RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-50-10 25. oktoober 2010 Ees

) § 1361 lg 1, mis sätestab järgmist: "Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõike 1 punktides 1-51 sätestatud täitetoimingud." Taotluse põhjenduste kohaselt on OÜ T.R.E.C. asunud talle kuuluvat kinnisvara võõrandama ning seetõttu võib

1. detsembri
2. a kontrollaktiga nr 12.2-3/4040-6 OÜ-le T.R.E.C. arvestatud 7 478 327 krooni käibemaksu sissenõudmine tulevikus oluliselt raskeneda või muutuda võimatuks. Eelneva tõttu ning arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist.
3. Tartu Halduskohtu
4. detsembri
5. a määrusega haldusasjas nr 3-09-2919 jäeti rahuldamata Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse taotlus ühishüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks summas 7 500 000 krooni OÜ T.R.E.C. nimel kinnistusraamatus registreeritud kinnistutele ja rahuldati Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse taotlus kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks OÜ T.R.E.C. nimel kinnistusraamatus registreeritud määruses nimetatud kinnistutele, igale kinnistule määruses nimetatud ulatuses, kokku 7 500 000 krooni, ning saadeti määruse ärakiri kande tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale ja Pärnu Maakohtu Pärnu kinnistusjaoskonnale. Määruse põhjendused olid järgmised: a) taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on kohtule vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Taotlejal on põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub OÜ T.R.E.C. haldusakti sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) temale kuuluvat vara. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks; b)

§ 1361

lg-ga 1 on ette nähtud nii maksuhalduri enda poolt täitetoimingute sooritamine kui ka teatud juhtudel kohtulikus korras täitetoimingute tegemise taotlemine.

§-i 1361 tuleb tõlgendada selliselt, et halduskohtul on volitus loataotluse rahuldamisel valitud täitetoimingu tegemiseks. Käesoleval juhul on maksukeskus selgelt väljendanud soovi seada OÜ T.R.E.C. üheksale kinnistule hüpoteek. Halduskohtu pädevuses on vajadusel kohtulikku hüpoteeki seada. See tagab ka sätte eesmärgiks oleva soovitud kiire reageerimise enne vastutusotsuse tegemist;

1. c)kohtulikku hüpoteeki ei saa seada ühishüpoteegina. Eeltoodust tulenevalt on käesoleva haldusasja raames põhjendatud kohtuliku hüpoteegi seadmine OÜ T.R.E.C. omanduses olevatele kinnistutele. 3. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määrus tühistada osas, millega jäeti rahuldamata taotlus ühishüpoteegi seadmiseks, ja rahuldada selles osas taotlus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõige halduskohtu seisukoht, mille kohaselt ei saa kohtulikku hüpoteeki seada ühishüpoteegina ning et seda seisukohta toetab ka kohtupraktika. Tallinna Halduskohus on 9. novembri 2009. a määruses haldusasjas nr 3-09-2568 andnud loa taotluse esitamiseks kohtuliku ühishüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 359 ei keela kohtuliku hüpoteegi seadmist ühishüpoteegina ning AÕS §ga 3631 ei nähta ette erandit AÕS § 359 suhtes, mille tõttu on kohtulikku hüpoteeki võimalik mitmele kinnisasjale seada nii osahüpoteekidena kui ühishüpoteegina ning lähtuvalt AÕS §-s 364 ja § 360 lgs 2 sätestatust on hüpoteegisumma jagamine hüpoteegipidaja õigus, mitte kohustus. Põhjendamatu on halduskohtu otsustus mitte rahuldada taotlust ühishüpoteegi seadmiseks, vaid rahuldada alternatiivne taotlus osahüpoteekide seadmise osas, kuna ühishüpoteegi seadmisega mitmele kinnisasjale kaob praktiliselt võimalus seada mõnele kaasvastutavale kinnisasjale harilik hüpoteek ning hüpoteegi jagamine osahüpoteekideks ei anna taotlejale sama tagatist. 4. OÜ T.R.E.C. esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määrus tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:
2. a)tõlgendas halduskohus ebaõigesti

§-i 1361, leides, et talle kuulus lisaks loa andmise otsustamisele ka pädevus hüpoteeke seada. Halduskohus saab otsustada üksnes loa andmise täitetoiminguks, mitte täitetoimingu tegemise; b) halduskohus pidas ebaõigesti Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse paljasõnalist väidet selle kohta, et OÜ T.R.E.C. võib hakata edaspidi tegema toiminguid, mis vähendavad tema maksejõulisust,

§ 1361lg 2 p-s 1 nimetatud põhjenduseks.

