RIIGIKOHUS ÜLDKOGU Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-50-10 30. märts 2011 Ee

) § 30 lg 2 p-st 2 ja § 29 lg-st 3 OÜ-le T.R.E.C. määruskaebuse esitamise õigust otseselt ei tulene.

1. f)maksuhaldur on taotluses ja vastuses OÜ T.R.E.C. määruskaebusele veenvalt põhjendanud, miks on alust arvata, et maksukohustuslane võib muuta end maksejõuetuks, mis omakorda võib viia maksusumma sissenõudmise võimatuseni. OÜ T.R.E.C. alustas kohe pärast 21. aprillil 2009 alustatud maksukontrollist teadasaamist talle kuuluvate kinnistute võõrandamist. Samuti on AS Builderflex, kellelt OÜ T.R.E.C. kinnistud omandas ja keda maksuhaldur kahtlustab ühises tegutsemises eesmärgiga vältida käibemaksu tasumist riigile ja tekitada OÜ-le T.R.E.C. võimalus saada tagasi sisendkäibemaks, käitunud pärast tema suhtes maksukontrolli alustamisest teadasaamist samamoodi võõrandanud kinnistud ning loonud sellega olukorra, kus Harju Maakohtu 16. novembri 2009. a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-32223 lõpetati AS Builderflex pankrotimenetlus raugemise tõttu. Seetõttu on põhjendatud alus arvata, et ka OÜ T.R.E.C käitub samamoodi;
2. g)OÜ T.R.E.C. väidab, et kõigi talle kuuluvate kinnisasjade koormamine kohtulike hüpoteekidega ei ole põhjendatud ja on liiga koormav ning tõenäoline maksukohustus (7 478 327 krooni) on oluliselt väiksem kui kinnistute koguväärtus (60 450 000 krooni). Ringkonnakohtu arvates on kinnistute koguväärtus väiksem. Kinnistute väiksemale tegelikule turuhinnale viitab asjaolu, et AS Swedbank müüs 27. veebruaril 2009 nõudeõiguse AS Builderflex vastu OÜ-le T.R.E.C. 18 000 000 krooni eest. Seega hindas AS Swedbank vaidlusaluste kinnistute väärtust oluliselt väiksemaks. Samuti on vaidlusaluste kinnistute, mis tollal kuulusid AS-le Builderflex, ülehinnatusele viidatud ka Harju Maakohtu 16. novembri 2009. a määruses tsiviilasjas nr 2-09-32223;
3. h)seega ei ole alust arvata, et hüpoteegiga kõigi maksukohustuslaste kinnistute koormamine oleks ebaproportsionaalne ning et maksukohustuse täitmise tagamiseks piisanuks vaid osa kinnistute koormamisest hüpoteegiga. OÜ T.R.E.C. ei ole esitanud selle kohta mingeid tõendeid, vaid tugineb kinnistute väärtuse määramisel AS-lt Builderflex vaidlusaluste kinnistute ostmisel kajastatud hinnale. Arvestades maksuhalduri kahtlustusi OÜ T.R.E.C. ja AS Builderflex ühises tegutsemises maksukohustust moonutaval eesmärgil, ei ole alust pidada kinnistute sellist hinda nende tegelikuks turuväärtuseks. OÜ T.R.E.C. ei ole määruskaebuses näidanud, millise hinnaga millistele kinnistutele hüpoteegi seadmisest piisaks tõenäolise maksukohustuse täitmise tagamiseks kõikide kinnistute hüpoteegiga koormamise asemel;
4. i)maksuhaldur on õigesti märkinud, et OÜ-l T.R.E.C. on võimalik MKS § 1361 lg 3 järgi esitada muu tagatis maksukohustuse tasumise tagamiseks ning vabaneda sel viisil kohtulikust hüpoteegist kinnistutele. Seetõttu ei saa pidada praegusel juhul kohtulike hüpoteekide seadmist OÜ T.R.E.C. jaoks ebaproportsionaalselt koormavaks. Ringkonnakohus pidas võimalikuks maksuhalduri taotlus ise uuesti lahendada ning see rahuldada. Arvestades maksuhalduri määruskaebust ja OÜ T.R.E.C. määruskaebusele antud vastust, on ilmne, et maksuhaldur soovib jätkuvalt seada hüpoteeke OÜ T.R.E.C kinnisasjadele. Ka ei oleks maksuhalduri sundimine halduskohtule uut taotlust esitama kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega ega arvestaks asjaolu, et halduskohtu määruse tühistamise tingib üksnes asjaolu, et määruse tegemisel oli halduskohus ületanud oma pädevust, kuid sisuliselt oli määrus õige. Seetõttu peab ringkonnakohus võimalikuks anda Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskusele luba taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist OÜ T.R.E.C. kinnisasjadele. 6. OÜ T.R.E.C. esitas määruskaebuse Riigikohtule, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse osas, milles tehti uus määrus (st anti luba taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist). Määruskaebuse põhjendused on järgmised:
5. a)ringkonnakohus lahendas ise maksuhalduri taotluse, viidates menetlusökonoomiale ja sellele, et maksuhalduril oli jätkuvalt soov hüpoteeki seada. MKS § 1361 lg-st 1 tuleneb, et taotlus tuleb esitada halduskohtule, ja seega pole õiguspärane väita, et halduskohtusse pöördumine oleks tekitanud põhjendamatut ressursikulu. Maksuhaldur taotles hüpoteegi seadmist, mitte luba. Seega on ringkonnakohus lahendanud taotluse, mida maksuhaldur ei ole esitanud;
6. b)hüpoteegi seadmine on ebaproportsionaalne. Maksuhaldur ei ole esitanud ühtki tõendit, vaid ainult paljasõnalisi väiteid. Ringkonnakohtu määrus on põhjendamata;
7. c)ringkonnakohus on ebaõigesti lugenud asjaolu, et OÜ T.R.E.C. on kinnisvara võõrandanud, maksejõuetuse põhjustamisele suunatud tegevuse alustamiseks. Kinnisvara võõrandamine on OÜ T.R.E.C. majandustegevuse normaalne osa ning vara müügiga viiakse ellu äritegevuseks seatud eesmärke;
8. d)halduskohtu määruse tegemisest on möödunud üle kolme kuu, kuid OÜ T.R.E.C. ei ole saanud veel maksuotsust, mille täitmise tagamiseks ta taotles soorituste tegemist. Täitmise tagamiseks toimingute sooritamine võib olla ebaproportsionaalselt koormav ka siis, kui selliseid toiminguid tehakse pikka aega enne maksukohustuse määramist või kui maksuotsust ei tehtagi. 7. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus leiab kirjalikus vastuses, et ringkonnakohtu määrus on põhjendatud.

