Obsah (4)

§ 34§ 32§ 37§ 29

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 37 lg-s 1 nimetatud tasu juhul, kui sissenõudja on esitanud avalduse igakuise elatusraha sissenõudmiseks (perioodilised maksed). Täiteasjas 175/2010/605 on sissenõudja esitanud avalduse sissenõutavaks muutunud elatusraha võlgnevuse (ühekordne makse) nõudes, mille korral on täitemenetluse alustamise tasu üldisel alusel

§ 34

kohaselt 250 krooni, millele lisandub

§ 32lg 3 alusel käibemaks.

3. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. Elatusraha nõudmise täiteasjades tuleb kohaldada alustamise tasu suuruse määramisel erinormi,

§ 37

lg-s 1 sätestatut, mitte üldnormi

§ 34. Sissenõudja kaebuse kohta kirjalikku seisukohta ei esitanud.

1. Pärnu Maakohus jättis
2. septembri
3. a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Määruse kohaselt sätestab

§ 37elatusraha (elatise) sissenõudmise eest makstava tasu.

Õigusnorm ei tee vahet, kas tegu on igakuiselt makstava elatise võlaga või pikema aja jooksul tekkinud elatise võlaga. Praegusel juhul on elatise võlg 30 000 krooni. Seega on õige, et kohtutäitur on nõudnud

§ 37lg-s 1 sätestatud menetluse alustamise tasuna 2175 krooni.

Puudub õiguslik alus

§ 34kohaldamiseks, kuigi tegu on elatusraha võlgnevuse ühekordse maksega.

Seadusandja ei ole sellist võimalust ette näinud.

1. Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse täies ulatuses ja palus teha uue määruse, millega kaebus rahuldada. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt. Põhjendamatu on avaldaja seisukoht, nagu saaks kohtutäitur elatusraha sissenõudmisel pidevalt küsida võlgnikult menetluse alustamise tasu.

§ 37

lg 1 järgi on elatusraha sissenõudmise eest makstav menetluse alustamise tasu ühekordne summa. Seega ei sõltu elatusraha sissenõudmisel menetluse alustamise tasu sellest, kas võlgnik edaspidi tasub elatist vabatahtlikult ja täielikult või mitte.

§ 37

lg 2 kohaselt sõltub kohtutäituri põhitasu sellest, kas võlgnik tasub elatusraha täielikult või osaliselt või enne selle sissenõutavaks muutumist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Avaldaja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue määruse, millega tühistada kohtutäituri otsus. Määruskaebuse järgi on kohtud valesti kohaldanud

§ 37

.

§ 37

lg 1 alusel on kohtutäituril õigus nõuda menetluse alustamise tasu siis, kui sissenõudja on esitanud avalduse igakuise elatusraha sissenõudmiseks. Praegu on sissenõudja aga esitanud avalduse ühekordse makse sissenõudmiseks. Sel juhul tuleks kohaldada

§ 34. 8.

Kohtutäitur ja sissenõudja ei ole määruskaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise tõttu. Samuti tuleb tühistada maakohtu määrus. Asjas on võimalik teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri otsus.
2. Praeguses asjas tuleb lahendada õiguslik küsimus, kas juhul, kui sissenõudja esitab kohtutäiturile täitmiseks elatise võlgnevuse nõude, tuleb menetluse tasu määramisel lähtuda

§-st 34 või §st

2. Alates
3. jaanuarist 2010 kehtiva

§ 29

lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Enne 1. jaanuari 2011 kehtinud

§ 34redaktsiooni kohaselt oli täitemenetluse alustamise tasu 250 krooni.

Elatise sissenõudmise korral reguleeris ja reguleerib kohtutäituri tasu üldjuhul

§ 37

. Nimetatud paragrahvi esimese lõike esimese lause kohaselt on elatusraha sissenõudmise eest makstav menetluse alustamise tasu ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale (kohtutäituri tasu otsuse tegemise ajal 2175 krooni). Seega reguleerib

§ 37

lg 1 esimene lause esmapilgul eriregulatsioonina ammendavalt elatise sissenõudmise korral menetluse alustamise tasu suurust. Siiski tuleneb

§ 37

lg 1 teisest lausest ja kohtutäituri töö iseloomust (eelduslikult suurem töökoormus) perioodiliste elatusrahavõlgnevuste sissenõudmisel see, et menetluse alustamise tasu suurus on 2175 krooni vaid juhul, mil tegemist on perioodilise elatise sissenõudmisega.

§ 37

lg 1 teise lause kohaselt nõutakse menetluse alustamise tasu sisse koos esimese igakuise elatusrahaga. Praeguses asjas on esitatud kohtutäiturile täitmiseks ainult elatise võlgnevus 30 000 krooni ulatuses. Seega ei ole tegemist perioodilise elatise sissenõudmisega ning võimalik ei ole kohaldada

§ 37

lg 1 teist lauset, nõuda menetluse alustamise tasu sisse esimese igakuise elatusrahaga. Järelikult on tegemist tavalise rahalise sissenõudega, mille korral tuleb menetluse alustamise tasu määrata

§ 34alusel.

Kohtud ei ole

§ 34ja § 37 õigesti kohaldanud, see on viinud ebaõige lahendini.

Seetõttu tuleb kohtumäärused tühistada. Asjas on võimalik teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri

1. aprilli
2. a otsus avaldaja kaebuse rahuldamata jätmise kohta. Kohtutäituril tuleb teha uus seadusele vastav menetluse alustamise tasu otsus.
3. Kolleegium juhib ringkonnakohtu tähelepanu asjaolule, et määruses on jäänud jaotamata menetluskulud. Menetluskulude jaotamine on TsMS § 173 lg 2 kohaselt kohtu kohustus ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kuna kolleegium tühistab alama astme kohtute lahendid, on vajalik otsustada ka menetluskulude jaotus. Kolleegium jätab menetluskulud kõikides kohtuastmetes TsMS § 172 lg 1 teise lause ning lg 10 alusel kohtutäituri kanda. Avaldaja võib TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
4. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb avaldaja määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon OÜ-le Advokaadibüroo Tamar. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Jaak Luik