Käesoleval juhul puudub alus arvata, et OÜ-l T.R.E.C. puudub vara, mille arvel maksuotsuse jõustumise korral seda täita. Maksuhaldur on ise esitanud andmed selle kohta, et OÜ-le T.R.E.C. kuulub piisavalt kinnisvara. Asjaolu, et OÜ T.R.E.C. on enda kinnisvara kasumlikult võõrandanud, ei ole tema vara vähendanud, vaid tema vara ja likviidsust suurendanud. OÜ T.R.E.C. tegevus on olnud seega võimaliku maksuotsuse täitmist soosiv, mitte seda raskendav või võimatuks tegev. OÜ T.R.E.C. on enne kontrollakti nr 12.1.-3/40406 saamist toimunud vara võõrandamisel tasunud müügihinnalt käibemaksu seaduses ettenähtud suuruses ja tähtajaks ning tema tegevusest ei tulene, et ta hoiaks kuidagi kõrvale maksude tasumisest;

1. c)halduskohus on jätnud tähelepanuta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg-s 4 sätestatu. Kõigi OÜ-le T.R.E.C. kuuluvate kinnisasjade koormamine kohtulike hüpoteekidega ei ole põhjendatud ega vajalik ning seda ei saa pidada proportsionaalseks meetmeks. See on OÜ-le T.R.E.C. liigselt koormav ja võib tekitada talle võimaliku maksuotsusega määratavat maksusummat ületava kahju ning seiskab tema majandustegevuse. Samuti võib hüpoteekide realiseerimise eesmärgil kogu vara sundkorras võõrandamiseks võimaluse loomine tekitada OÜ-le T.R.E.C. ulatusliku kahju;
2. d)halduskohtu määrusega kehtestatud täitmise tagamise abinõu on liigselt koormav, ebaproportsionaalne ja põhjendamatu. Arvestades võimaliku tulevikus tehtava maksuotsusega määratava maksusumma suurust, oleks täitmise tagamiseks piisanud ühele või paarile OÜ-le T.R.E.C. kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmisest. Taotlus koormata kohtulike hüpoteekidega kogu kinnisvara, mille väärtus ületab mitmekordselt võimalikku tagatavat nõuet, pole õigustatud ja halduskohus ei ole seda ka põhjendanud;
3. e)Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus on taotluses esitanud ebaõigeid andmeid selle kohta, et taotluse esitamise ajaks pole OÜ-le T.R.E.C. kontrollakti väljastatud, ning selle kohta, et OÜ T.R.E.C. on deklareerinud käibemaksu enammakset summas 7 516 907 krooni augustis 2009;
4. f)OÜ T.R.E.C. on väljendanud maksuhaldurile valmidust maksuvaidluse korral tasuda või deponeerida maksuotsusega määratav maksusumma intressiarvestuse peatamiseks ning küsinud maksuhaldurilt infot muude aktsepteeritavate tagatiste kohta eesmärgiga vajadusel ja võimalusel sellist tagatist pakkuda. 5. Tartu Ringkonnakohus jättis 9. märtsi 2010. a määrusega Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse määruskaebuse rahuldamata ning rahuldas OÜ T.R.E.C. määruskaebuse ja tühistas halduskohtu määruse osas, millega seati kohtulik hüpoteek OÜ T.R.E.C. kinnisasjadele ja tegi uue määruse, millega andis maksuhaldurile loa hüpoteegi seadmise taotlemiseks taotluses soovitud ulatuses. Kohtu põhjendused on järgmised:
5. a)Riigikohtu tsiviilkolleegium on 27. jaanuari 2010. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-162-09 leidnud, et kohtuliku ühishüpoteegi kandmine kinnistusraamatusse ei ole võimalik. Kuna

