Obsah (4)

§ 310§ 18§ 339§ 361

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbiv

§ 310lg 3 alusel tsiviilkohtumenetluse korras.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. mai
3. a otsusega tühistati maakohtu otsus tsiviilhagide läbivaatamata jätmise osas ja kriminaalasi saadeti selles osas Pärnu Maakohtule uueks arutamiseks.
4. Riigikohtu
5. oktoobri
6. a otsusega nr 3-1-1-83-09 tühistati Tallinna Ringkonnakohtu ja Pärnu Maakohtu otsused osaliselt. M. Seger mõisteti õigeks süüdistuses KarS 422 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ja KarS § 424 järgi ning tühistati KarS § 64 lg 1 järgi mõistetud liitkaristus. Muus osas jäid kohtuotsused muutmata. M. Seger tunnistati süüdi KarS § 422 lg 2 järgi selles, et
7. augustil
8. a kella 21.29 paiku juhtis ta Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 47,
9. kilomeetril Kalmaru küla ristmikul sõiduautot Honda Civic. Mootorsõidukit juhtides eiras M. Seger liiklusnõudeid sellega, et juhtis mootorsõidukit kiirusega 212 km/h, ehkki sellel teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 100 km/h. Sellega rikkus M. Seger LE § 110, § 124 p 2 ja § 123 nõudeid. Rikkumiste tagajärjel põrkus M. Segeri juhitud sõiduauto kokku peateele vasakpööret lõpetava sõiduautoga Chrysler Vision. Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkusid sõiduautos Chrysler Vision viibinud R. K., S. K. ja T. J. Sõiduautos Honda Civic sai juhi kõrvalistuja K. K. eluohtlikke tervisekahjustusi.
10. Pärnu Maakohtu kohtunik Igor Pütsepa
11. juuli
12. a otsusega rahuldati R. K. ja Ü. K. tsiviilhagid osaliselt. M. Segerilt mõisteti R. K. kasuks välja ühe lapse surmaga põhjustatud moraalse kahju hüvitisena 200 000 krooni ja Ü. K. kasuks kahe lapse surmaga põhjustatud moraalse kahju hüvitisena 400 000 krooni. Ü. K. tsiviilhagi materiaalse kahju hüvitamiseks jäi rahuldamata. Otsuses märgiti, et VÕS § 134 lg 3 näeb isiku surma põhjustamise korral ette mittevaralise kahju hüvitamise nõude võimaluse ka isiku lähedastele, kuid seda vaid juhul, kui esinevad erandlikud asjaolud. Liiklusõnnetuses lapsed kaotanud R. K. ja Ü. K. on isikud, kellel võiks olla VÕS § 134 lg 3 järgne nõue. Nimetatud kahju suuruse kindlaksmääramiseks objektiivsed kriteeriumid puuduvad ja seetõttu tuleb juhinduda õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ja kohtupraktikast. Riigikohtu
13. aprilli
14. a tsiviilkolleegiumi otsuses nr 3-2-1-19-08 on selgitatud, et VÕS § 134 lg 3 kohaselt võib surmasaanud isiku lähedane nõuda kahju tekitajalt kahju hüvitamist eelkõige siis, kui tal oli kahju tekitamise ajal hukkunuga ruumiline lähedus - ta viibis õnnetuse ajal hukkunuga samas autos või nägi õnnetust või selle tagajärgi vahetult pealt. On tuvastatud, et kannatanu R. K. sõitis pärast õnnetust sündmuskohale. Kohale jõudes avanes kohutav vaatepilt - kõik surnud olid autost väljas. See vaatepilt šokeeris teda, sest ta teadis, et ka tema poeg sai selles avariis surma. Saanud õnnetusest teada, sõitis ka kannatanu Ü. K. avariipaigale. Talle sõitis vastu kiirabi, kohale jõudes nägi ta autovrakke. Oma poegi ta ei näinud, sest politsei ei lubanud lähedale minna. Ü. K. selgitas kohtus, et hinges valitses tühjus, hetkega oli ta kaotanud mõlemad pojad. Maakohus asus seisukohale, et eeltoodu on vaadeldav erandlike asjaoludena VÕS § 134 lg 3 tähenduses ja R. K.-l ning Ü. K.-l on õigus esitada M. Segeri vastu nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks.
15. M. Segeri kaitsja vandeadvokaat Kristina Lee esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotles otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. 5.1 Apellatsioonis leiti, et maakohus lahendas tsiviilhagi ebaseaduslikus kohtukoosseisus. M. Seger on süüdi mõistetud esimese astme kuriteos.

