← Eesti

3-2-1-173-10

Obsah (9)§ 652§ 654§ 333§ 692§ 691§ 436§ 688§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 654 lg 6 alusel. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on tõendeid hinnates õigesti tuvastanud, et kostjal ei olnud hageja vastu nõuet, mida oma kohustusega tasaarvestada. Esitatud tõenditest ei nähtu tasaarvestuse kokkuleppe või õiguse olemasolu, mis oleks seotud poolte laenusuhtega. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tasunud 17. septembril 2008 OÜ Fransertal (pankrotis) eest pangale lepingutasu 114 000 krooni. Asjaolu, et OÜ Fransertal (pankrotis) ja vastustaja omanikud ja juhtorganid osaliselt kattuvad, ei muuda neid üheks isikuks. Kostja väitis, et maakohus rikkus menetlusnormi sellega, et ei lahendanud tema taotlust kuulata hageja juhatuse liige vande all üle. Ringkonnakohus leidis, et kuna kostja ei esitanud maakohtus vastuväidet menetlusnormi rikkumise kohta, on ta

§ 652

lg 6 kohaselt kaotanud õiguse tugineda apellatsiooniastmes asjaolule, et esimese astme kohus rikkus menetlusõiguse normi. Lisaks on kohus võtnud seisukoha, st arutanud istungil hageja juhatuse liikme S. Hadži istungil osalemise ja ülekuulamise küsimust, avaldanud hageja kirjaliku vastuse, milles juhatuse liige S. Hadži on keeldunud enda vande all ülekuulamisest. Seega ei ole maakohus asja lahendamisel rikkunud menetlusnormi määral, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise ja kostja soovitud kohtulahendi tegemise. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja teha kas uue otsuse, millega hagi jätta rahuldamata, või saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja leiab, et hageja ja OÜ Fransertal (pankrotis) seotus laenulepingutes on ilmne. Omavahel seotuks pidas neid ka kostja. Ringkonnakohus ei ole seda seotust, lähtudes esitatud tõenditest, hinnanud. Kostjal ei olnud kohustust teha makseid OÜ-le Fransertal (pankrotis). Hageja ei ole oma vastupidiseid väiteid tõendanud. Ringkonnakohus ei ole kostja neid väiteid sisuliselt hinnanud, vaid on üksnes korranud maakohtu põhjendusi, ning on sellega rikkunud

§ 654lg-t 5, jättes võtmata seisukoha kõigi poolte esitatud väidete kohta.

Ringkonnakohus on jätnud põhjendamatult rahuldamata kostja taotluse kuulata hageja juhatuse liige S. Hadži vande all üle. Ringkonnakohus tugines seejuures

§ 652

lg-le 6.

§ 333

lg 2 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. Kostja esitas vastuväite esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis. 8. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb

§ 692lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Asi tuleb saata

§ 691p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

  1. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas hageja laenulepingust tulenev nõue kostja vastu on lõppenud. Alama astme kohtud on leidnud, et kostja ei ole tõendanud, et tal oleks nõue hageja vastu, ning seetõttu ei ole täidetud VÕS § 197 lg-s 1 toodud eeldused võlasuhte lõppemiseks tasaarvestusega.
  2. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et olukorras, kus hageja on tõendanud, et ta andis kostjale laenulepingu alusel raha ja kostjal oli tekkinud kohustus raha tagastada, peab kostja tõendama asjaolusid, millest nähtuks, et hagejal nõuet enam ei ole. Kohtud on hinnanud kostja vastuväidet hagile formaalselt. Kostja on küll väitnud, et võlasuhe lõppes tasaarvestusega, kuid tegemist on kostja õigusliku väitega, millega kohtud ei ole seotud (vt

§ 436

lg 7, § 438 lg 1 esimene lause,

§ 652

lg 8 ja

§ 688lg 2).

Seega tuleb kohtul anda õiguslik hinnang asjas esitatud ja tuvastatud asjaoludele sõltumata poolte õiguslikest väidetest. Kostja on vastuses hagile väitnud, et OÜ Fransertal (pankrotis) juhatuse ja hageja juhatuse liige S. Hadži palus teda, et ta tasuks OÜ Fransertal (pankrotis) eest 114 000 krooni, ning pooled leppisid kokku, et pärast raha tasumist Danske Bank A/S Eesti filiaalile loetakse poolte võlasuhe lõppenuks tasaarvestusega (tl 25 ja 26). Sellest võib järeldada, et kostja on tuginenud võlasuhte lõppemisele poolte kokkuleppel, nimetades seda ekslikult tasaarvestuseks. Seega pidanuksid kohtud hindama, kas pooled sellise sisuga kokkuleppe ka tegelikult sõlmisid. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul seda teha.

  1. Kolleegium nõustub ka kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostja taotluse kuulata hageja juhatuse liige S. Hadži vande all üle. Kostja taotles S. Hadži vande all ülekuulamist juba maakohtus. Maakohus arutas seda taotlust
  2. veebruari 2010 istungil, kuid istungi protokollist ei nähtu, et maakohus oleks võtnud seisukoha taotluse rahuldamise kohta. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et kuna kostja ei esitanud maakohtus vastuväidet menetlusõiguse normi rikkumise kohta, on ta

§ 652

lg 6 kohaselt kaotanud õiguse sellele apellatsiooniastmes tugineda.

§ 652

lg 6 kohaselt ei või pool apellatsiooniastmes tugineda asjaolule, et esimese astme kohus rikkus menetlusõiguse normi, kui ta ei esitanud esimese astme kohtus sellele

§ 333

järgi õigel ajal vastuväidet.

§ 333

lg 2 järgi tuleb vastuväide esitada hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis. Praeguses asjas oli esimeseks menetlusdokumendiks apellatsioonkaebus, mille kostja pärast 8. veebruari 2010 kohtuistungit kohtule edastas ning milles kostja mh tugines sellele, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi, jättes võtmata seisukoha kostja taotluse kohta kuulata S. Hadži vande all üle. Seega esitas kostja vastuväite

§ 333lg 2 järgi õigel ajal.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul kostja taotlus lahendada. Kolleegium leiab, et maakohtu menetlusõiguse rikkumine kostja taotluse lahendamisel on mõjuvaks põhjuseks sama taotluse esitamiseks ringkonnakohtule. 13. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.

14. Kostja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

Kostja on kooskõlas

§ 149

lg-ga 8 teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb tagastada Osaühingule Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Jaak Luik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.