liigutanud olemasolevat viimatoru selliselt, et see ei ulatunud enam korstna tellistest välisseinani, ei ole hageja tõendanud. Maakohus tuvastas otsuses kohapeal toimunud vaatlusel nähtule tuginedes, et viimatoru ja seina ühenduskohas ei olnud viimatoru ümbert krohvi pudenenud. Hageja esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta, kuidas mõjutati uue katla paigaldustööde käigus olemasoleva viimatoru asendit. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu ja maakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks samale maakohtule ning jätta poolte menetluskulud kostja kanda. Kassatsioonkaebuse kohaselt on kohtud eksinud töövõtulepingu eseme kindlakstegemisel, leides, et lepingu esemeks oli üksnes keskküttekatla ühendamine viimatoruga. Vaieldamatult oli katla paigaldamiseks vajalik ka selle ühendamine korstnaga. Kui katla paigaldamine ei hõlmaks keskküttekatla ühendamist korstnaga, siis ei oleks võimalik saavutada poolte kokkulepitud eesmärki - töökorras ja ohutusnõuetele vastavalt paigaldatud katelt. Kostja eiras paigaldamisel ohutusnõudeid ja paigaldamisjuhendit ega paigaldanud keskküttekatelt vähemalt keskmise kvaliteediga

§ 77lg 1 mõttes.

Tulenevalt uue katla iseärasusest ei olnud viimatoru selle endises asendis sobilik keskküttekatla ohutuks toimimiseks, mistõttu oleks kostja pidanud viimatoru paigaldusjuhendi kohaselt täiendavalt isoleerima või vähemalt teatama hagejale selle täiendava isoleerimise vajadusest. Tegemist on töö mittevastavusega

§ 642lg 2 p 2 järgi.

Töövõtulepinguga kokkulepitud tulemus oli uue keskküttekatla paigaldamine selliselt, et see on töökorras ning ei teki kahju isikute elule, tervisele ja varale. Kohtud on vääralt kohaldanud

§ 641

lg-t 3, mille kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Vastustajal oli kohustus kontrollida vana viimatoru asendit ja isoleeritust ka siis, kui ta selle asendit ise töö käigus ei muutnud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2. Kassatsioonkaebuses väidab hageja, et viimatoru ühendamine kortsnaga kuulus kostja lepingujärgsete kohustuste hulka. Kohtud on tõendeid hinnates tuvastanud, et töövõtulepingu esemeks oli üksnes uue keskküttekatla ühendamine olemasoleva viimatoruga, mitte aga viimatoru ühendamine korstnaga. Riigikohus on TsMS § 688 lg 4 järgi seotud alama astme kohtute tuvastatud faktiliste asjaoludega ega uuri TsMS § 688 lg 5 järgi tõendeid, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Kohtud ei ole kolleegiumi arvates eelnimetatud asjaolu tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme.
3. Kolleegium leiab, et kohtud ei ole kostja töövõtulepingust tulenevaid kohustusi hinnates arvestanud kõikide kostja lepingujärgsete kohustustega ning on jätnud põhjendamatult hindamata hageja väite, et kostja pidi kontrollima viimatoru ja korstna ühenduse ohutust.

§ 635

lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Kostja täitis põhikohustuse, paigaldades keskküttekatla ning ühendades selle juba olemasoleva viimatoru külge. Lisaks töövõtulepingu põhikohustusele on pooltel ka mitmeid kõrvalkohustusi, mille rikkumine võib samuti kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse

§ 101lg 1 p 3 ja § 115 järgi.

Eelkõige on lepingupoolte kohustuseks hea usu põhimõttest (

§ 6

lg 1) tulenev kohustus mitte kahjustada oma lepingulist põhikohustust täites teise poole õigushüvesid (nn lepingulised kaitsekohustused). Töövõtulepingu olemusest tulenevalt on töövõtjal lisaks põhikohustusele ning muudele kõrvalkohustustele tellija informeerimise kohustus tehtud tööga kaasneda võivatest riskidest. Töövõtja peab tellijat eelkõige informeerima sellest, kas kokkuleppele vastavalt tehtud töö vastab selle ettenähtud eesmärgile ning tellija vajadustele. Asja materjalidele lisatud kostja paigaldatud keskküttekatla kasutusjuhendi järgi (kohtutoimiku I kd, lk 20) tuleb viimatoru hoolikalt isoleerida. Kostja üksnes ühendas enda paigaldatud keskküttekatla viimatoruga. Kohtud tuvastasid, et kostja kohustuseks ei olnud viimatoru ühendamine korstnaga. Vaatamata sellise kohustuse puudumisele oli kostja kolleegiumi arvates kohustatud informeerima hagejat sellest, et enne keskküttekatla töölerakendamist tuleb veenduda viimatoru ja korstna vahelise ühenduse nõuetekohasuses ning ohutuses. Hageja informeerimata jätmine võis olla hageja kahju põhjuseks, sest kui hageja oleks saanud teada, et võib olla ohtlik kasutada kostja paigaldatud keskküttekatelt, siis oleks ta saanud lasta kostjal või muul isikul kontrollida viimatoru ja korstna vahelise ühenduse nõuetele vastavust ja ohutust ning vajadusel lasta puudused kõrvaldada enne keskküttekatla kasutamist. Kolleegiumi hinnangul on hagejal tekkinud kahju hõlmatud kostja rikutud teavitamiskohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2) ning selline kahju pidi olema kostjale teavitamiskohustuse rikkumise võimaliku tagajärjena mõistlikult võttes ettenähtav (

§ 127lg 3).

10. Kolleegium leiab, et kohtud ei pidanud hindama kostja vastutust

§ 641lg 3 järgi.

Selle sätte kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis.

§ 641lg-t 3 tuleb kohaldada juhul, kui tehtud töö ei vasta lepingutingimustele.

Praeguses asjas aga tuvastasid kohtud, et kostja kohustuseks ei olnud ühendada viimatoru korstnaga. Seetõttu ei hinnanud kohtud ka õigustatult seda, kas viimatoru ja korstna ühendus oli nõuetekohane. Samuti ei ole asjakohane hinnata hageja kahjuhüvitamisnõude lubatavust

§ 644lg 3 järgi.

Selle sätte esimese lause kohaselt, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigel ajal või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Lepingu kõrvalkohustuste rikkumisest võib tuleneda kahju hüvitamise kohustus ka juhul, kui pool on lepingu põhikohustuse täitnud nõuetekohaselt. Hageja nõue hüvitada kahju sellest tulenevalt, et kostja rikkus lepingulist teavitamiskohustust paigaldatud keskküttekatla kasutamise võimaliku ohtlikkuse osas, ei ole praegusel juhul seotud kostja lepingulise põhikohustuse nõuetekohase täitmisega. Sellest tulenevalt ei olnud hagejal ka kostja teavitamise kohustust

§ 644lg 3 järgi. 11. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb Ts

MS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kostjale kassatsioonkaebuselt tasutud kassatsioonikautsjon. Kuna Riigikohus ei tee asjas lõplikku otsust, tuleb poolte menetluskulud jagada asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus. Henn Jõks, Jaak Luik, Tambet Tampuu