§ 18

lg 1 näeb ette, et esimese astme kuriteos peab kriminaalasja arutav kohtukoosseis olema kolmeliikmeline, maakohtu otsuse tegi kohtunik aga ainuisikuliselt. 5.2 Mittevaraline kahju hõlmab VÕS § 128 lg 5 kohaselt eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Nimetatud asjaolud jäävad süüdistuse esemest väljapoole ja seetõttu tuleb kannatanul neid asjaolusid tõendada tsiviilkohtumenetluse tõendamisreeglite alusel. Maakohtu otsuses vastavaid tõendeid ei ole käsitletud. Välja on toomata nõutavad erandlikud asjaolud, mis võimaldavad kaaluda mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamist VÕS § 134 lg 3 järgi. Kohtuotsuses käsitletud asjaolud ei ole asjakohased. M. Seger põhjustas kannatanute surma ettevaatamatusest. Ta on kannatanute ees vabandanud, oma tegu kahetsenud ja kannatanutele varalise kahju hüvitanud. Maakohtu otsusega väljamõistetud hüvitis muudab M. Segeri täielikult maksejõuetuks ning raskendab tema ühiskonda sulandumist pärast karistuse kandmist. 6. Tallinna Ringkonnakohtu 9. novembri 2010. a otsusega jäeti Pärnu Maakohtu 21. juuli 2010. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei ole rikkunud

§ 18lg 1 sätteid.

M. Segeri suhtes tehtud kohtuotsus jõustus süüküsimuse ja karistuse osas Riigikohtu otsuse tegemisega

1. oktoobril
2. Seega ei olnud maakohtus menetlusesemeks kriminaalasi

§ 18lg 1 tähenduses, vaid üksnes kuriteoga tekitatud kahju küsimus.

Põhjendatuks loeti ka M. Segerilt mittevaraline kahju väljamõistmine. Ringkonnakohus asus seisukohale, et sõltumata asjaoludest põhjustab lapse surm vanematele psüühilisi kannatusi ja hingevalu. Sellega kaasneb neile alati ka mittevaraline kahju, kuid iga juhtumi korral tuleb eraldi otsustada, kas see kuulub seaduse kohaselt hüvitamisele või mitte. Apellant tõlgendab liiga kitsalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsuses nr 3-2-1-19-08 loetletud erandlikke asjaolusid VÕS § 134 lg 3 järgi. Nimetatud loetelu ei ole ammendav ega välista mittevaralise kahju hüvitamist ka sellele lähedastele, kes ei olnud kahju tekkimise ajal või kohe pärast seda hukkunuga samas ohutsoonis. Apellatsioonis esitatud etteheide mittevaralist kahju kinnitavate tõendite puudumise kohta on asjakohatu. Lapse surmaga põhjustatud mittevaralist kahju ei olegi vanematel võimalik dokumentaalselt tõendada. M. Segeri süülise käitumisega põhjustati kolme inimese surm ja just laste surm põhjustas nende vanematele mittevaralise kahju. Kriminaalasja menetlemisel on tuvastatud, et M. Seger rikkus liikluseeskirja nõudeid tahtlikult, põhjustades oma süülise käitumisega kolme elujõus noormehe surma, kellel oli terve elu ees. Kolleegium leidis, et konkreetses asjas ületab laste surmaga kaasnenud üleelamine leina ja kaotusvalu, mis lähedase surmaga tavapäraselt kaasneb. Hukkunud noormeeste vanemad elasid teadmises, et neil on lapsed, kes saavad neile pakkuda rõõmu lastelaste näol ja vanaduses toetust, kuid kõik see võeti neilt ühe hetkega. Vanemad saatsid rahuajal oma pojad kodust ära teadmisega, et nad tulevad peagi tagasi, kuid nad sattusid olema kohas, kus M. Seger rikkus tahtlikult liikluseeskirja nõudeid, demonstreerides arutult kihutades oma rallioskusi. Ringkonnakohus leidiski, et sellistel asjaoludel mittevaralise kahju tekitamine on vaadeldav erandlikuna VÕS 134 lg 3 tähenduses. Väljamõistetud hüvitise vähendamiseks ringkonnakohus alust ei näinud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
3. M. Segeri kaitsja vandeadvokaat K. Lee esitas kassatsiooni, milles palutakse maa- ja ringkonnakohtu otsused tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. 7.1 Kassaator leiab jätkuvalt, et Pärnu Maakohus arutas M. Segeri kriminaalasja tsiviilhagisse puutuvas osas ebaseaduslikus kohtukoosseisus, rikkudes sellega