§ 30lg 2 p 2 ja § 29 lg 3 kohaselt ei ole OÜ-l T.R.E.C.

määruskaebuse esitamise õigust. MKS § 1361 lg 1 eesmärk on mh täitetoimingute kiire sooritamine, kui on põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane võib põhjustada enda maksejõuetuse. Eesmärk ei olnud takerdumine kohtuvaidlustesse.

§ 47

lg 2 ja § 473 lg 2 kohaselt võis ringkonnakohus teha uue määruse ja lahendada loa andmise. Taotluse sisulise põhjendatuse osas oli ringkonnakohus halduskohtu määruses öelduga nõus. 8. Riigikohtu halduskolleegium andis 25. oktoobri 2010. a määrusega asja

§ 70

lg 11 alusel läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule, kuna leidis, et haldusasja lahendamine eeldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist. MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED Riigikogu 9. Riigikogu põhiseaduskomisjon leiab, et

§ 741

, § 29 lg 3 ja § 30 lg 2 p 2 koostoimes MKS §-ga 1361 ei ole kooskõlas põhiseaduse (PS) § 24 lg-ga 5, kuna ei võimalda isikul, kelle suhtes luba anti, kohtumääruse peale edasi kaevata kõrgema astme kohtusse. 10.

§-st § 741, § 29 lg-st 3 ja § 30 lg 2 p-st 2 koostoimes MKS §-ga 1361 tuleneb PS § 24 lgs 5 sätestatud edasikaebeõiguse piirang. Nende sätete kohaselt ei ole isikul võimalik esitada määruskaebust kohtu määruse peale, millega antakse luba teha MKS §-s 1361 nimetatud haldustoiming, samuti vastava ringkonnakohtu määruse edasikaebamiseks Riigikohtule. 11. Edasikaebeõiguse piirangu eesmärk on avalik huvi maksude laekumise vastu. Edasikaebeõiguse piirang ei ole aga mõõdukas. Halduskohtu poolt riigi täitevvõimule loa andmine täitetoimingute tegemiseks on isiku õigusi tugevalt riivav toiming, mis võtab isikult võimaluse oma vara vabalt kasutada ja käsutada. Samas ei ole selles regulatsioonis isikul õigust vaidlustada kohtu määrust, millega anti luba selle haldustoimingu tegemiseks (praegusel juhul kohtuliku ühishüpoteegi seadmiseks). Märkida tuleb ka seda, et

