3-3-4-1-11

RIIGIKOHUS ERIKOGU KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-4-1-11

1. aprill 2011 Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Ivo Pilving X kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 160 000 kr Tallinna Halduskohtu
2. märtsi
3. a määrus haldusasjas nr 3-11-330 Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Tühistada Harju Maakohtu
5. jaanuari
6. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-
8. Saata asi Harju Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Tallinna Vanglasse saabus
10. juulil 2007 kinnipeetav X
11. juulil 2007 viibis X vangla arsti läbivaatusel ning selgitas, et ta on Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskeskuses registreeritud eluaegse ravivajajana ja vajab igapäevaselt ravimeid. Arst keeldus kaebajale ravimeid väljastamast ning vangla selgitas kaebajale, et sama aasta septembris võtavad Lääne-Tallinna Keskhaigla arstid kaebajalt proovid analüüsiks.
12. juulil 2007 viibis kaebaja uuesti vangla arsti vastuvõtul, kus ta suunati infektsionisti vastuvõtule. Tallinna Ringkonnakohtu
13. märtsi
14. a otsusega haldusasjas nr 3-07-1973 tunnistati õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingud 5.–
15. juulini 2007 X-ile piisava tervishoiuteenuse tagamata jätmisel. Otsuse kohaselt oleks kaebaja VangS § 52 lg-st 2 lähtudes tulnud vanglasse saabudes koheselt saata infektsionisti juurde kaebajal viiruse hulga kohta andmete saamiseks.
16. X palus
17. novembril 2009 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses mõista Tallinna Vanglalt kaebajale tekitatud mittevaralise kahju eest välja hüvitis summas 160 000 kr.
18. detsembri
19. a määrusega haldusasjas nr 3-09-2887 lõpetas halduskohus asja menetluse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Määruse kohaselt tekkis väidetav kahju kaebajale vangla arsti tegevusetuse (tervishoiuteenuse osutamata jätmine perioodil 5.–
20. juuli 2007) tagajärjel. Kuigi tervishoiuteenusest ilmajätmise õigusvastasus on tuvastatud ringkonnakohtu poolt haldusasjas, on tegemist eraõigusliku vaidlusega.
21. jaanuaril 2011 esitas X Harju Maakohtule hagi Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes. Harju Maakohus keeldus
22. jaanuari
23. a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-2866 hagi menetlusse võtmast. Kohus selgitas hagejale, et maakohtu pädevusse kuulub tervishoiuteenuse kvaliteedi kont- 3-3-4-1-11 rollimine. Seevastu vangistusseaduse sätetest tulenevat tervisealast järelevalvet ja selle rikkumisega tekkinud kahju hüvitamist menetleb halduskohus (Riigikohtu halduskolleegiumi
24. detsembri
25. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-10). Kuivõrd vangla toimingud tervishoiuteenuse tagamata jätmisel olid õigusvastased, kuulub kahju hüvitamisele riigivastutuse seaduse alusel.
26. X pöördus
27. veebruaril 2011 uuesti kaebusega Tallinna Halduskohtusse, paludes, et talle hüvitataks vangla arsti lohakast suhtumisest 5.–
28. juulini 2007 tekkinud kahju summas 100 000 kr.
29. Tallinna Halduskohus edastas
30. märtsi
31. a määrusega haldusasjas nr 3-11-330 asja Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks. Määruse kohaselt on Riigikohtu erikogu
32. septembri
33. a määruses asjas nr 3-3-4-1-03 selgitanud, et kohtute pädevuse piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte tegelik iseloom. Tervishoiuteenuse osutamine või sellest keeldumine toimub eraõiguslikus suhtes (Riigikohtu halduskolleegiumi
34. detsembri
35. a otsus haldusasjas nr 3-3-153-10 ja
36. detsembri
37. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-69-10). Samas on maakohus keeldunud kaebust arutamast (HKMS § 11 lg 5 ja 6). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
38. Tallinna Vangla leiab, et tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes. Kaebus kuulub lahendamisele maakohtus. ERIKOGU SEISUKOHT
39. Riigikohtu erikogu nõustub Tallinna Halduskohtu seisukohaga, et käesolev asi kuulub lahendamisele tsiviilkohtumenetluses. Asi saadetakse menetlusse võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule.
40. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 sätestab: "Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi." Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg 1 p 1 sätestab, et halduskohtu pädevusse kuulub avalikõiguslike vaidluste lahendamine. Maa- ja halduskohtu pädevuse piiritlemiseks tuleb seega selgitada, kas kohtuasi (vaidlus) on võrsunud eraõigussuhtest või avalik-õiguslikust suhtest.
41. Käesolevas asjas nõuab kaebaja vanglas tervishoiuteenuse mittenõuetekohase osutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kahjunõude aluseks on täpsemalt Tallinna Ringkonnakohtu
42. märtsi
43. a otsusega õigusvastaseks tunnistatud Tallinna Vangla
44. kuni
45. juuli
46. a toimingud piisava tervishoiuteenuse tagamata jätmisel. Seega tuleb pädeva kohtu määramiseks antud juhul vastata küsimusele, kas tervishoiuteenuse osutamine vanglas toimub era- või avalikõiguslikus suhtes.
47. Kinnipeetavaid ravides täidab vangla avalikku ülesannet. Avalikke ülesandeid võidakse teatud tingimustel täita ka eraõiguslikus vormis. Riigikohtu erikogu senise praktika kohaselt on õigussuhe eraõiguslik, kui "avaliku võimu kandja seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt samaväärne seisundiga, milles võivad olla eraisikud." (
48. detsembri
49. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-15-01, p-d 11 ja 12.) Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega (VangS §-d 49, 491, 52, 53, 93 lg 6; Va- 2