Obsah (5)

§ 214§ 64§ 63§ 65§ 133

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-2-1-11 Otsuse kuupäev 11. aprill 2011 Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Ko

§ 214

lg 2 p 4, § 133 lg 1 ning § 424 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu

1. detsembri
2. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
3. aprilli
4. a kohtuotsused kriminaalasjas nr 1-08-10171 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik O.H kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmik, teistmisavaldus Teised teistmismenetluse pooled Lääne Ringkonnaprokuratuur Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
5. märts 2011, suuline menetlus Istungil osalenud isikud O.H kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmik ja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Küllike Kask Lääne RESOLUTSIOON
6. Tühistada Pärnu Maakohtu
7. detsembri
8. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
9. aprilli
10. a otsused O.H süüditunnistamises ja karistamises

§ 214

lg 2 p 4 järgi ning talle

§ 64lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas.

2. Süüdi tunnistada O.H

§ 214lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus kolmeks aastaks.

3. Mõista O.H-le

§ 63lg 2 alusel karistuseks vangistus kolmeks aastaks ja kaheks kuuks.

4.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 2.

novembri

1. a kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o. kahe aasta kahe kuu ja neljateistkümne päeva võrra ja lugeda lõplikuks karistuseks viie aasta nelja kuu ja neljateistkümne päeva pikkune vangistus.
2. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu
3. detsembri
4. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
5. aprilli
6. a otsused muutmata.
7. Teistmisavaldus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. O.H tunnistati Pärnu Maakohtu
9. detsembri
10. a otsusega süüdi ja karistati

§ 214

lg 2 p 4 järgi vangistusega neljaks aastaks, § 133 lg 1 järgi vangistusega üheks aastaks ja kuueks kuuks ning § 424 järgi vangistusega kuueks kuuks.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel viis aastat vangistust ning

§ 65lg-st 2 juhindudes suurendati seda Pärnu Maakohtu 2.

novembri 2007. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o kahe aasta kahe kuu ja neljateistkümne päeva võrra. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti seitse aastat kaks kuud ja neliteist päeva vangistust. Lisakaristusena võeti O.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks.

§ 214lg 2 p 4 järgi tunnistati O.H süüdi selles, et ta nõudis 2007.

a augusti lõpus Tallinnas Madara 22 parklas koos R. U. ja A. T.-ga kannatanult A. U.-lt 50 000 krooni maksmist, lüües nõude kinnitamiseks kannatanut mitu korda rusikaga näkku. Kriminaalasja kohtueelses menetluses olid materjalid A. T. osas tema tagaotsitavaks kuulutamise tõttu eraldatud. 2. Pärnu Maakohtu 30. detsembri 2008. a otsuse peale esitas apellatsiooni O.H kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmik, kes vaidlustas O.H süüditunnistamise

§ 214

lg 2 p 4 ja § 133 lg 1 järgi ning taotles selles osas maakohtu otsuse tühistamist ja kaitsealuse õigeksmõistmist.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. aprilli
3. a otsusega tühistati Pärnu Maakohtu otsus osaliselt O.H süüditunnistamises

§ 133

lg 1 järgi ning talle

§ 64

lg 1 ja § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmises materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. O.H mõisteti

§ 133

lg 1 järgi õigeks.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel nelja aasta ja kahe kuu pikkune vangistus ning

§ 65lg-t 2 järgides suurendati seda Pärnu Maakohtu 2.

novembri 2007. a kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti vangistus kuus aastat neli kuud ja neliteist päeva. Lisaks jättis ringkonnakohus A. U.-lt raha välja pressimist käsitlevast maakohtu otsuse osast välja eksliku viite R. U.-le ja nimetas A. T. tuvastamata isikuks. O.H süüditunnistamises

§ 214lg 2 p 4 ja § 424 järgi jäeti Pärnu Maakohtu otsus muutmata.

O.H kaitsja apellatsioon rahuldati osaliselt.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. aprilli
3. a otsus jõustus
4. juunil
5. a, mil Riigikohus jättis süüdimõistetute kaitsjate kassatsioonid menetlusse võtmata.
6. Harju Maakohtu
7. märtsi
8. a otsusega aga mõisteti A. T. samas kuriteoepisoodis

§ 214lg 2 p-de 1 ja 4 järgi õigeks.

Maakohus leidis, et kriminaalasjas pole kogutud piisavalt tõendeid, mis kinnitaksid A. T. süüd A. U.-lt raha välja pressimises, ning neist ei nähtu, milline oli A. T. roll selles kuriteos.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a otsus, millega Harju Maakohtu otsus muutmata ja prokuröri apellatsioon rahuldamata jäeti, jõustus edasikaebamata. TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. Pärnu Maakohtu
5. detsembri
6. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
7. aprilli
8. a otsuste peale esitas KrMS § 366 p 5 alusel teistmisavalduse O.H kaitsja vandeadvokaat A. Nõmmik, kes taotleb kohtuotsuste tühistamist O.H süüditunnistamises

§ 214lg 2 p 4 järgi ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule.

Kaitsja tugineb Harju Maakohtu

1. märtsi
2. a otsusele, millega tuvastati, et A. T. ei pressinud koos O.H-ga A. U.-lt
3. a augusti lõpus raha välja. Seega on O.H grupiviisilises väljapressimises ebaõigesti süüdi mõistetud ja A. T. õigeksmõistmine toob kogumis varem tuvastatud asjaoludega kaasa O.H õigeksmõistmise

§ 214lg 2 p 4 järgi.