§ 30

lg 1 p 1 järgi saab taotleja (riigi täitevvõim) esitada selles asjas määruskaebuse halduskohtu otsuse peale, kuid teisel poolel on võimalik määruskaebust esitada ainult sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud juhtudel. MKS §-st 1361 tulenev juht siia alla ei kuulu. Tulenevalt PS § 24 lg-st 5 peab esimese astme kohtu määruse kontrollimiseks määruskaebuse esitamist (sama ka Riigikohtusse edasikaebamiseks) võimaldama lisaks taotlejale ka teisele poolele. Selleks, et vältida liigset ajakadu, peavad tähtajad nii kaebuse esitamiseks kui ka kohtulikuks läbivaatamiseks olema võimalikult lühikesed. 12. Riigikogu õiguskomisjon leidis, et

§-st § 741, § 29 lg-st 3 ja § 30 lg 2 p-st 2 koostoimes MKS §-ga 1361 sätestavad küll menetlusõigusliku piirangu, kuid see piirang ei ole põhiseadusega vastuolus.

1. Haldustoiminguks loa andmine ei ole materiaalses mõttes kohtuotsus. Asjas hiljem tehtava sisulise lahendi vaidlustamise võimalused on avaramad ja neid kasutades on võimalik hiljem lasta kontrollida ka menetluslike otsustuste seaduslikkust. Piirang on õigustatav avaliku huviga maksude laekumise vastu, mis peaks üldjuhul kaaluma üles puudutatud isiku õiguste kitsendamise.
2. Lisaks märgib õiguskomisjon, et kui isikult võetaks seletus

§ 29

lg 3 tähenduses, siis oleks tal ka kaebeõigus ja põhiseadusega vastuolu probleemi ei tekiks. Kuigi seletuse andmise või võtmise kohustust ühestki seadusest ei tulene, ei välista need seadused selle võtmist kohtu initsiatiivil.

1. Veel juhib õiguskomisjon Riigikohtu tähelepanu sellele, et uue halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu kohaselt on haldustoiminguks loa andmise määruse peale võimalik edasi kaevata kuni Riigikohtuni. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus
2. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus leiab, et

§-st § 741, § 29 lg-st 3 ja § 30 lg 2 p-st 2 koostoimes MKS §-ga 1361 tulenev edasikaebeõiguse piirang ei ole kooskõlas PS § 24 lgga 5. OÜ T.R.E.C. 17. OÜ T.R.E.C. leiab, et

§ 30

lg 2 p 2 on vastuolus PS § 24 lg-ga 5 ja tuleb tunnistada kehtetuks osas, milles see ei võimalda isikul, kelle suhtes antakse MKS § 1361 alusel täitetoimingute sooritamiseks luba, esitada määruskaebust MKS § 1361 alusel antava määruse suhtes nii ringkonnakohtule kui ka Riigikohtule. 18.

§ 30

lg 2 p 2 välistab igasuguse õiguse kaevata MKS § 1361 alusel antud määruse peale. Samas kuulub MKS § 1361 alusel antav määrus PS § 24 lg 5 kaitsealasse, kuna see lahendab täitetoiminguks loa andmise lõplikult (vt selle kohta Riigikohtu

1. jaanuari
2. a määrus kohtuasjas nr 3-1-1-121-01, p 6.5) ja piirab isiku põhiõigust enda omandit vabalt kasutada. Edasikaebeõiguse täielik välistamine on seetõttu vastuolus PS § 24 lg-ga
4. Isiku, kelle suhtes MKS § 1361 kohaldatakse, edasikaebeõigus oleks tagatud juhul, kui Riigikohus tunnistaks põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks

§ 30

lg 2 p 2 osaliselt, s.o kehtetuks

§ 30

lg 2 p 2 lauseosa "kui loa andmine otsustati kohtuistungil või kui ta võis esitada seletuse vastavalt käesoleva seadustiku § 29 lg-le 3". Nõnda saab iga isik, kelle suhtes antakse haldustoiminguks luba (nii MKS § 1361 alusel antav luba kui ka muu luba), esitada loa andmise määruse peale määruskaebuse, olenemata seletuse andmise võimalusest või istungi korraldamise kohustusest. PS § 24 lg-st 5 tulenev edasikaebeõiguse garantii eeldab ka seda, et määruskaebuse esitamise õigus ulatuks Riigikohtuni. Sellist olukorda kajastab ka Riigikogu menetluses olev halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu (Riigikogu XI koosseisu eelnõu 755) § 265 lg 5. Õiguskantsler 20. Õiguskantsler leiab, et pärast halduskohtult hüpoteegi seadmise taotlemiseks loa saamist esitatud maksuhalduri taotlus tuleb lahendada maakohtus hagi tagamise sätete kohaselt ning seega on