§ 339

lg 1 p 1 sätteid.

§ 18

lg 1 ei loo mingeid erandeid olukorraks kui kriminaalasjas on kohtumenetluse esemeks vaid tsiviilhagi küsimus. M. Seger pani toime esimese astme kuriteo, mis väidetavalt põhjustas hukkunute vanematele mittevaralise kahju. Kannatanud esitasid tsiviilhagid kriminaalmenetluses, mistõttu maakohus ei saanud kriminaalasja tagasi saades eirata

§ 18

lg-st 1 tulenevat nõuet arutada esimese astme kuriteo kriminaalasja kohtukoosseisus, mis koosneb eesistujast ja kahest rahvakohtunikust. 7.2 Maa- ja ringkonnakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõiguse norme ka

§ 339lg 2 tähenduses.

Tsiviilhagisid lahendades on kohtud hälbinud Riigikohtu praktikast, mille kohaselt peab kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi lahendamisel lähtuma võlaõigusseaduse sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. Kannatanud ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et neil tekkis avarii tõttu kahjulik tagajärg - VÕS § 128 lg-s 5 märgitud füüsiline või hingeline valu. 7.3 Maa- ja ringkonnakohus on ebaõigesti sisustanud VÕS § 134 lg-s 3 sätestatud erandlikke asjaolusid. Kannatanutel ei olnud hukkunud lastega ruumilist lähedust kahju tekkimise ajal ning nad ei näinud kohapeal hukkunuid ega nende vigastusi. Samuti ei ole tuvastatud M. Segeri soov hukkunute vanematele kahju tekitada. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsuse nr 3-1-1-57-10 kohaselt aktualiseeruvad VÕS § 134 lg 3 sätted siis, kui süüdlane tekitab kahju tahtlikult ja lähedastel tekivad sellest üleelamised. M. Seger on aga süüdi mõistetud ettevaatamatusest toimepandud kuriteos, kannatanute üleelamised on tõendamata. 7.4 Ringkonnakohtu arutlus surmasaanud isikute elujõulisuse jmt üle on asjakohatu, sest VÕS § 134 lg 3 kohaldamise seisukohalt need asjaolud tähtsust ei oma (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-57-10). Nõutavat hinnangut M. Segeri süü vormile nii KarS § 16 kui ka VÕS § 104 lg 5 tähenduses otsustes ei ole. 7.5 Käsitlemata on põhjuslik seos M. Segeri teo ja tekkinud mittevaralise kahju vahel. Kohtuotsustest ei selgu sedagi, kas tegemist on delikti üldkoosseisul põhineva vastutusega või riskivastutusega. 7.6 Ebaõige on kahjuhüvitise suuruse otsustamisel viidata M. Segeri alkoholi tarvitamisele, sest Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusega nr 3-1-1-83-09 mõisteti ta õigeks mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes.
3. Lääne Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristine Tamm leiab kassatsioonivastuses, et maakohus ei ole rikkunud

§ 18lg 1 sätteid.

