3-3-1-69-09

Riigikohtunike Jüri Ilvesti, Henn Jõksi ja Tambet Tampuu eriarvamus Riigikohtu üldkogu otsuse kohta kohtuasjas nr 3-3-1-69-09, mille p-ga 1 on ühinenud riigikohtunik Jaak Luik

1. Me ei nõustu üldkogu otsuse p-s 94 esitatud lõppjäreldustega ning üldkogu poolt Tallinna Halduskohtule antud juhisega, mille kohaselt peab halduskohus asja uuel läbivaatamisel tuvastama, kas Vaike Õiglasele riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) § 5 lg 4 alusel makstud hüvitis on õiglane ning juhul, kui see pole seda, siis tunnistama põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätma kohaldamata AVVKHS § 5 lg 4 esimese lause esimese alternatiivi, mõistma õiglase hüvitise maksmise aluste ja korra puudumisel V. Õiglasele riigilt välja kahjuhüvitise õiglases määras põhiseaduse (PS) § 25 alusel ning saatma kohtuotsuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks Riigikohtule. Üldkogu algatas V. Õiglase haldusasjas kassatsioonkaebust menetledes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 3 lg 3 teise lause alusel
2. juunil 2010 põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse küsimuses, kas AVVKHS § 5 lõiked 1, 2 ja 4 on põhiseadusega vastavuses ja kaasas sellesse menetlusse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse menetlusosalised (vt üldkogu otsuse p 33). Leiame, et Riigikohus peab enda algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse asja lõpuni menetlema, tehes ühe PSJKS § 15 lg-s 1 nimetatud otsustustest. Seadusest ei tulene võimalust, et Riigikohus saadab enda algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuasja läbivaatamiseks alama astme kohtule.
3. Üldkogu otsuse p-st 93 nähtuvalt ei pidanud üldkogu AVVKHS § 5 lõike 4 esimese lause esimest alternatiivi asjassepuutuvaks sätteks (PSJKS § 14 lg 2 esimene lause), kuna kahju tekkimine ja selle ulatus on tuvastamata. Oleme teistsugusel seisukohal. Riigikohtu praktika järgi on asjassepuutuv säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega, st, et see mõjutab kohtuasja lahendamise tulemust (vt Riigikohtu üldkogu
4. detsembri
5. a otsus asjas nr 3-4-1-10-00, p 10). Otsustava tähtsusega on säte siis, kui kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama asja teisiti kui selle sätte põhiseadusele vastavuse korral (vt Riigikohtu üldkogu
6. oktoobri
7. a otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-5-02, p 15). Arvestades eeltoodud kohtupraktikat, on AVVKHS § 5 lg 4 esimese lause esimene alternatiiv asjassepuutuvaks sätteks, sest selle sätte kehtivusest sõltub, kas alama astme kohtute otsused tuleks jätta muutmata või tühistada. Kahju tekkimine ja ulatus on materiaalõiguse kohaldamiseks olulised asjaolud, millest oleneb V. Õiglase kahju hüvitamise kaebuse sisuline lahendamine. AVVKHS § 5 lg 4 esimese lause esimese alternatiivi asjassepuutuvus ilmneb meie arvates ka sellest, et V. Õiglaselt võeti alusetult vabadus ning tal pole võimalik selle sätte tõttu nõuda halduskohtus õiglast hüvitist. Kui selle sätte põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks oleks üldkogu arvates olnud vaja tuvastada täiendavaid asjaolusid, siis oleks üldkogu saanud lasta V. Õiglasel neid asjaolusid tõendada. PSJKS §-des 49 ja 50 nähakse ette tõendite esitamise võimalus põhiseaduslikkuse järelevalvet puudutavates küsimustes. Nendes küsimustes on üldkogul asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise pädevus (vt Riigikohtu üldkogu
8. märtsi
9. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-85- 09, p-d 81-93).
10. Üldkogu otsuse p-dest 84 ja 87 järeldub, et AVVKHS § 5 lg 4 esimese lause esimese alternatiiv on vastuolus PS §-dega 32, 12 ja 11 nende koostoimes. Üldkogu leidis veel, et vajadusel tuleb kohaldada kahju hüvitamiseks ka PS §-i 25 (vt üldkogu otsuse p-d 65 ja 94). Arvestades AVVKHS § 5 lg 4 esimese lause esimese alternatiivi asjassepuutuvust (vt käesoleva eriarvamuse p 2) leiame, et üldkogu oleks pidanud tunnistama selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see piirab riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest makstava hüvitise suurust.
11. Üldkogu otsusest ei nähtu, missugusel õiguslikul alusel üldkogu tühistas alama astme kohtute otsused ning saatis asja uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule (vt üldkogu otsuse p 92). Juhul kui üldkogu oleks tunnistanud AVVKHS § 5 lg 4 esimese lause esimese alternatiivi põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks (vt käesoleva eriarvamuse p 3), siis oleks alama astme kohtute otsuste tühistamise ja asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks saatmise aluseks olnud materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamine (vt halduskohtumenetluse seadustiku § 54 lg 1 p 6 ja § 72 lg 1 p 5 ). Jüri Ilvest, Henn Jõks, Jaak Luik, Tambet Tampuu