§-s 2651 sätestatud korras. Kohtuistungi toimumise ajaks oli kutses märgitud 8.-
lg-st 1 tuleneb, et üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasja kohtulik arutamine võib toimuda vahetult pärast eelistungit, kui eelistungi ajaks on võimalik ilmuda kohtusse kõigil kohtumenetlusega seotud isikutel, kui see tagaks kohtumenetluse katkematuse ja viivitamatuse ning kui kohtumenetluse pooled ja kohus on sellega nõus. Eelmenetluse istungiprotokolli kohaselt on K. T. avaldanud, et ta ei pea võimalikuks kohtuistungit põhiistungina jätkata, sest tema tervislik seisund ei võimalda seda. Samas ei olnud K. T-l kohtule esitada nõuetekohast arstitõendit, mis tema väidet kinnitanuks. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu viide arstitõendi puudumisele oli õigustatud. Jätkates pärast eelistungit põhiistungiga ei rikkunud maakohus kriminaalmenetluse sätteid. Ühtlasi ei nõustunud ringkonnakohus kaitsja väitega, et kohtuliku arutamise jätkamisega võttis kohus K. T-lt võimaluse kaitseks ette valmistuda ja hankida enda süütust tõendavaid dokumente. K. T-l ja tema kaitsjal oli võimalus kaitsestrateegia väljatöötamiseks alates hetkest, mil kohtueelne uurimine loeti lõpuleviiduks ning kriminaaltoimiku koopia esitati kaitsjale. Seega oli kaitsjal ja süüdistataval kohtumenetluseks ettevalmistumiseks piisavalt aega. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 8. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni K. T. kaitsja K. Kutsar, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja K. T. õigeksmõistmist. Kassaator leiab, et kohtud on K. T-d süüdi tunnistades kohaldanud vääralt materiaalõigust ja rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Muu hulgas osutab kaitsja sellele, et maakohus alustas kohtulikku arutamist vahetult pärast eelistungit vaatamata asjaolule, et K. T. ja tema kaitsja sellega ei nõustunud. Sellega rikkus kohus
lg-t 1, mis eeldab põhiistungile üleminekuks kõigi kohtumenetluse poolte nõusolekut. Maakohtu ja ringkonnakohtu viide, et K. T-l puudus arstitõend, on asjakohatu.
lg-s 1 nimetatud nõusoleku mitteandmine ei ole võrdsustatav taotlusega asja arutamise edasilükkamiseks. Seega ei pea süüdistatav nõusoleku andmata jätmiseks oma tervislikku seisundit tõendama. Eelistungilt põhiistungile üleminekuga rikuti K. T. õigust saada piisavalt aega ja võimalusi kaitse ettevalmistamiseks. 9. Kassatsioonivastuses leiab ringkonnaprokurör Külli Saks, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjalikult motiveeritud ning selle tühistamiseks alust ei ole. Kassaatori väidet
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Maa- ja ringkonnakohtu otsused tuleb
p 2 alusel tühistada, sest alustades kohtulikku arutamist vahetult pärast eelistungit ilma, et selleks oleks olnud süüdistatava ja kaitsja nõusolek, rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. 11.
lg 1 sätestab, et üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasja kohtulik arutamine võib toimuda vahetult pärast eelistungit, kui eelistungi ajaks on võimalik ilmuda kohtusse kõigil kohtumenetlusega seotud isikutel, kui see tagaks kohtumenetluse katkematuse ja viivitamatuse ning kui kohtumenetluse pooled ja kohus on sellega nõus. Osutatud sätte kohaselt on eelistungi jätkamine kohtuliku arutamisega võimalik üksnes kõigi kohtumenetluse poolte (
Seadus ei piira kohtumenetluse poole õigust jätta selline nõusolek andmata, samuti ei pea kohtumenetluse pool nõusoleku mitteandmist põhjendama. Kui kohtumenetluse pool siiski selgitab eelistungil, miks ta ei ole nõus kohe kohtuliku arutamisega jätkama, ei ole sellel otsest õiguslikku tähendust ning eelistungi jätkamine kohtuliku arutamisega on välistatud, olenemata sellest, kas kohus peab esitatud põhjendust veenvaks või mitte. Eelistungi jätkamine kohtuliku arutamisega eeldab kõigi kohtumenetluse poolte nõusolekut ka juhul, kui kohus on juba enne eelistungit (nt eelistungi kutses) teavitanud pooli oma soovist (ettepanekust) jätkata kohtulikku arutamist vahetult pärast eelistungit.