§ 30

ja § 741 lg 1 omavahelises koostoimes osas, milles need ei võimalda isikul, kelle (vara) suhtes hüpoteegi seadmise taotlemiseks luba anti, esitada määruskaebust Riigikohtule ringkonnakohtu määruse peale, millega lahendatakse hüpoteegi seadmise taotlemiseks loa andmise (või hüpoteegi seadmise) määruse peale esitatud määruskaebus, PS § 24 lg-ga 5 ning § 149 lg-ga 3 kooskõlas. 21. Õiguskantsler lisab, et juhul, kui Riigikohus asub siiski seisukohale, et halduskohus võib ise otsustada hüpoteegi seadmise või et pärast halduskohtult hüpoteegi seadmise taotlemiseks loa saamist esitatud maksuhalduri taotlus tuleb lahendada maakohtus registriasjana, siis on

§ 30

ja § 741 lg 1 omavahelises koostoimes osas, milles need ei võimalda isikul, kelle (vara) suhtes hüpoteegi seadmine otsustati või hüpoteegi seadmise taotlemiseks luba anti, esitada määruskaebust Riigikohtule ringkonnakohtu määruse peale, millega lahendatakse hüpoteegi seadmise või hüpoteegi seadmise taotlemiseks loa andmise määruse peale esitatud määruskaebus, vastuolus nii PS § 24 lg-ga 5 kui ka PS § 149 lg-ga 3 (selle koostoimes PS § 24 lg-ga 5). 22. Asjassepuutuvad on õiguskantsleri hinnangul

§ 30

ja § 741 lg 1 omavahelises koostoimes osas, milles need ei võimalda isikul, kelle suhtes haldustoiminguks luba anti, esitada määruskaebust Riigikohtule ringkonnakohtu määruse peale, millega lahendatakse hüpoteegi seadmise taotlemiseks loa andmise (või hüpoteegi seadmise) määruse peale esitatud määruskaebus. Asja lahendamisel Riigikohtu halduskolleegiumis ei puutu asjasse, kas OÜ-l T.R.E.C. oli õigus esitada määruskaebus ringkonnakohtule esimese astme kohtu määruse peale. Seega ei ole

§ 29

lg 3 ja § 30 lg 2 p 2 ning MKS § 1361 (nende omavahelises koostoimes) asjassepuutuvad sätted osas, milles need ei võimalda OÜ-l T.R.E.C. kirjeldatud asjaoludel ringkonnakohtule määruskaebust esitada (need oleks selles osas olnud asjassepuutuvad sätted, kui konkreetse normikontrolli oleks algatanud halduskohus või ringkonnakohus).

1. Asjassepuutuvad sätted riivavad PS § 24 lg-st 5 tuleneva edasikaebeõiguse kaitseala, kuna OÜ T.R.E.C. ei saa esitada Riigikohtule määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega lahendati hüpoteegi seadmise taotlemiseks loa andmise (või hüpoteegi seadmise) määruse peale esitatud määruskaebus.
2. Edasikaebeõiguse mittevõimaldamise eesmärgiks on kohtute töökoormuse vähendamine ja selle kaudu kohtusüsteemi efektiivsuse (menetlusökonoomia) tagamine, mis on põhiseaduslikku järku väärtus.
3. Riive ei ole õiguskantsleri hinnangul märkimisväärne. Edasikaebeõiguse piirang on küll lõplik, kuna tegemist ei ole menetlusliku abi- või sekundaarnõude kohta tehtud otsustuse, vaid menetlust lõpetava määruse ehk konkreetse kohtuasja lõpplahendi edasikaebeõiguse piiramisega. Edasikaebeõiguse piiranguga võib kaasneda väga intensiivne põhiõiguste riive hüpoteegi seadmise taotlemiseks loa andmisega (hüpoteegi seadmisega) kaasnevaid (võimalikke) tagajärgi arvestades.
4. Samas sõltub riive intensiivsus sellest, kas halduskohtul on endal õigus seada

§ 29

ning MKS § 1361 lg 1 alusel toimuvas menetluses kohtulik hüpoteek, kuna sellest sõltub, kas ja mis alusel on isikule hüpoteegi seadmise suhtes avatud kohtutee (sh edasikaebeõigus). Õiguskantsleri hinnangul ei ole halduskohtul sellist õigust. Nende sätete sõnastus ei anna loa andmiseks pädevale institutsioonile automaatselt pädevust ise seda tegevust sooritada.

1. Maksu- ja Tolliameti taotlus seada hüpoteek tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku hagi tagamise sätete kohaselt (TsMS § 377 jj, täpsemalt ilmselt TsMS § 378 lg 1 p 1). Sisuliselt on enne maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist kohtuliku hüpoteegi seadmine (täitetoiminguna) lähedane hagi tagamisele enne hagi esitamist, mida reguleerib TsMS §
2. Eelkõige on oluline lg-st 1 tulenev kohustus põhistada, miks hagi kohe ei esitata (maksuhaldur peaks analoogselt põhjendama, miks maksuseadusest tulenevat rahalist nõuet või kohustust kohe ei määrata); lg-st 2 tulenev tähtaja määramine hagi esitamiseks, kusjuures tähtaeg ei või olla pikem kui üks kuu ning tähtaja ületamisel hagi tagamine tühistatakse; lg-st 3 tulenev hagi tagamise asendamise või tühistamise võimalus kohtu algatusel. Lisaks sellele peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju TsMS §-s 391 sätestatud tingimustel. Samuti on sel juhul tagatud isiku kaebeõigus kuni Riigikohtuni välja TsMS § 390 lg 1 kohaselt. Kõik need abinõud aitavad muu hulgas kaasa sellele, et hüpoteek oleks (jätkuvalt) proportsionaalne isiku õiguste suhtes, kelle kinnistule hüpoteek seatakse.
3. Kui hüpoteegi seadmise peab (lisaks halduskohtu loale) otsustama maakohus just hagi tagamise sätete järgi, on isiku edasikaebeõigus hagi tagamise määruse peale TsMS § 390 lg 1 järgi tagatud kuni Riigikohtuni välja. Selle tõlgenduse kohaselt ei oleks ringkonnakohtu määruse peale, millega lahendati halduskohtu loa andmise määruse peale esitatud määruskaebus, Riigikohtule edasikaebeõiguse mittevõimaldamine seega märkimisväärne edasikaebeõiguse (PS § 24 lg 5) riive.

§ 30ja § 741 lg 1 omavahelisest koostoimest tulenev PS § 24 lg 5 riive on mõõdukas.

Seega on

§ 30

ja § 741 lg 1 omavahelises koostoimes osas, milles need ei võimalda isikul, kelle (vara) suhtes hüpoteegi seadmise taotlemiseks luba anti, esitada määruskaebust Riigikohtule ringkonnakohtu määruse peale, millega lahendatakse hüpoteegi seadmise taotlemiseks loa andmise (või hüpoteegi seadmise) määruse peale esitatud määruskaebus, PS § 24 lg-ga 5 kooskõlas. 29. Juhul kui halduskohtult loa saamise järel tuleb maksuhalduri taotlus lahendada maakohtus registriasjana (mitte hagi tagamise sätete järgi), siis hüpoteegi seadmisest puudutatud isikul ei teki Riigikohtule edasikaebeõigust. Kui Riigikohus asub siiski seisukohale, et halduskohus (või ringkonnakohus) võib ise otsustada hüpoteegi seadmise, või et pärast halduskohtult (või ringkonnakohtult) hüpoteegi seadmise taotlemiseks loa saamist esitatud maksuhalduri taotlus tuleb lahendada maakohtus registriasjana, siis ei ole

§ 30

ja § 741 lg 1 omavahelisest koostoimest tulenev PS § 24 lg 5 riive mõõdukas.

§ 30

ja § 741 lg 1 on omavahelises koostoimes osas, milles need ei võimalda isikul, kelle (vara) suhtes hüpoteegi seadmine otsustati või hüpoteegi seadmise taotlemiseks luba anti, esitada määruskaebust Riigikohtule ringkonnakohtu määruse peale, millega lahendatakse hüpoteegi seadmise või hüpoteegi seadmise taotlemiseks loa andmise määruse peale esitatud määruskaebus, vastuolus nii PS § 24 lg-ga 5 kui ka PS § 149 lg-ga 3 (selle koostoimes PS § 24 lg-ga 5).