Maa- ja ringkonnakohus on õigesti leidnud, et VÕS § 134 lg 3 sisustamisel ei ole takistuseks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses nr 3-2-1-19-08 märgitu, sest seal käsitletud erandlike asjaolude loetelu ei ole ammendav. Eeltoodut arvestades palub prokurör jätta kohtuotsused muutmata ja kassatsioon rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9.

§ 18

lg 1 kohaselt arutab maakohus esimese astme kuritegude kriminaalasju eesistujast ja kahest rahvakohtunikust koosnevas kohtukoosseisus. Kohtunik arutab maakohtus kriminaalasju ainuisikuliselt teise astme kuritegudes ja esimese astme kuritegudes lihtmenetluses (

§ 18lg 2).

Kohtunik toimetab ainuisikuliselt ka kohtulikku eelmenetlust (

§ 18lg 5).

Käesoleva asja kohtulikul menetlemisel on

§ 18lg-s 1 sätestatud nõuet eiratud.

1. Ringkonnakohus leidis, et M. Segeri süüküsimus ja karistus lahendati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. oktoobri
3. a otsusega nr 3-1-1-83-09 lõplikult. Riigikohtu lahendiga jäeti aga muutmata Tallinna Ringkonnakohtu
4. mai
5. a otsus osas, millega saadeti M. Segeri kriminaalasi kannatanute tsiviilhagide osas uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule. Asja uuel arutamisel ei lahendanud maakohus enam M. Segeri kriminaalasja, vaid üksnes tsiviilhagisid kuriteoga tekitatud kahju nõudes. Sellisel juhul ei ole nõutav

§ 18lg-s 1 sätestatud kolmeliikmeline kohtukoosseis.

Kolleegium peab ekslikuks ringkonnakohtu seisukohta, et asja uuel arutamisel ei lahendanud maakohus enam M. Segeri kriminaalasja ja seetõttu võis tsiviilhagisid lahendada kohtunik ainuisikuliselt. 11. Lähtuvalt KarS § 4 lg-st 2 anti M. Seger kohtu alla süüdistatuna esimese astme kuriteos KarS § 422 lg 2 ja teise astme kuriteos § 424 järgi. Juhindudes

§ 18

lg-st 1 menetles Pärnu Maakohus kriminaalasja üldmenetluses kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tagastati sama kriminaalasi Pärnu Maakohtule uueks arutamiseks tsiviilhagide osas. Seega pidi maakohus menetlema sama kriminaalasja üldmenetluse korras, lahendades tsiviilhagisid, milles nõuti esimese astme kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist. Kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette erandeid kohtukoosseisu osas kriminaalasjas, milles lahendatakse tsiviilhagi esimese astme kuriteoga tekitatud kahjude hüvitamise nõudes. Seetõttu tulenevalt

§ 18

lg-st 1 pidi maakohus lahendama ka kannatanute tsiviilhagisid kolmeliikmelises kohtukoosseisus, sest tegemist oli esimese astme kuriteo kriminaalasjas esitatud tsiviilhagidega. Lahendades kannatanute tsiviilhagisid ainuisikuliselt, rikkus Pärnu Maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 1 p 1 tähenduses.

Ringkonnakohus jättis ekslikult tühistamata ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt tehtud otsuse. Seda arvestades tühistab kolleegium maa- ja ringkonnakohtu otsused ning tagastab kriminaalasja tsiviilhagide küsimuses uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule. 12. Põhjusel, et kriminaalkolleegium tuvastas esimese astme kohtu poolt olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumise

§ 339

lg 1 p 1 tähenduses, puudub kolleegiumil vajadus peatuda kassatsiooni ülejäänud väidetel. 13. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 361

p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab kriminaalkolleegium täies ulatuses Pärnu Maakohtu

1. juuli
2. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
3. novembri
4. a kohtuotsused, millega lahendati kriminaalasjas Mikk Segeri süüdistuses KarS § 422 lg 2 järgi esitatud tsiviilhagisid, rahuldab M. Segeri kaitsja kassatsiooni osaliselt ja saadab kriminaalasja tsiviilhagide osas uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule. Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar, Lea Kivi