lg 2 sätestab, et kohtumenetluse pooled ja kohus võivad eelistungile vahetult järgneva kohtuliku arutamise kokku leppida enne eelistungit või eelistungil. Viidatud sättest järeldub ühemõtteliselt, et nii nagu eelistungil, on ka enne eelistungit võimalik teha otsustus selle kohta, et kohtulik arutamine toimub vahetult pärast eelistungit, üksnes kohtu ja kohtumenetluse poolte kokkuleppel. Kohtul puudub nii eelistungil kui ka enne seda menetluslik pädevus ühepoolselt määrata, et eelistungit jätkatakse kohtuliku arutamisega. 12.
§-s 2651 ette nähtud võimalus minna eelistungilt otse üle kohtulikule arutamisele on erand tavapärasest menetluse käigust. Selle erandi rakendamise üks eeltingimus, mille kohaselt peab vahetult pärast eelistungit toimuvaks kohtulikuks arutamiseks olema süüdistatava ja kaitsja nõusolek, teenib esmajoones kaitseõiguse tagamise eesmärki. Eelistung toimub kohtuliku arutamise planeerimiseks ja/või muude menetluslike küsimuste lahendamiseks (vt
). Kehtiva seaduse kohaselt ei saa süüdistatavalt ega kaitsjalt eeldada, et nad oleksid kohe pärast eelistungit valmis asja sisuliseks kohtulikuks arutamiseks. Seetõttu ongi eelistungile vahetult järgnevaks kohtulikuks arutamiseks vaja süüdistatava ja kaitsja nõusolekut, mis ühtlasi on käsitatav kinnitusena, et kohtuliku arutamise toimumine vahetult pärast eelistungit ei kahjusta kaitseõigust. Eelistungi jätkamine kohtuliku arutamisega, ilma et süüdistatav ja kaitsja oleksid selleks andnud
§-s 2651 nimetatud nõusoleku, rikub ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet ja on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena
Samuti ei nähtu kriminaalasja materjalidest, et kohus ja kohtumenetluse pooled oleksid
lg-s 2 sätestatud korras enne eelistungit kokku leppinud, et eelistungile järgneb vahetult kohtulik arutamine. Maakohus ja temaga nõustuvalt ka ringkonnakohus õigustasid maakohtu sellist menetluslikku sammu asjaoluga, et K. T., kes viitas kohtuliku arutamise kohesele alustamisele vastu vaieldes enda halvale terviseseisundile, ei esitanud oma väite kinnituseks nõuetekohast arstitõendit. Seejuures jätsid kohtud tähelepanuta, et
T. ja tema kaitsja nõusolekuta eelistungit kohtuliku arutamisega jätkata, sõltumata sellest, kas või millega nõustumata jätmist põhjendati. Kooskõlas otsuse punktides 11 ja 12 märgituga nõustub kolleegium seega kassaatori seisukohaga, et kohtute viide K. T-l arstitõendi puudumisele oli asjakohatu. 14. Eeltoodu alusel ja juhindudes
p-st 6 ning § 362 p-st 2, tühistab kolleegium nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse ja saadab kriminaalasja Tartu Maakohtule uueks arutamiseks. Kuna kriminaalkolleegium tühistab kohtuotsused menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, ei käsitle kolleegium kassaatori teisi põhjendusi nende otsuste ebaseaduslikkuse kohta. Ott Järvesaar Kiris Jüri Ilvest Hannes
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.