1. Lisaks on õiguskantsler seisukohal, et PS § 149 lg-st 3 peaks koostoimes PS § 24 lg-ga 5, arvestades Riigikohtu üldkogu
2. juuni
3. a otsust kohtuasjas nr 3-4-1-7-08 (punkt 32), mille kohaselt kohtumenetluse õigluse ja tõhususe eeldus on selle kooskõla põhiseaduses sätestatud menetlusteega), siiski tulenema, et Riigikohtusse väljajõudmise potentsiaali peaksid omama vähemalt kohtuasjad, milles otsustatakse isiku õiguste või kohustuste üle. Seda nõuet on võimalik täita nii määruskaebemenetluses kui ka nn põhiasja edasikaebe korras edasikaebeõiguse andmisega.
4. Kui pärast halduskohtult hüpoteegi seadmise taotlemiseks loa saamist esitatud maksuhalduri taotlus tuleb lahendada maakohtus hagi tagamise sätete kohaselt, on

§ 30

ja § 741 lg 1 omavahelises koostoimes osas, milles need ei võimalda isikul, kelle (vara) suhtes hüpoteegi seadmise taotlemiseks luba anti, esitada määruskaebust Riigikohtule ringkonnakohtu määruse peale, millega lahendatakse hüpoteegi seadmise taotlemiseks loa andmise (või hüpoteegi seadmise) määruse peale esitatud määruskaebus, PS § 149 lg-ga 3 kooskõlas. 32. Kui Riigikohus asub siiski seisukohale, et halduskohus (või ringkonnakohus) võib ise otsustada hüpoteegi seadmise, või et pärast halduskohtult (või ringkonnakohtult) hüpoteegi seadmise taotlemiseks loa saamist esitatud maksuhalduri taotlus tuleb lahendada maakohtus registriasjana, siis 1) otsustatakse kohtuasjas isiku õiguste üle ning isikul ei teki edasikaebeõigust muult aluselt peale halduskohtu (või ringkonnakohtu) määruse, 2) menetlusökonoomiale ei saa selles kontekstis anda märkimisväärset kaalu ning 3) kohtuasjal on põhimõtteline tähendus ühtse kohtupraktika kujundamiseks (õiguskindluse tagamiseks) paljudes kohtuasjades ning võimalik, et ka õiguse edasiarenduseks. Sellisel juhul on

§ 30

ja § 741 lg 1 omavahelises koostoimes osas, milles need ei võimalda isikul, kelle (vara) suhtes hüpoteegi seadmine otsustati või hüpoteegi seadmise taotlemiseks luba anti, esitada määruskaebust Riigikohtule ringkonnakohtu määruse peale, millega lahendatakse hüpoteegi seadmise või hüpoteegi seadmise taotlemiseks loa andmise määruse peale esitatud määruskaebus, vastuolus PS § 149 lg-ga 3 (selle koostoimes PS § 24 lg-ga 5). Justiitsminister

1. Justiitsministri hinnangul on regulatsioon, mida järgides anti MTA-le luba taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist ja mis ei võimalda esitada määruskaebust loa andmise määruse peale, vastuolus PS § 24 lg-ga 5 ja PS §-ga 31 koostoimes PS §-ga
2. Lisaks leiab justiitsminister, et regulatsioon, mis ei sätesta tähtaega, milleks käsutamise keelumärge või hüpoteek varale on seatud, on ebaproportsionaalne, kui maksuhaldur ei määra mõistliku aja jooksul maksukohustust või ei tee maksu- või vastutusotsust.
3. Vaidlusalused sätted riivavad PS § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigust ja PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. Täitetoimingu sooritamiseks loa andmise määrust tuleb pidada selliseks kohtulahendiks, mis kuulub edasikaebeõiguse esemelisse kaitsealasse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on nimelt
4. juunil 2004 kohtuasjas nr 3-1-1-57-04 tehtud määruse punktis 10 leidnud, et edasikaebeõigus peab laienema lõplikele lahenditele, mida hiljem üldise kohtukaebe korras vaidlustada ei saa, samuti juhtudele, mil kohtumäärusega piiratakse mingit põhiõigust. Edasikaebeõigus peab laienema igale kohtu otsustusele, mis piirab põhiõigusi. Praegusel juhul ongi tegemist lõpliku määrusega, mis piirab PS §-ga 31 antud ettevõtlusvabadust. Kaebaja vara koormamine hüpoteekidega MKS § 1361 alusel on tema majandustegevuse sisuliselt seisanud.
5. Edasikaebeõigust on riivatud eesmärgiga tagada kohtumenetluse ökonoomsus ja maksude laekumist puudutavate asjade kiire lahendamine. Ettevõtlusvabaduse riive taga on samuti eesmärk tagada maksude laekumine.
6. Edasikaebeõiguse riive ei ole proportsionaalne, kuna kaebeõiguse piiramine ei ole kõige leebem vahend maksude parema laekumise ja kohtumenetluse ökonoomia saavutamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on ette nähtud sarnane hagi tagamise abinõu kohaldamine enne hagi esitamist (TsMS § 382). TsMS § 390 kohaselt saab sellist abinõu kohaldava määruse peale esitada määrusekaebuse osal juhtudel kuni Riigikohtuni.