§ 130

lg 1 p 51 kohaselt tuleb käesoleval juhul kohaldada samuti kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni, siis ei näe ringkonnakohus võimalust Maksu- ja Tolliameti määruskaebuse rahuldamiseks; b)

§ 1361

lg 1 ja § 130 lg 1 p-st 51 tuleneb nende koostoimes, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale. Seega ei tulene eeltoodud regulatsioonist, et halduskohus võiks maksuhalduri taotluse alusel ise kohtulikku hüpoteeki seada, st sooritada maksuhalduri soovitud täitetoimingut. Halduskohtul on võimalik anda üksnes luba maksuhaldurile hüpoteegi seadmise taotlemiseks; c)

§ 1361

lg 1 ja teiste sellega seotud sätete grammatilise tõlgendamise tulemus ei pruugi olla kõige paremini kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Samuti võib regulatsioonile ette heita õigusselgusetust ning regulatsiooni kohaldamisel võivad tekkida muudki probleemid. Samas ei pea ringkonnakohus siiski võimalikuks selgesõnaliselt

§ 1361

lg-s 1 sätestatud loa andmise õigust tõlgendada laiendavalt selliselt, et halduskohtul on ise õigus sooritada maksuhalduri poolt soovitud toiming. Sellisel juhul ei realiseeri halduskohus mitte halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud haldustoiminguks loa andmise instituuti, vaid sooritab ise toiminguid, milleks tal haldustoiminguks loa andmise menetluse raames õiguslikku alust ei ole. Lisaks on vaatlusaluse regulatsiooni maksukorralduse seadusesse sisse viinud seaduse eelnõu seletuskirjas räägitud samuti üksnes sellest, et halduskohtul on võimalik anda vaid luba täitetoimingu sooritamiseks, mitte ise seda toimingut sooritada;

1. d)nõustuda ei saa maksuhalduri vastuse seisukohaga OÜ T.R.E.C. määruskaebusele, et halduskohtu otsusega ei seatud hüpoteeki, vaid otsustati loa andmine. Hüpoteegi seadmine halduskohtu määrusega ilmneb selgelt määruse resolutsiooni p-st 2 ja samuti määruse põhjendustest;
2. e)kuna halduskohus oli sooritanud toimingu oma pädevust ületades, siis saab OÜ T.R.E.C. esitada selle peale määruskaebuse hoolimata sellest, et HKMS § 30 lg 2 p-st 2 ja § 29 lg-st 3 OÜ-le T.R.E.C. määruskaebuse esitamise õigust otseselt ei tulene.
3. f)maksuhaldur on taotluses ja vastuses OÜ T.R.E.C. määruskaebusele veenvalt põhjendanud, miks on alust arvata, et maksukohustuslane võib muuta end maksejõuetuks, mis omakorda võib viia maksusumma sissenõudmise võimatuseni. OÜ T.R.E.C. alustas kohe, pärast 21. aprillil 2009 alustatud maksukontrollist teadasaamist, talle kuuluvate kinnistute võõrandamist. Samuti on AS Builderflex, kellelt OÜ T.R.E.C. kinnistud omandas ja keda maksuhaldur kahtlustab ühises tegutsemises eesmärgiga vältida käibemaksu tasumist riigile ja tekitada OÜ-le T.R.E.C. võimalus sisendkäibemaksu tagasisaamiseks, käitunud pärast tema suhtes maksukontrolli alustamisest teadasaamist samamoodi - võõrandanud kinnistud ning loonud sellega olukorra, kus 16. novembri 2009. a Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-09-32223 lõpetati AS Builderflex pankrotimenetlus raugemise tõttu. Seetõttu on põhjendatud alus arvata, et ka OÜ T.R.E.C käitub samamoodi;
4. g)OÜ T.R.E.C. väidab, et kõigi talle kuuluvate kinnisasjade koormamine kohtulike hüpoteekidega ei ole põhjendatud ja on liigselt koormav ning tõenäoline maksukohustus (7 478 327 krooni) on oluliselt väiksem kui kinnistute koguväärtus (60 450 000 krooni). Ringkonnakohtu arvates on kinnistute koguväärtus väiksem. Kinnistute väiksemale tegelikule turuhinnale viitab asjaolu, et AS Swedbank müüs 27. veebruaril 2009 nõudeõiguse AS Builderflex vastu OÜ-le T.R.E.C. 18 000 000 krooni eest. Seega hindas AS Swedbank vaidlusaluste kinnistute väärtust oluliselt väiksemaks. Samuti on vaidlusaluste kinnistute, mis tollal kuulusid AS-le Builderflex, ülehinnatusele viidatud ka 16. novembri 2009. a Harju Maakohtu määruses tsiviilasjas nr 2-09-32223;
5. h)seega ei ole alust arvata, et hüpoteegiga kõigi maksukohustuslaste kinnistute koormamine oleks ebaproportsionaalne ning et maksukohustuse täitmise tagamiseks piisanuks vaid osade kinnistute koormamisest hüpoteegiga. OÜ T.R.E.C. ei ole esitanud selle kohta mingeid tõendeid, vaid tugineb kinnistute väärtuse määramisel OÜ T.R.E.C poolt AS-lt Builderflex vaidlusaluste kinnistute ostmisel kajastatud kinnistute hinnale. Arvestades maksuhalduri kahtlustusi OÜ T.R.E.C. ja AS Builderflex ühises tegutsemises maksukohustust moonutaval eesmärgil, ei ole alust pidada kinnistute sellist hinda nende tegelikuks turuväärtuseks. OÜ T.R.E.C. ei ole määruskaebuses ära näidanud, millise hinnaga millistele kinnistutele hüpoteegi seadmisest piisaks tõenäolise maksukohustuse täitmise tagamiseks kõikide kinnistute hüpoteegiga koormamise asemel;
6. i)maksuhaldur on õigesti märkinud, et OÜ-l T.R.E.C. on võimalik vastavalt

