3-2-1-62-10

Riigikohtunik Tambet Tampuu eriarvamus Riigikohtu üldkogu otsuse kohta kohtuasjas nr 3-21-62-10, millega on ühinenud riigikohtunik Jüri Põld.

1. Ma ei ole nõus üldkogu otsuse resolutsiooni p-ga 1 ja üldkogu otsuse põhjendustega riigilõivuseaduse sätete põhiseaduse vastaseks tunnistamise osas, samuti üldkogu otsuse resolutsiooni p-ga 4, millega määrati hageja apellatsioonkaebuselt tasutava riigilõivu suuruseks 19 173 eurot 49 senti (300 000 krooni). Leian, et hagejal ei olnud õigust esitada määruskaebust riigilõivu suuruse ja selle tasumist ettenägevate sätete põhiseaduspärasuse vaidlustamiseks ning et üldkogu otsusega põhiseaduse vastaseks tunnistatud riigilõivuseaduse sätted ei ole asjassepuutuvad.
2. Olen seisukohal, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 1 esimese lause põhiseadusele vastavuse hindamiseks ei olnud vaja tunnistada riigilõivu suurust ettenägevaid sätteid põhiseaduse vastaseks, sest üldkogu sai lahendada hageja taotluse tunnistada TsMS § 183 lg 1 esimene lause osaliselt põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks ka ilma hageja vaidlustatud riigilõivuseaduse sätete põhiseadusvastasuse tuvastamiseta. TsMS § 183 lg 1 esimese lause põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks piisanuks üldkogu konstateeringust, et riigilõiv on liiga suur ja seetõttu on menetlusabi andmata jätmine vastuolus põhiseadusega. Leian, et üldkogu otsusega riigilõivuseaduse põhiseaduse vastaseks tunnistatud sätted ei olnud praegusel juhul asjassepuutuvateks säteteks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lg 2 esimese lause järgi. Hageja oleks saanud taotleda temalt apellatsioonkaebuse esitamisel nõutud riigilõivu põhiseadusele vastavuse kontrollimist määruskaebemenetluses siis, kui ringkonnakohus oleks talle tagastanud apellatsioonkaebuse selle riigilõivu ringkonnakohtu määratud tähtajajaks tasumata jätmise tõttu. Samas, kuna üldkogu määras ise kindlaks hageja apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluva põhiseaduspärase riigilõivu suuruse, siis oli ennatlik tunnistada põhiseadusevastaseks ka menetlusabi mittevõimaldav menetlusseadustiku säte.
3. Hinnates oma otsuses vaidlusaluse riigilõivu tasumise kohustuse ja Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule tsiviilasjas apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumise kohustuse täitmiseks menetlusabi saamise võimaluse puudumise mõõdukust (vt üldkogu otsuse p-d 48 ja 57.4), oleks üldkogu pidanud arvestama ka TsMS § 181 lg-s 31 sätestatud võimalusega, et TsMS § 183 lg 1 esimese lause järgi riigi menetlusabi mittesaaval eraõiguslikul juriidilisel isikul on siiski õigus taotleda riigilõivu osamaksetena maksmist (vt Riigikohtu
4. novembri
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-10, p 9;
6. detsembri
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-10, p 10;
8. märtsi
9. a otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-19-10, p-d 35-39). Olen seisukohal, et TsMS § 181 lgs 31 sätestatud riigi menetlusabi saamise võimaluse tõttu on eraõiguslikule juriidilisele isikule tagatud PS § 24 lg-st 5 tulenev põhiõigus ka suhteliselt suurte riigilõivude korral.
10. Leian, et üldkogu tunnistas oma otsuse resolutsiooni p-s 2 TsMS § 183 lg 1 esimese lause põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks asjassepuutuvust ületavas osas. Tulenevalt PSJKS § 14 lg 2 esimesest lausest oleks üldkogu pidanud tunnistama selle sätte põhiseaduse vastaseks ning kehtetuks üksnes osas, milles see välistab menetlusabi andmise selles sättes märgitud kriteeriumitele mittevastavale Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule tsiviilkohtumenetluses apellatsioonkaebuselt üldkogu otsuse resolutsiooni p-s 1 nimetatud suuruses riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks.
11. Üldkogu otsuse p 57.2 järgi oleksid põhiseadusega kooskõlas eraõiguslikule juriidilisele isikule menetlusabi andmise piirangud juhul, kui edasikaebuselt tasutavad riigilõivud oleksid suhteliselt madalad. Samas otsuse punktis leidis üldkogu, et sellisel juhul oleks, tänu juriidiliste isikute majandusseisu kontrolli ärajäämisele, tagatud suurem menetlusökonoomia kui eraõiguslikule juriidilisele isikule menetlusabi võimaldamise korral suurte riigilõivude puhul. Sellest seisukohast lähtudes oleks üldkogu võinud kaaluda ka põhiseaduse vastase riigilõivu vähendamist määrani, mis oleks, arvestades praegust juhtumit, muutnud TsMS § 183 lg 1 esimesest lausest tuleneva PS § 24 lg 5 riive põhiseaduspäraseks. Tambet Tampuu, Jüri Põld