§ 122

lg 5 kohaselt on isikul ka esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse peale õigus edasi kaevata. Samuti on halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu (Riigikogu XI koosseisu eelnõu 902) § 265 lg 5 kohaselt menetlusosalisel õigus esitada haldustoiminguks loa andmise määruse, loa andmisest keeldumise määruse ja loa muutmise või tühistamise määruse peale määruskaebus, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. Neid lahendusi arvestades ei ole edasikaebeõiguse piiramine praegusel juhul õigustatud.

1. Ettevõtlusvabaduse piiramine kohtuliku hüpoteegi seadmisega enne rahalise nõude või kohustuse määramist MKS § 1361 alusel ei piira ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust. Kohtuliku hüpoteegi seadmine on vähim isikut koormav rahalise nõude tagamise abinõu, kuna see ei piira vara kasutamist ega käsutamist. Ettevõtlusvabaduse piirang on õigustatud lähtuvalt avalikust huvist tagada maksude laekumine. Praeguses asjas on see huvi kaalukam kui ettevõtlusvabadus. Ettevõtlusvabadusele põhjustatud riive ei ole intensiivne.
2. Ettevõtlusvabadust piirab ebaproportsionaalselt see, kui isikul, kelle varale on seatud ülemäära koormav kohtulik hüpoteek, ei ole võimalik sellise abinõu seadmist vaidlustada. Niisugune vaidlustamisvõimaluse puudumine ei ole ettevõtlusvabadusse sekkumise võimalikku ulatust arvestades maksude laekumise tagamiseks õigustatud. Lisaks leiab justiitsminister, et regulatsioon, millega ei sätestata tähtaega, kui kauaks käsutamise keelumärge või hüpoteek varale seatud on, piirab isiku õigusi liialt ning ei pruugi olla õigustatud maksude laekumise tagamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on selgelt sätestatud, et kuigi hagi tagamist on võimalik taotleda juhul, kui kohtule ei ole veel hagi esitatud, annab kohus hagejale hagi tagamise avalduse rahuldamise korral tähtaja hagi esitamiseks. Tähtaeg ei tohi olla pikem kui üks kuu. Kui kohtu antud tähtaja jooksul hagi ei esitata, tühistab kohus hagi tagamise (TsMS § 382 lg 2). Rahandusminister
3. Rahandusministri hinnangul on

§ 29lg 3 ja § 30 lg 2 p 2 koostoimes MKS §-ga 1361 vastuolus PS §-ga 24.

Vastuolu kõrvaldamiseks tuleb täiendada MKS § 1361. ASJASSEPUUTUVAD SÄTTED 40.

§ 29lg 3 sätestab: "§ 29. Haldustoiminguks loa andmise otsustamine [---]

§ 30lg 2 näeb ette: "§ 30. Haldustoiminguks antud loa tühistamine ja määruse vaidlustamine [---]

§ 741lg 1 sätestab: "§ 741. Määruskaebuse esitamise õigus

§ 741

lg-s 1, mis sätestab järgmist: "Ringkonnakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite kassatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti." Praegusel juhul ei ole Riigikohtule määruskaebuse esitamine seadusega lubatud ning samuti ei ole

§ 741

lg 1 mõttes asja edasine kohtumenetlus võimalik, sest seaduse kohaselt lõpeb kohtumenetlus täitetoiminguks loa andmisega. Hüpoteegi seadmine pärast halduskohtult loa saamist ei toimu tsiviilkohtumenetluse seadustiku hagi tagamise sätete kohaselt ning hüpoteegi saab seada halduskohtu lahendi alusel. 46. Riigikohtu üldkogu leiab, et OÜ T.R.E.C. määruskaebus asjas, milles Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus taotleb halduskohtult kohtuliku hüpoteegi seadmist, tuleb jätta, lähtudes