§ 1361

lg-le 3 esitada muu tagatis maksukohustuse tasumise tagamiseks ning vabaneda sel viisil kohtulikust hüpoteegist kinnistutele. Seetõttu ei saa pidada käesoleval juhul kohtulike hüpoteekide seadmist OÜ T.R.E.C. jaoks ebaproportsionaalselt koormavaks. Ringkonnakohus pidas võimalikuks maksuhalduri taotlus ise uuesti lahendada ning see rahuldada. Arvestades maksuhalduri määruskaebust ja tema poolt OÜ T.R.E.C. määruskaebusele antud vastust, on ilmne, et maksuhaldur soovib jätkuvalt hüpoteekide seadmist OÜ T.R.E.C kinnisasjadele. Ka ei oleks maksuhalduri poolt halduskohtule uue taotluse esitamiseks sundimine kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega ega arvestaks asjaolu, et halduskohtu määruse tühistamise tingib üksnes asjaolu, et määruse tegemisel oli halduskohus ületanud oma pädevust, kuid sisuliselt oli määrus õige. Seetõttu peab ringkonnakohus võimalikuks anda Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskusele luba taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist OÜ T.R.E.C. kinnisasjadele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. OÜ T.R.E.C. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse osas, milles tehti uus määrus (st anti luba kohtuliku hüpoteegi seadmise taotlemiseks). Määruskaebuse põhjendused on järgmised: a) ringkonnakohus lahendas ise maksuhalduri taotluse, viidates menetlusökonoomiale ja sellele, et maksuhalduril oli jätkuvalt soov hüpoteeki seada.

§ 1361

lg-st 1 tuleneb, et taotlus tuleb esitada halduskohtule ja seega pole õiguspärane väita, et halduskohtusse pöördumine oleks tekitanud põhjendamatut ressursikulu. Maksuhaldur taotles hüpoteegi seadmist, mitte luba. Seega on ringkonnakohus lahendanud taotluse, mida maksuhaldur ei ole esitanud;

