3-1-1-20-11

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-1-1-20-11

1. aprill 2011 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris Väärteoasi Pjotr Godžitašvili karistamises välismaalaste seaduse § 166 järgi Tartu Ringkonnakohtu
2. jaanuari
3. a määrus väärteoasjas nr 4-08-7426 Pjotr Godžitašvili, määruskaebus Ida Prefektuur
4. märts 2011, kirjalik menetlus Jätta Tartu Ringkonnakohtu
5. jaanuari
6. a määrus muutmata ja Pjotr Godžitašvili määruskaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet koostas
8. juulil
9. a Pjotr Godžitašvili suhtes väärteoprotokolli, mille kohaselt tegi Kodakondsus- ja Migratsiooniamet
10. oktoobril
11. a P. Godžitašvilile ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, kuid vaatamata sellele P. Godžitašvili lahkunud ei ole ja viibib jätkuvalt Eestis ilma seadusliku aluseta. Sellega rikkus P. Godžitašvili välismaalaste seaduse (VMS) § 51 lg 1 p-i 1, millega pani toime VMS § 166 järgi karistatava teo. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet taotles Viru Maakohtult P. Godžitašvili karistamist kõnealuse rikkumise eest 20päevase arestiga. Viru Maakohtu
12. aprilli
13. a otsusega karistati P. Godžitašvilit VMS § 166 järgi 12-päevase arestiga.
14. Viru Maakohtu
15. aprilli
16. a otsuse peale esitas P. Godžitašvili Tartu Ringkonnakohtule apellatsiooni. Ringkonnakohtu
17. augusti
18. a määrusega jäeti see apellatsioon käiguta ja P. Godžitašvilile anti tähtaeg apellatsiooni puuduste kõrvaldamiseks.
20. septembril
21. a esitas P. Godžitašvili Tartu Ringkonnakohtule taotluse nõuetele vastava kaebuse koostamiseks riigi õigusabi saamiseks.
22. Tartu Ringkonnakohus jättis
23. septembri
24. a määrusega P. Godžitašvili taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et P. Godžitašvili ei ole esitanud riigi õigusabi taotlust eesti keeles, tema majanduslik seisund tervikuna ei võimaldaks riigi õigusabi taotlust rahuldada ja et P. Godžitašvili võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene. Samuti märkis ringkonnakohus, et sisuliselt soovib P. Godžitašvili riigi õigusabi apellatsiooni tõlkimiseks.
25. P. Godžitašvili esitas Tartu Ringkonnakohtu
26. septembri
27. a määruse peale määruskaebuse, milles taotles ringkonnakohtu määruse tühistamist ja riigi õigusabi.
28. Riigikohus tühistas
29. novembri
30. a määrusega Tartu Ringkonnakohtu
31. septembri
32. a määruse ja andis P. Godžitašvilile riigi õigusabi. Riigikohus leidis, et menetlusaluse isiku poolt esitatud andmed võimaldavad teha järelduse tema varatuse kohta ja märkis, et väärteo aegumise tõttu saab kaebemenetlus käesolevas asjas päädida üksnes väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel.
33. Riigi õigusabi korras P. Godžitašvilile määratud kaitsja vandeadvokaat Rein Napa esitas Viru Maakohtu
34. aprilli
35. a otsuse peale apellatsiooni, milles märkis, et menetlusalusele isikule väärteoprotokollis etteheidetud teo toimepanemise ajast on möödunud enam kui kaks aastat ning taotles maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist.
36. Tartu Ringkonnakohtu
37. jaanuari
38. a määrusega tühistati Viru Maakohtu
39. aprilli
40. a otsus ja lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel. Võtnud arvesse, et väärteoprotokollis heidetakse P. Godžitašvilile ette Eestis seadusliku aluseta viibimist
41. a
42. jaanuarist kuni
43. juulini, aegus arutatav väärtegu ringkonnakohtu hinnangul
44. juulil
45. a.
46. Tartu Ringkonnakohtu
47. jaanuari
48. a määruse vaidlustasid nii P. Godžitašvili kui tema kaitsja.
49. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
50. veebruari
51. a määrusega P. Godžitašvili kaitsja määruskaebuse. P. Godžitašvili määruskaebust pidas ringkonnakohus aga põhjendamatuks ja edastas selle Riigikohtule. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
52. P. Godžitašvili taotleb määruskaebuses Tartu Ringkonnakohtu
53. jaanuari
54. a määruse tühistamist, väärteomenetluse jätkamist ja ka muude õiguslike küsimuste lahendamist.
55. Vastuses määruskaebusele peab Ida Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalvetalituse peainspektor talituse juhi ülesannetes Veljo Uustal määruskaebust alusetuks ja palub jätta see rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
56. Kolleegium nõustub Tartu Ringkonnakohtu
57. jaanuari
58. a määruse seisukohtade ja järeldustega ning peab käesolevas asjas menetluse lõpetamist seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega seaduslikuks.
59. Varasemas praktikas on Riigikohtu kriminaalkolleegium järjepidevalt toonitanud, et erinevalt kriminaalmenetlusest, mille puhul kohustab KrMS § 199 lg 3 menetlejat jätkama kriminaalmenetlust ka pärast kuriteo aegumistähtaja möödumist, kui seda taotleb süüdimõistetu rehabiliteerimise eesmärgil, on VTMS § 29 lg 3 järgi aegumine väärteomenetluses absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist. Seega on seadusandja välistanud väärteo aegumistähtaja möödumisel menetluse alustamise või alustatud menetluse jätkumise mistahes eesmärgil ja ulatuses (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
60. septembri
61. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-64-09,
62. aprilli
63. a otsuse väärteosasjas nr 3-1-1-20-10 p 9,
64. detsembri
65. a otsus väärteoasjas nr 31-1-101-10). Jäädes varasemalt väljendatud seisukoha juurde, pole kolleegiumil võimalik aegunud väärteo sisuliste õiguslike küsimuste üle arutleda ega P. Godžitašvili määruskaebuses tõstatatud ülejäänud küsimustele vastata.
66. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 194 lg-st 3 ja § 174 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
67. jaanuari
68. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Hannes Kiris