§-st 742 koostoimes TsMS § 682 lg-ga 1, läbi vaatamata. OÜ-l T.R.E.C. ei ole

§ 741

lg 1 järgi õigust esitada selles osas määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale. 47. Kuna OÜ T.R.E.C. määruskaebus jääb läbi vaatamata, ei ole Riigikohtul võimalik lahendada küsimust, kas põhiseadusega on kooskõlas, et isikul, kelle vara suhtes hüpoteegi seadmiseks annab halduskohus loa, ei ole õigust esitada halduskohtu määruse peale määruskaebust ringkonnakohtule. Edasikaebeõigust välistav

§ 30

lg 2 p 2 ei ole Riigikohtule esitatud määruskaebuse lubatavuse otsustamisel asjassepuutuv säte põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lg 2 mõttes. Riigikohtus on asjassepuutuvad üksnes

§ 601lg 1, § 741 lg 1 ja § 742 ning Ts

MS §

1. Neil alustel jääb määruskaebus läbi vaatamata. Riigikohtule esitatud määruskaebuse läbi vaatamata jätmine tähendab seda, et Riigikohus ei vaata sisuliselt läbi määruskaebuses esitatud väiteid ega muid asja sisulise lahendamisega (ehk kohtumenetluse normide olulise rikkumise või materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega) seotud küsimusi. Lahendamata jääb ka küsimus, kas ringkonnakohus võttis OÜ T.R.E.C. määruskaebuse menetlusse kooskõlas kehtiva menetlusseadustikuga. Seega ei kohalda Riigikohus määruskaebuse läbi vaatamata jätmisel ühtegi menetlusnormi, mis reguleerib ringkonnakohtus määruskaebuse menetlusse võtmist.
2. Üldkogu peab vajalikuks selgitada edasikaebeõiguse kohta järgmist.

§ 30

lg 2 p 2 kohaselt ei ole isikul, kelle suhtes halduskohus on teinud MKS § 1361, MKS § 130 lg 1 p 51 ja

§ 29

alusel nende koostoimes hüpoteegi seadmiseks loa andmise määruse, õigust esitada selle määruse peale kaebust ringkonnakohtule. Üldkogu hinnangul võib

§ 30lg 2 p 2 olla vastuolus PS § 24 lg-ga 5.

Selle sätte kohaselt on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seaduses sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Edasikaebeõigust välistavate sätete vastavust PS § 24 lg-le 5 peavad aga kaaluma halduskohus ja ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmist otsustades. Isik, kelle vara suhtes hüpoteegi seadmiseks andis halduskohus loa, saab hoolimata seaduses sisalduvast piirangust esitada edasikaebuse ringkonnakohtule. Halduskohtu määruse peale selliselt kaevates on PS § 15 lg 1 teise lause alusel võimalik taotleda konkreetse normikontrolli algatamist edasikaebeõiguse piirangu (

§ 30

lg 2 p 2) põhiseaduspärasuse hindamiseks ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamisel. Kohus peab PS § 15 lg-st 2 ja PS § 152 lg-st 1 tulenevalt kas isiku taotlusel või omal algatusel tunnistama asjassepuutuvas osas põhiseadusvastaseks ja jätma kohaldamata mis tahes menetlusnormi, mille kohaldamine tooks kaasa isiku põhiõiguste, sh PS § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõiguse rikkumise. Määruse alusel, millega tunnistatakse edasikaebeõiguse piirang põhiseadusega vastuolus olevaks ja võetakse asi menetlusse, algab põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus (PS § 152 lg 2 ja PSJKS § 4 lg 3). Kohus ei või jätta kehtivat edasikaebeõiguse piirangut kohaldamata ilma põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust algatamata, v.a juhul, kui Eesti õiguse säte on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 49. Kuna

§ 90

lg 2 sätestab õigusliku aluse kautsjoni riigituludesse arvamiseks üksnes olukorras, kus kaebus või avaldus jäetakse rahuldamata või kui kassatsioonkaebust või määruskaebust või teistmisavaldust ei võetud menetlusse, tuleb kassatsioonkaebuse läbivaatamatult tagastamisel tagastada ka tasutud kautsjon. Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Priit Pikamäe, Jüri Põld, Harri Salmann, Tambet Tampuu