1. b)hüpoteegi seadmine on ebaproportsionaalne. Maksuhaldur ei ole esitanud ühtki tõendit, vaid ainult paljasõnalisi väiteid. Ringkonnakohtu määrus on põhjendamata;
2. c)ringkonnakohus on ebaõigesti lugenud asjaolu, et OÜ T.R.E.C. on kinnisvara võõrandanud, maksejõuetuse põhjustamisele suunatud tegevuse alustamiseks. Kinnisvara võõrandamine on OÜ T.R.E.C. majandustegevuse normaalne osa ning vara realiseerimisega viiakse ellu äritegevuseks seatud eesmärke;
3. d)halduskohtu määruse tegemisest on möödunud üle kolme kuu, kuid OÜ T.R.E.C. ei ole saanud veel maksuotsust, mille täitmise tagamiseks soorituste tegemist ta taotles. Täitmise tagamiseks toimingute sooritamine võib olla ebaproportsionaalselt koormav ka siis, kui selliseid toiminguid tehakse pikka aega enne maksukohustuse määramist või kui maksuotsust ei tehtagi. 7. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus leiab kirjalikus vastuses, et ringkonnakohtu määrus on põhjendatud. HKMS § 30 lg 2 p 2 ja § 29 lg 3 kohaselt ei ole OÜ-l T.R.E.C. määruskaebuse esitamise õigust.

§ 1361

lg 1 eesmärk on mh täitetoimingute kiire sooritamine, kui on põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane võib põhjustada enda maksejõuetuse. Eesmärk ei olnud takerdumine kohtuvaidlustesse. HKMS § 47 lg 2 ja § 473 lg 2 kohaselt võis ringkonnakohus teha uue määruse ja lahendada loa andmise. Taotluse sisulise põhjendatuse osas oli ringkonnakohus halduskohtu määruses öelduga nõus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. HKMS § 741 lg 1 sätestab määruskaebuse esitamise õiguse kohta järgmist: "Ringkonnakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite kassatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti."
2. Tartu Halduskohus rahuldas Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse taotluse kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks OÜ T.R.E.C. kinnistutele. Tartu Ringkonnakohus tühistas halduskohtu määruse osas, millega seati kohtulik hüpoteek OÜ T.R.E.C. kinnisasjadele ja tegi uue määruse, millega andis maksuhaldurile loa hüpoteegi seadmise taotlemiseks taotluses soovitud ulatuses. Viimati nimetatud määruse peale esitas OÜ T.R.E.C. määruskaebuse Riigikohtule. Kolleegium märgib, et selleks, et OÜ T.R.E.C. saaks kooskõlas HKMS § 741 lg-ga 1 vaidlustada Tartu Ringkonnakohtu määrust, millega anti maksuhaldurile luba hüpoteegi seadmise taotlemiseks, peab selline võimalus olema ette nähtud seaduses või peab see määrus takistama asja edasist menetlust.
3. HKMS § 29 lg 1 näeb ette, et seadusega sätestatud juhtudel annab ja pikendab halduskohtunik loa haldustoimingu sooritamiseks või tunnistab haldustoimingu õigustatuks (edaspidi annab loa haldustoiminguks). HKMS § 29 lg 2 kohaselt esitab taotluse või avalduse loa andmiseks selleks volitatud asutus, ametnik või muu isik (edaspidi taotleja) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ette nähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Halduskohtunik võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 29 lg 3 kohaselt esitab isik, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustakse, seletuse seaduses sätestatud juhtudel. Sama paragrahvi lg 4 sätestab korra, mille kohaselt vaatab halduskohtunik taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise ainuisikuliselt ilma viivituseta ja kohtuistungit korraldamata, kui seadus ei näe ette teisiti. Haldustoiminguks loa andmise määrusele, loa andmisest keeldumise määrusele ja loa tühistamise määrusele võib HKMS § 30 lg 2 p 2 kohaselt esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba anti, kui loa andmine otsustati kohtuistungil või kui ta võis esitada seletuse vastavalt HKMS § 29 lg-le
4. 11.

§ 1361

maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses maksukohustuslase poolt seletuse esitamist ette ei näe. Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega vaatab HKMS § 29 lg 4 kohaselt halduskohtunik maksuhalduri taotluse läbi ja otsustab täitetoimingute sooritamiseks loa andmise ainuisikuliselt ilma viivituseta ja kohtuistungit korraldamata. 12. Eelnevast tulenevalt ei näe HKMS § 29 lg 3 ja § 30 lg 2 p 2 koostoimes

§-ga 1361 ette võimalust esitada ringkonnakohtule ja Riigikohtule määruskaebust halduskohtu määruse peale, millega anti Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskusele luba kohtuliku hüpoteegi seadmise taotlemiseks OÜ T.R.E.C. kinnistutele.