Uus liitkaristus kergendaks oluliselt O.H olukorda. 8. Teistmisavaldusele esitatud vastuses leiab Lääne Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Küllike Kask, et A. T. õigeksmõistmisega

§ 214

lg 2 p 4 järgi langes ära O.H poolt toimepandud kuriteo oluline tunnus - väljapressimine isikute grupi poolt. Seega pressis O.H A. U.-lt raha välja üksinda ja tema tegu tuleb kvalifitseerida

§ 214lg 1 järgi.

Võttes arvesse, et O.H on varem vägivallaga seotud kuritegude eest kahel korral karistatud ja talle väljapressimise eest mõistetud nelja-aastane vanglakaristus jääb ka

§ 214lg 1 sanktsiooni piiridesse, ei tule Tallinna Ringkonnakohtu 8.

aprilli

1. a otsusega lõplikuks liitkaristuseks mõistetud kuue aasta nelja kuu ja neljateistkümne päeva pikkust vangistust muuta. Ühtlasi märgib prokurör, et käesolevas kriminaalasjas ei ole ilmnenud selliseid uusi asjaolusid, mis tingivad kriminaalasja saatmise uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule.
2. Kohtuistungil jäid teistmismenetluse pooled oma taotluste juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Pärnu Maakohtu
4. detsembri
5. a kohtuotsusega on tuvastatud, et O.H nõudis
6. a augusti lõpus Tallinnas Madara 22 parklas A. U.-lt 50 000 krooni maksmist ja lõi kannatanut mitu korda rusikaga näkku. Selline tegevus kvalifitseeriti

§ 214

lg 2 p 4 järgi, kuna kohtuotsuse põhistuste kohaselt pani O.H kuriteo toime koos A. T.-ga. Harju Maakohtu

1. märtsi
2. a otsusega aga tuvastati, et A. T. viibis küll sõidukis koos O.H ja A. U.-ga, kuid teda ei seostatud A. U. suhtes toime pandud kuriteoga. Seega jõudsid kaks erinevat esimese astme kohut A. U. suhtes
3. a augusti lõpus toimepandud väljapressimist puudutavaid tõendeid hinnates kuriteo toimepanijate arvu osas erinevatele järeldustele.
4. Riigikohtu üldkogu aktsepteeris
5. aprilli
6. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-2-1-00 erinevates kohtuotsustes sisalduvate järelduste vastolu asjaoluna, mis sai AKKS § 771 lg 3 p 5 kohaselt olla teistmisaluseks
7. Kuna O.H käitumises on

§ 214põhikoosseis tuvastatud, langeb A.

T. teopanuse puudumise tõttu ära üksnes O.H poolt toime pandud kuritegu raskendav asjaolu - väljapressimine isikute grupi poolt. Seetõttu pole kolleegiumi arvates vaja O.H süüasja õigeks lahendamiseks tuvastada uusi asjaolusid, vaid tuvastatud asjaoludele toetudes tuleb tema teole anda uus karistusõiguslik hinnang. 13. Lähtudes eeltoodust ja KrMS § 373 lg-st 3 tühistab kolleegium Pärnu Maakohtu 30. detsembri 2008. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 8. aprilli 2009. a otsused O.H süüditunnistamises ja karistamises

§ 214

lg 2 p 4 järgi ja teeb süüdimõistetu olukorda raskendamata uue otsuse, millega mõistab O.H süüdi

§ 214lg 1 järgi.

14. Arvestades asjaolu, et muutus O.H teole antud õiguslik hinnang - kuriteo toimepanemine üksiktäideviijana, mitte aga isikute grupi poolt, tuleb ümber hinnata ka tema süü suurus ja mõista talle uus karistus. Pärnu Maakohus karistas O.H väljapressimise eest vangistusega neljaks aastaks, seega

§ 214

lg-s 2 sätestatud sanktsiooni alammääras.

§ 214

lg 1 kontekstis jääb nelja aasta pikkune vangistus sanktsiooni ülemmäära lähedale. 15.

§ 214lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Kuna O.H pani väljapressimise toime Pärnu Maakohtu

1. mai
2. a otsusega mõistetud katseajal ja kriminaalasja nr 1-07-1088 kohtumenetluse ajal, ei mõjutanud varasemad karistused, lühiajaline vangistus, kriminaalhooldus ega käimasolnud kohtumenetlus teda uute kuritegude toimepanemisest loobuma. Eelneva tõttu karistab kolleegium O.H vangistusega.
3. O.H nõudis A. U.-lt suure rahasumma - 50 000 krooni - üleandmist ja kasutas seejuures kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. Seda arvestades tuleb O.H-le mõista karistus, mis ületab

§ 214lg 1 sanktsiooni keskmist raskust.

Pidades silmas, et O.H pressis A. U.-lt raha välja eelmiste, vägivallaga toimepandud kuritegude eest mõistetud katseajal ja järgmise vägivallaga toimepandud kuriteo kohtuliku menetlemise ajal, karistab kolleegium O.H

§ 214lg 1 järgi kolmeaastase vangistusega.

17. Tulenevalt eeltoodust tuleb ka O.H-le

§ 64

lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristused viia vastavusse talle

§ 214lg 1 alusel mõistetud karistusega.

Lea Kivi, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg