← Eesti

3-2-1-4-11

Obsah (7)§ 173§ 695§ 171§ 162§ 169§ 382§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 173 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetlusseadustik ei näe ette, et menetluskulude jaotus määratakse kindlaks määruses, millega kohus lahendab menetlusosalise taotluse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt oleks ringkonnakohus pidanud poolte menetluskulude jaotuse määrama kindlaks määrustes, mis tehti hagi tagamise ja menetlusabi andmise tühistamise taotluste kohta. Need määrused on menetlust lõpetavad määrused

§ 173

lg 1 mõttes, sest nende määrustega lõpetati menetlusabi saamise ja hagi tagamise vaidlused. Selles sättes ei ole menetlust lõpetavad määrused loetletud ammendavalt, mistõttu tuleb menetlust lõpetavaks määruseks lugeda ka määrus, mis lõpetab mingi õiguse teostamise võimaluse selles menetlusstaadiumis. Vastasel korral võidakse määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud jätta menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluses arvestamata. 6. Kostja ja puudutatud isik paluvad jätta hageja määruskaebuse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kolleegium leiab, et

§ 695

ja § 691 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata. 8.

§ 173

lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, mh määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 171

lg-st 1 tulenevalt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui määruskaebus jääb rahuldamata. Kolleegium on menetlust lõpetava määruse tähendust selgitanud nt 3. oktoobril 2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06 tehtud määruse p-s 10, mille järgi tuleb menetlust lõpetavaks määruseks pidada määrust, millega asi lahendatakse, st menetlus n-ö suletakse või lõpetatakse. Kolleegiumi arvates ei ole hagi tagamise või menetlusabi taotluse kohta tehtav määrus kohtuasja menetlust lõpetavaks määruseks eelnimetatud sätte järgi. Menetlust lõpetavaks määruseks

§ 173

lg 1 esimese lause järgi ei ole ka menetlust mittelõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtav kõrgema astme kohtu määrus eelnimetatud määruste kohta. Seega ei pidanud

§ 173

lg 1 esimesest lausest tulenevalt ringkonnakohus märkima menetluskulude jaotust oma määruses. Menetlust lõpetavaks määruseks

§ 173

lg 1 esimese lause järgi ei ole lisaks eelnimetatud määrustele menetlusabi andmise või sellest keeldumise määrused. 9. Kolleegium selgitab, et kõrgema astme kohus võib

§ 171

lg 1 esimesest lausest tulenevalt märkida oma määruses, et menetluskulusid

§ 173

lg 1 esimese lause järgi lahendav kohus peab määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvestama

§ 171lg 1 esimese lauses sätestatuga.

Menetluskulusid lahendav kohus võib ka

§ 171

lg 1 esimesest lausest tuleneva jaotuse korral kohaldada

§ 162

lg-t 4, mille kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 162

lg 4 kohaldamise õigus on menetluskulusid jagaval kohtul ka siis, kui kõrgema astme kohus on oma määruses viidanud

§ 171lg 1 esimesele lausele.

10. Ühtse kohtupraktika kujundamiseks selgitab kolleegium, et hagimenetluse menetluskulud jagatakse üldjuhul

§ 162lg 1 järgi, st et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Erandid sellest põhimõttest on seaduses selgelt sätestatud (nt

§ 169ja § 170).

Kõikidel juhtudel on kohtul õigus kohaldada

§ 162lg-t 4.

Näiteks, kui maakohus rahuldab hagi, kuid on jätnud hagi tagamise taotluse rahuldamata, peaks

§ 162

lg 1 järgi kostja kandma kõik menetluskulud.

§ 162

lg 4 järgi võib kohus erandlikel asjaoludel jätta hagi tagamise taotluse menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda. Samas kui maakohus on hagi tagamise taotluse rahuldanud, kuid jätab hagi rahuldamata, võib ta

§ 162

lg 4 järgi jätta hagi tagamisega seotud menetluskulud kostja kanda.

§ 162

lg 4 kohaldub ka menetluskulude jaotamisel kõrgema astme kohtus, sh juhul, kui kõrgema astme kohus jagab apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 järgi.

Menetluskulude jagamisel peab kõrgema astme kohus arvestama erisätteid, nt

§ 171lg-d 2 ja 3.

11. Kolleegium selgitab lisaks, et juhul, kui kohus rahuldab hagi tagamise avalduse, mis on esitatud

§ 382

lg 1 järgi enne hagi esitamist, kuid kohtu määratud tähtaja jooksul hagi ei esitata, määrab kohus menetluskulud kindlaks hagi tagamise tühistamise määruses (

§ 382lg 2).

12. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon arvata

§ 149lg 4 teise lause alusel riigituludesse.

Villu Kõve, Henn Jõks, Tambet Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.