1. HKMS § 741 lg 1 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule ka juhul, kui määrus takistab asja edasist menetlust. Käesoleval juhul HKMS § 741 lg 1 mõttes asja edasine kohtumenetlus pole võimalik, sest kohtumenetlus lõpeb täitetoiminguks loa andmisega.
2. OÜ T.R.E.C. määruskaebuse esitamise õigusega seonduvalt märkis ringkonnakohus, et kuna halduskohus oli sooritanud toimingu oma pädevust ületades, siis peab ringkonnakohus võimalikuks sellise määruse peale OÜ T.R.E.C. poolt määruskaebuse esitamist ja selle määruskaebuse lahendamist hoolimata sellest, et HKMS § 30 lg 2 p-st 2 ja § 29 lg-st 3 OÜ-le T.R.E.C. määruskaebuse esitamise õigust ei tulene. Seega jättis ringkonnakohus OÜ T.R.E.C. kaebeõigust välistavad sätted kohaldamata, neid sätteid samas põhiseaduse vastaseks tunnistamata. Tulenevalt põhiseaduse § 15 lg-st 2, §-st 152 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lgst 1, saab esimese või teise astme kohus jätta õigustloova akti asjassepuutuva normi kohaldamata üksnes juhul, kui ta koos kohtuasja lahendamisega tunnistab selle normi põhiseadusega vastuolus olevaks. Kohaldamisele kuuluva õigustloova akti sätte põhiseadusevastaseks tunnistamine peab kajastuma maa- või ringkonnakohtu lahendi resolutiivosas ja selline kohtulahend tuleb edastada põhiseaduslikkuse järelevalveks Riigikohtule. Seega tulnuks Tartu Ringkonnakohtul tunnistada vastavad sätted määruse resolutiivosas põhiseadusega vastuolus olevaks ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. 15.

§ 130

lg 1 kohaselt alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist olukorras, kus maksukohustuslane ei ole maksuvõlga maksuhalduri poolt maksuotsuses või vastutusotsuses määratud tähtaja jooksul tasunud. Seejuures on maksuhalduril

§ 130

lg 1 p-de 1-51 kohaselt õigus taotleda kinnisasja käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse; taotleda ehitise kui vallasasja käsutamise keelumärke kandmist ehitisregistrisse; taotleda sõiduvahendi käsutamise keelumärke kandmist vastavasse registrisse; taotleda laeva käsutamise keelumärke kandmist laevakinnistusraamatusse; anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule; taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile. Hüpoteegi suhtes kohaldatakse asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni. 16.

§ 1361

regulatsioon lubab maksuhalduril erandjuhul sooritada täitetoiminguid enne rahalise nõude või kohustuse määramist, st enne maksuotsuse või vastutusotsuse tegemist. Täitetoimingu sooritamine on võimalik pärast halduskohtust haldustoimingu sooritamiseks loa saamist. 17. Halduskohtule esitatavas täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise taotluses tuleb

§ 1361

lg 2 kohaselt märkida: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg 1 p-des 1-51 sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 18. Kohus otsustab loa andmise kaalutlusõiguse alusel. Sealjuures peab kohus loa andmisel kontrollima, kas on olemas põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks. 19.

§ 1361

lg 2 p 4 kohaselt tuleb halduskohtule esitatavas taotluses märkida üks või mitu täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kohus kontrollib üksnes maksuhalduri valitud toimingu põhjendatust ja muid abinõusid ei kaalu.

§ 1361

ei sätesta tähtaega, kui kauaks käsutamise keelumärge või hüpoteek varale seatud on. Abinõude jätkuv kohaldamine võib osutuda ebaproportsionaalseks, kui maksuhaldur mõistliku aja jooksul maksukohustust ei määra või kui maksu- või vastutusotsust ei tehtagi.

1. TsMS § 387 lg 2 sätestab, et kui hagi tagamise määruse täitmiseks tuleb hagejal pöörduda kohtutäituri, registripidaja või muu isiku või asutuse poole, tuleb seda hagi tagamise määruses märkida. Kohus saadab hagi tagamise määruse registripidajale või muule asutusele või isikule täitmiseks üksnes hageja taotlusel. Sel juhul täiendavat avaldust registripidajale või muule asutusele või isikule esitada vaja ei ole. Kohus ei edasta ise määrust kohtutäiturile. Käesolevas asjas oli maksuhaldur halduskohtult taotlenud loa andmise määruse saatmist kinnistusosakondadele täitmiseks (I kd, tl 16) ning halduskohus saatis määruse ärakirja kande tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale ja Pärnu Maakohtu Pärnu kinnistusjaoskonnale (I kd, tl 17 pöördel). Seejuures tugines kohus TsMS § 388 lg-le 3, mille kohaselt kantakse kohtulik hüpoteek kinnistusraamatusse hageja kasuks tema avalduse ja hagi tagamise määruse alusel. Hageja taotlusel edastab kohus määruse nimetatud seadustiku § 387 lõikes 2 sätestatud korras ise kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks. Hüpoteek tekib sissekandmisega.
2. Sellises olukorras tekib Riigikohtu halduskolleegiumi hinnangul kahtlus, kas regulatsioon, mida järgides anti Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskusele luba kohtuliku hüpoteegi seadmise taotlemiseks OÜ T.R.E.C. kinnistutele ning millele OÜ T.R.E.C. ei saa esitada määruskaebust ringkonnakohtule ega Riigikohtule, on kooskõlas PS § 24 lg-ga
4. PS § 24 lg 5 sätestab igaühe õiguse tema kohta tehtud otsuse peale edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Täitetoimingu sooritamiseks loa andmise määrust saab lugeda selliseks kohtulahendiks, mille vaidlustamist võiks pidada PS § 24 lg 5 esemelisse kaitsealasse kuuluvaks. Kohtusüsteemi efektiivsuse tagamise eesmärk (või kohtumenetluse ökonoomsus ja asja kiire lahendamise tagamine) ei õigusta täitetoimingu sooritamiseks loa andmise määruse vaidlustamise võimaluse puudumist (eriti kuna TsMS § 387 lg 2 kohaselt edastab kohus hageja taotlusel määruse ise kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks ning sisulist kontrolli enam keegi ei teosta). On kaheldav, kas avalik huvi maksude laekumiseks ja sellest lähtuv maksuhalduri huvi kiireks tegutsemiseks kaalub üles puudutatud isiku õigused, nii et tal puudub võimalus loa andmise määrust vaidlustada.
5. Lisaks PS § 24 lg 5 rikkumisele võib vaadeldaval juhul kõne alla tulla ka ettevõtlusvabaduse rikkumine (PS § 31). Määruskaebuses ringkonnakohtule märgib kassaator, et tema majandustegevus seisneb tema omandatud või tulevikus omandatava kinnisvara arendamises, selle väärtuse suurendamises planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustegevuse kaudu, samuti kinnisvara üürile või rendile andmises, aga ka võõrandamises pärast kinnisvara väärtuse kasvatamist ning vajadusel kinnistute jagamises (sh korteriomanditeks jagamises) enne nende võõrandamist majandustegevuse käigus. Samuti märgib OÜ T.R.E.C., et kaebaja vara hüpoteekidega koormamine on loonud olukorra, kus kaebaja majandustegevus on seiskunud ja tal tuleb seetõttu kanda kahjusid (I kd, tl 36). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on
6. märtsi
7. a otsuses asjas nr 3-4-1-1-02 p-s 12 selgitanud: "Põhiseaduse § 31
8. lause esimene osa "Eesti kodanikul on õigus tegelda ettevõtlusega.." sätestab ettevõtlusvabaduse, mille kaitsealasse kuulub tulu saamise eesmärgil toimuv tegevus. Ettevõtlusvabadus laieneb Põhiseaduse § 9 lg 2 alusel ka juriidilistele isikutele. Seega kaitseb ettevõtlusvabadus ka äriühinguid. Ettevõtlusvabaduse kui vabadusõiguse kaitseala on riivatud, kui seda vabadust mõjutatakse avaliku võimu poolt ebasoodsalt."
9. Eeltoodut arvestades on Riigikohtu halduskolleegium seisukohal, et selle haldusasja lahendamine eeldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist ning asi tuleb HKMS § 70 lg 11 alusel anda läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann